Oktoober 2022 
Laura Maide, Tartu Eluringikeskuse kommunikatsioonispetsialist
Fotod: Kadi Tingas
EKB Liit ja Tartu linn koos partneritega tähistasid 15. oktoobril Eluringikeskuse hoone valmimist.
Suhtlema ja liikuma innustav eakatekodu – Eluringikeskus – loodi tähenduslikule asukohale, kus aastakümneid tegutses Kõrgem Usuteaduslik Seminar. Seminari hoone ehitati 30 aastat tagasi – ühiskondlikus mõttes väga keerulisel ajal. „Ometi muutuste tuul ei ehmatanud ega surunud maha meie Liidu juhte, vaid hoopis õhutas üles alustama millegi uuega – ehitama Tartu linna serva maja, kus jagatakse kogu Eestimaale vaimuvalgust,” rääkis Eluringikeskuse juhataja Ines Kerikmäe. „Tänane aeg on samamoodi täis teadmatust, ebastabiilsust, rahutust ja homse suhtes on üsna vähe kindlustunnet, kuid vaatamata sellele on jälle sündimas midagi uut,“ lisas ta.
Eluringikeskuse idee kerkis esile kuus aastat tagasi Liidu sotsiaalse ettevõtte Sõbralt Sõbrale nõukogu väljasõidul, kus unistati sellest, kuidas võiks veel oma suhtevõrgustikega ühiskonda panustada. Mõttelennust kujunes aja jooksul nägemus. „Tõsi, paljud asjad ei läinud päris nii, nagu me esialgu mõtlesime, aga täna võime olla siin ja saada osa ühe erilise unistuse täitumisest,“ ütles avamispeo kõnes projektijuht Henri Lehtsaar. 
Nüüd tähistati Eluringikeskuse kaks ja pool aastat väldanud projekteerimis- ning ehitusprotsessi lõppu. „Avaldame tänu kõigile, kes on hoone valmimisele mõtte, sõna ja teoga kaasa aidanud,“ ütles Kerikmäe.
KRC Ehitus OÜ tegevjuht Siim Kroodo sõnul kaasnesid hoonekompleksi ehitusega mitmed väljakutsed. „Materjalide tarneraskused, alltöövõtjate puudus ja sisendhindade järsk tõus olid teemad, millega pidime igapäevaselt rinda pistma,” rääkis Kroodo. „Kokkuvõttes oleme aga väga rõõmsad, et saime kaasa lüüa protsessis, mis tõstab sotsiaalhoolekande kvaliteedi Tartus uuele tasemele,” kinnitas ta.
Ka Lehtsaar kinnitas, et tee keskuse valmimiseni polnud lihtne. Projektijuht tõi paralleeli nööril kõndimisega. „Üksi olles me väriseme. Jääme püsima vaid siis, kui saame toetuda nõuandjatele, sõpradele ja Jumalale,” kirjeldas ta. „On olnud uskumatu teekond,” sõnas Lehtsaar. „Eluringikeskusele on olnud toeks linnavalitsus, ehitaja, pank, kohalikud ja välispartnerid,” lisas ta. „Aasta tagasi olime sügavas augus – vundamendi augus,“ ütles Liidu president Erki Tamm. „Rõõm on seda suurem, mida keerulisem on olnud teekond.“
Tartu linna esindajad rõhutasid oma sõnavõttudes märgilist rolli, mida Eluringikeskuse avamine endas kannab. „Tartu sotsiaalvaldkonnas on täna võrratu päev,” ütles abilinnapea Mihkel Lees. Ta rääkis, et hooldekodu kohtade puudus on olnud konkurentsitult valdkonna suurim väljakutse ja et Eluringikeskuse avamine loob linnas täiesti uue olukorra. „See on suurepärane, et nii palju tartlasi saab veeta väärikat vanaduspõlve just Tartus,” lisas ta. Linnapea Urmas Klaasil oli hea meel, et Tartu on saanud Eluringikeskuse arendamiseks omalt poolt maad juurde anda. „See on ressurss, mida meil juurde ei tule, mistõttu peame seda targalt üheskoos kasutama,“ ütles ta. Veel lisas ta, et lasteaialaste ja eakate ühe katuse alla toomine ühendab eriliselt eri põlvkondi ning et see on ka üks Tartu 2024 kultuuripealinna märksõnadest. 
„Maja on küll valmis, kuid eakatekodu alles kujunemisjärgus – me kasvame ja areneme igapäevaselt,” ütles juhataja Kerikmäe. „See hoone ei ole lihtsalt hotell – see hoone ei hakka teenima raha, vaid inimesi,“ rääkis ta. „Pühendume meie elanikkonna kõige väetimale osale – eakatele.“
Eluringikeskusesse on oodatud väärikas eas inimesed, kes hindavad hubast ja kodust keskkonda, isiklikku lähenemist ja/või vajavad üldhooldusteenust. Eakatekodus on üldhooldusteenusega ühe- ja kahekohalised toad ning iseseisvaks eluks sobilikud ühe- ja kahekohalised avatud kööginurgaga korterid. Samas hoones paiknevad lasteaed ja kogudus, kellega tehakse mitmekülgset koostööd. Erilist rõhku on pandud ka looduslähedusele – keskusel on avar sisehoov kasvuhoonete, taimekastide, liikumisradade ja puhkealadega ning valgusküllane talveaed.
Elukohtade broneerimine käib hoogsalt, samas vabu kohti veel jagub.
Rajatav keskus ei keskendu üksnes eaka füüsilistele ja tervislikele vajadustele. Unistatakse olla külalislahkusega täidetud kodu, kus igaühest hoolitakse, arvestades tema ihu, hinge ja vaimu vajadusi. „Usume, et iga inimene on väärt häid suhteid ja tunnet, et ta kuulub kuhugi. Usume, et alati on 
lootust. Usume, et elamisväärne elu on võimalik. Usume, et igas eluhetkes on võimalik elada tähendusrikast elu,” räägib ta.
Ka Liidu president näeb värsket keskust kui oaasi. „Inimestel, kes siia tulevad, on pikk tee käidud. Erinevatel aegadel on nad kogenud ja näinud igasugust – head ja kurja. Nad väärivad hingamispaika,“ mõtiskles Tamm. „Füüsiliselt on see valmis saanud, nüüd täitkem see armastusega,“ innustas ta.
