September 2022 
Laura Maide, Eluringikeskuse kommunikatsioonispetsialist
Kristlikest väärtustest juhinduva hooldekodu – Eluringikeskuse – valmimine on jõudnud lõpusirgele. Lasteaialapsed on hoonesse sisse kolinud, eakad käivad tube uudistamas ja broneerimas ning valmistuvad järgmisel kuul oma elus uut peatükki alustama.
Tartus asunud Kõrgema Usuteadusliku Seminari hoone on tänaseks tundmatuseni muutunud – üle aasta väldanud renoveerimis- ning juurdeehitustöö tulemusena on maja saanud värske väljanägemise. „Rahulikes toonides fassaad ja hubased toad annavad aimu miljööteraapilisest keskkonnast, mis Eluringikeskuses järjest ilmet võtab,” ütleb keskuse projektijuht Henri Lehtsaar. „Viimane lihv saab olema nagu kirsi tordile asetamine,” lisab ta. Olgugi, et siseviimistlustööd on alles pooleli, võib tulevase eakatekodu eestvedajaid iganädalaselt majas kohata. Alanud on elukohtade broneerimislepingute sõlmimine, millega seoses käiakse inimestele nende tulevasi eluruume näitamas. „Broneerimine on täies hoos, kuid vabu kohti on veel piisavalt. Ka tänased registreerujad saavad valida toa vaadet, kohalisust ja korrust,” räägib juhataja Ines Kerikmäe. Kuu lõpus on kõigil huvilistel võimalus Eluringikeskust nii väljast kui seest uudistada – 24. septembril kell 11–14 on eakatekodus avatud uste päev. Hooldekoduga tutvumist ootav Maie (83) ütleb: „Ma olen elus teinud palju tööd, hoolitsenud kõigi teiste eest – nüüd saan mõelda iseendale ja lasta enda eest hoolt kanda.“
Eluringikeskus kerkib mitte ainult füüsiliselt, vaid ka sisuliselt. Uus ei saa olema üksnes hoone, vaid ka põhimõtteline lähenemine üldhooldusteenuse ja hoolitsuse pakkumisele. Augusti alguses liitus eakatekodu meeskonnaga hooldusjuht Sirli Reinhaus, kes oli ka Eluringikeskuse idee sünni juures. „Umbes viis aastat tagasi tegin oma ellu suured muutused ja liikusin kinnisvara sektorist hooldusmaastikule. Vajasin oma elus suurt muutust, sest senine töö ei võimaldanud rakendada ennast Jumala kutsumises” selgitab ta. Reinhausi jaoks on Eluringikeskus midagi märgilist – seda nii EKB Liidu eakatetöö kui ka hooldusmaastiku jaoks laiemalt. „Lähedastel on mure, et on puudunud selline hooldekodu, kuhu tahaks ka ise rõõmuga minna, kus on armastust, soojust ja asjatundlikkust,” räägib ta eakatekodudes töötamise kogemuse pinnalt. „Me soovime muuta suhtumist eakatesse, hooldekodudesse ja hooldustöötajatesse,” jätkab ta. „Ka mitmed Eluringikeskuse tulevased hooldustöötajad on öelnud, et nad väga armastavad oma tööd, aga nad sooviksid seda teha armastavas ja hoolivas keskkonnas, kus esimene eesmärk oleks eakat hoida ja väärtustada ning kus juhtkond suhtuks kõigisse võrdselt, toetavalt ja hoolivalt,” räägib hooldusjuht.
Reinhaus on pidanud südantsoojendavaid, aga ka murelikke vestlusi nii Eluringikeskusest huvituvate pensionäride kui ka nende lähedastega. Paljud näevad põlvkondi ühendavas hooldekodus mitte üksnes võimalust väärikalt vananeda, vaid hoopis elus uut peatükki alustada. On neid, kes kodus elades ei jaksa enam ise igal pühapäeval kogudusse minna, kuid kelle hingele pakuksid hooldekodus asuv kogudus, osadusgrupid ja hingehoid suurt kosutust. Samamoodi loodetakse leida innustust suhtlemiseks ja liikumiseks. „Mul on üksi igav olla, teie juures on inimesed ja ma saan suhelda,“ ütles Aavo (82) lootusrikkalt. Lähedaste jaoks pakub hoolduskoht kristlikest väärtustest lähtuvas eakatekodus aga turvatunnet. „Ma muretsen oma ema pärast. Praegu ta saab veel maal hakkama, aga kui tulevad külmad ja on vaja ahju kütta, mis siis saab,” jagas oma muret üks lähedastest. Julgust just Eluringikeskuse kasuks otsustada on lisanud mitmetele ka teadmine, et juhtmeeskond on kogunud parimaid praktikaid ja inspiratsiooni nii Saksamaa kui Põhjamaade eakatekodudest.
Eluringikeskus on meie koguduste Liidu viimase aja suurim ühine projekt, millega on loodud parimad tingimused kõrgesse ikka jõudnud vanemate austamiseks.
