10/2011 Margus Einlo, Vormsi pastor
Riia lennuväli. Reis nr 747 Tbilisi-Riia palub luba maanduda. Ülekontinendi lend jõuab lõpule. SRÜ-Gruusia sõjapõgenike lastele Sofikole, Liale, Giorgile ja Mariile on see lend elus esimene. Selle aasta augustis on sõjast möödunud kolm aastat.
.Juba talvel otsiti EKB koguduste liidust perekondi, kes oleks valmis võtma suvepuhkusele sõjapõgenike lapsi Gruusiast. Suve alguses vastasid väljakutsele Ida-Virumaa venekeelsed kogudused. Võõrad omade hulgas. Kuidas siis nii? Grusiinlased on ju Eesti riigi arenguabi prioriteet ja korraga venelased! ? Vana-Ahtme kogudusevanema Romani Kuznetsovi kommentaar on lühike: "Arutasime asja koguduses ja otsustasime vastu võtta neli last. Oleme siin, Ida-Virumaal, kõike näinud. Ehk see lubab ka grusiinlasi paremini mõista." Ja tõepoolest, nii töötuse, kuritegevuse kui vaesuse statistika on just idapoolsete eestimaalaste suhtes kõige kurjem. Muidugi, kui elad oma kodumaal kodakondsuseta hallipassivõõrana, jätkub ka arusaamist Gruusia perekondade õnnetusest. Vaatamata president Shakashviili Ameerikast õpitud majandusreformidele on rahvas oma põgenikekülades kuidagi elule jalgu jäänud. Võõrad omade hulgas. „Meie lastel pole ju siin tulevikku," ütles lootusetult keegi pereisa Gori lähedalt põgenike asulast. Gruusia poolel sai laste valikul määravaks, milline perekond suudab maksta Gruusia Välisministeeriumile 70 lari – umbes 32 eurot – välispassi eest. Keskmine palk Gruusias on 300-400 lari. Põgenike hulgas on töötasu vaevalt pool sellest. Hinnad aga on umbes kolm neljandikku meie omadest. Samuti pidid noored rännumehed olema tuttavad läänemaise protestantliku kultuuriga – Gruusia on ju valdavalt õigeusklik maa. Ometi on kõikide siiasõitnud laste vanemad seotud vabakogudusliku liikumisega.
Juba Riia lennuväljal selgub, et lapsed pole varem Eestist kuulnud ja nende vanemad ei tahtnud neid peale Norra lastelaagri pommisündmust kuidagi siia lubada, kuna nende arvates on kogu see põhjapoolne maakera kõik üks Norra. Selle reisi idee oli pakkuda sõja läbiteinud lastele uut perspektiivi ja seda juba 66 aastat sõda mittenäinud Eesti kodude abiga. Valusalt meenutavad noored grusiinlased Rakvere maakonnaajalehe korrespondendile Augustisõda – kuidas Tshinvali lähistel tulid vennasrahva, osseetide, esindajad, lõid kangiga kildudeks nende kodumajade aknad, süütasid elamud põlema ja ajasid perekonnad välja. Kõik nad on näinud võikaid pilte peale augustirünnakuid maakonnalinnas Goris, mille pilte ajakirjanduses ei trükitud...
Kindlasti oli veidi ülepakutud viia noored külalised Viimsi eliitkooli, kus käivad parajasti Mosfilmi võtted. Filmimeeste sõnul pole terves Euroopas leida nii nooblit kooli kui see. Aga lastele on rohkem meeltmööda Jõhvi seikluspark ja Haapsalu Valge Daami legend või õhtune ujula vihmasel Läänemaal, kus nii mõnigi soome mammi saab võõramaistelt hullavatelt lastelt palliga vastu pead – Kaukaasia temperament. Tallinna-ekskursioonil äratas elevust Oleviste kiriku torn, mille astmete arvu nad peast teavad ja muidugi Rakvere linna kindluse põrgu, kus kohalikul Karmeli pastoril näib olevat tutvusi. Külastati Narva Kaitseliitu ja Ida-Virumaa kaevandusmuuseumi. Lahkelt näidati Haapsalu Hariduskeskust, kus eriti meeldis muidugi arvutiklass.
Selle suve reis sai teoks tänu paljude inimeste annetustele – aitäh! Samuti kummutati Eesti poolel eelarvamusi. Oodati ju noori, kes räägiksid keeli, oleksid rahulolevad ja rõõmsad, aga juhtus vastupidi: põgenikest õpilased ei räägi vaatamata oma vanusele peale gruusia keele ühtegi võõrkeelt ja Vana-Ahtmesse saabudes on nad üsna tujust ära. Üsna pea saab selgeks, et tegemist pole USAst saabunud vahetusõpilastega. Noored on vahel jonnakad või siis liiga nõudlikud – nad on ju ainult põgenikud – olgu rahul sellega, mida antakse. Näib, et sõja läbi teinud lastelt pole midagi nõuda, on ainult võimalik anda. Nagu lõunamaine soe päike sügavas talves on naeratus, mis valgustab vahete-vahel meie külaliste nägu. 14 augustipäeva mööduvad ruttu ja lennuväljal saadud lahkumisekalli jääb kauaks valgustama öist tagasiteed Tallinnast Riiga. Erinevad Eesti kogudused ja misjoniorganisatsioon võõrustasid 18.-31. augustini nelja Gruusia-SRÜ sõja sisepõgenike last Gori lähedalt. Ettevõtmise eelarve oli üle 2500 euro, mille kandsid annetajad nii kodu- kui välismaalt. „Ärge võõrastage väikeseid alguseid" (Sk 10:4) sahistavad selleks sõiduks annetatud Mercedese rattad. Korraga mõtlen, et varsti palubki reis nr. 752 Riia-Tbilisi luba maanduda, pardal neli teismelist, aga juba uue perspektiiviga, reisijat.
TEKSTIKAST
„Meie lastel pole ju siin tulevikku," ütles lootusetult keegi pereisa Gori lähedalt põgenike asulast.
26_gu2 Foto Margus Einlo Gruusia sõjapagulaste uusasula Gori linna lähistel.
26_IMG_0020 Foto Indrek Luide EKB Liidu peasekretäri Erki Tamme kohtumine Gruusia lastega pidulikul lõunasöögil.
