Jaanuar 2022 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu kogudus
Fotod: Priidu Ellam
Novembri lõpus saabus EKB Liidu e-kirjalisti Sõbralt Sõbrale pakkumine, milles nad teatasid, et soovivad rõõmuga toetada koguduste jõuluettevõtmisi, mille fookus on suunatud kogukonnale. Tapa Elava Usu Koguduse liige, politsei põhjakaplan Priidu Ellam haaras võimalusest kohe kinni ja esitas ettevõttele taotluse maksimaalsele summale, 400 eurole, et teha 200 väikest jõulupakki, mida jagada Tapa linna elanikele.
2017. aastal oli Priidu korraldanud Tapal sarnase aktsiooni maailma misjonipäeva raames. Toona oli ta KUSi tudeng ja ürituse korraldamise vajadus tekkis misjonipraktika õppeaine ülesande täitmiseks. Toona saime Liidu misjonikeskusest toetusrahaks 100 eurot ja Tapa kortermajades ukselt uksele käies jagati laiali natuke üle 60 paki. Sellest aktsioonist saadud positiivne kogemus julgustas Priidut ettevõtmist kordama.
Sealsetest inimestest ei põlanud keegi tulijaid ära ja kõik lubasid enda eest palvetada.
Seekord osales pakkide valmistamisel ja jagamisel 11 inimest Tapa kahest kogudusest ja paarist teisest kogudusest mujalt Eestist. Priidu üks soove oli üritust korraldades, et kristlased Tapa erinevatest kogudustest saaksid midagi ühiselt teha. 
Pakkide jagamine toimus 18. detsembril. Hommikul kella 11 ajal koguneti kogudusemajja ja asuti ühiselt pakke valmistama. Hannah Kivisild oli disaininud pakkide juurde ka kaunid kutsed Tapa Elava Usu Koguduse ja Tapa Metodisti Koguduse jõuluteenistusele. Umbes kaheeurose paki sisse mahtus 2–3 mandariini, väiksed tee- ja kohvipakid, küünal, erinevad kommid ja pisike krõpsupakk. Vahepeal söödi koos pitsat ja joodi kalja ning pärastlõunal jagati inimesed viide paari, nii et igaühes oleks ka keegi, kes oskab vene keelt. Sihtmärgiks võeti nii sotsiaal- kui kortermajad Tapa linnas, aga ka paaris lähedal asuvas asulas.
Olenevalt olukorrast pakuti inimestele välja ka võimalust eestpalveks. Inimestel oli pakkide üle enamasti väga hea meel, aga ette tuli ka üksikuid juhtumeid, kus uks suleti kohe, kui kuuldi, et tulijad on kirikust. Samas oli väga avatud inimesi, kes kutsusid tulijad kohe tuppa, ilma mingi umbusuta, ja lubasid enda eest ka palvetada.,
Üks naine oli kunagi käinud koguduses ja ristitud, kuid oli jäänud osadusest eemale. Koos külalistega sai ta koos palvetada ja oma otsust Jumalat järgida uuendada.
Kõige avatumad ja vastuvõtlikumad inimesed eestpalveks olid sotsiaalmajades, eriti Saiakoplis, mis on külake Tapa lähedal, kuhu võõraid satub üsna harva. Sealsetest inimestest ei põlanud keegi tulijaid ära ja kõik lubasid enda eest palvetada.
Priidu on Sõbralt Sõbrale ettevõttele väga tänulik selle võimaluse eest ja arvab, et selliseid ettevõtmisi peaks ikka aeg-ajalt tegema. See teeb kogudust linnas nähtavamaks, nii saab oma linna inimestega tuttavaks ja ühine ettevõtmine lähendab ka kaaskristlastega.
