Juuni 2023 
Daire Tiigivee, Eluringikeskuse asejuhataja
Suve hakuks elab Eluringikeskuses juba üle saja elaniku. Avatud on kolm korrust neljast ja juunikuuga loodame käima saada kogu maja. Meie kaunis aias on kõik mustad peenralapid usinate prouade poolt lilli täis istutatud. Järgemööda on täitunud aedviljade peenrakastid kasvuhoonetes. Kõikidele soovijatele jagub järgnevateks kuudeks kastmise, rohimise ja viljakorjamise rõõmu. Eluringikeskus elab oma missioonilause põhiselt, andes elanike päevadele elu juurde.
Novembris avasime uksed meie esimestele elanikele. Kuu aega varem saime vastvalminud hoone, mis vajas sisustust ja vahendeid, erinevate valdkondade spetsialiste ning suure südamega hooldustöötajate meeskonda. Unistus armastusega täidetud hooldekodust on teostunud. Peame endale ikka meelde tuletama, et kõik on sündinud vähem kui kolmveerand aastaga, sest igapäevaselt tegusas majas lendab aeg kiiresti.
Unistus armastusega täidetud hooldekodust on teostunud.
Kui kedagi lisaks meie hooldustöötajatele esile tõsta, kelleta keskus ei toimiks, on meie vabatahtlikud. Meditsiiniõde Tiiu, kohviku peremees Silver, pensionär Tiia, hingehoidja Maie, tudeng Maria on regulaarselt jaganud oma aega ja armastust meie elanikele, et nende päevades oleks rohkem
meeldivaid tegevusi ja inimlikku soojust. Nende pühendumine ja innukus kaasa teenida on meile suureks julgustuseks, et koos oleme tugevamad Jumala plaane ellu viies.
Tunnistame, et kvaliteetse teenuse pakkumine on palju energiat ja tööd nõudev ettevõtmine. Lisaks sellele, et hooldekodude maine on meie riigis väga kehv, on kehv ka teavitustöö ja info kättesaadavus. Iga telefonikõne või kokkulepitud kohtumine vanainimese enda ja/või tema lähedasega tähendab tihti meie jaoks kogu selle valdkonna kohta info jagamist ja selgitamist. Perekonda valdab teadmatus, hirm ja suutmatus kuskilt alustada. Nii vajavad nad lisaks infole julgustamist, ärakuulamist ja käehoidmist, sest oma ema või isa, vanaema või vanaisa hooldekodusse panemine ning endale tunnistamine, et endiselt ei saa enam jätkata, on väga raske. Tunne, et oma vanemat on alt veetud, on üsna tavaline. Neil hetkedel mõistame eriti selgelt, et jah, me oleme küll äriline ettevõte, kuid kõige olulisem on inimene, kes vajab alati aega, ärakuulamist ja mõistmist.
Kuniks Eluringikeskuse kõikidesse tubadesse on elanik sisse kolinud, on ainult natuke veel minna. Ent selja taha vaadates on pikk tee käidud ja see, mis ees ootab, ei tundugi enam nii tundmatu. Iga uue päeva anname Jumala kätte ja ootame nagu Iisraeli rahvas kõrbes igal hommikul uut mannat, et Jumal annaks meile uusi töötajaid, tooks uusi elanikke ning annaks tarkust kõike majas õigesti juhtida. Tahaksime nii väga vahel elada rohkem nägemises kui usus. Sooviksime, et meil oleks juba täna kõik vajalikud töötajad olemas. Aga praegu on Jumal meid varustamas just täpselt nii nagu oma rahvast kõrbes, mitte ülikülluslikult, vaid täpselt nii palju, kui selleks päevaks on vaja. Paulus kirjutab: Sest me käime usus, mitte nägemises (2Kr 5:7). Kui meie Jumalat teenime, varustab tema ka homsel päeval, ehkki me seda täna ei näe, vaid käimegi usus.
Eluringikeskus on meie Liidule Jumalast antud. Jumala rammust, mitte meie inimlikust jõust, on selle maja sisu ja vorm ellu kutsutud ning nii elab see ka edasi. Meie tahame olla ustavad Jumala kutsele ja teha, mis meie kohus. Aga teie olge vahvad ja ärge laske oma käsi lõdvaks, sest teie tööl on tasu! (2Aj 15:7).
