Samaaria teine aastakümme

09/2011 Toomas Vallimäe, Samaaria Eesti Misjoni direktor

Jeesus on jätnud meile kauni jutustuse tundmatust Samaaria mehest, kes aitas hädasolijat (Lk 10:29-37). Samaarlane ei astunud maaslamajast mööda, vaid sidus ta haavad ja viis öömajale, tasudes tema kulud. See tegu tuli südamest ja jõudis südamesse. Nii lihtne ja inimlik tegu on pälvinud kristlikus ajaloos mitmeid järgijaid.

.

Samaaria liikumise ajaloost Eestis

Haapsalu Baptistikogudusel olid mitmed kontaktid Soome ja Rootsi kogudustega. Pastor Jüri Nõlvak oli väga aktiivne sõprusuhete arendamisel. Toomas Nõlvak oli õppinud rootsi keelt. Porvoo rootsikeelse nelipühikoguduse pastor Runar Nylund sai Jumalalt kutse tulla Haapsallu. Üheks ajendiks oli ka kunagine Läänemaa rootsikeelne kogukond. Poliitiline olukord oli siis väga pinev. Nõukogude Liit oli varisemas, keegi ei teadnud, mida toob järgmine päev. Kuid kogudused andsid lootust nii vaimulikult kui materiaalselt.

Arenes idee, luua omaette organisatsioon, kes võiks töötada abivajajatega. Üks sihtgrupp oli jäänud sõna otseses mõttes tänavale – alkoholisõltlased, kes olid kaotanud töö, kodu, pere ja tervise. Neid oli nagu riisunud röövel, ja jaganud hoope. Porvoos tegutses nendega Samaaria ja direktor Krister Lindberg aitas meil rajada Eestisse kristlikku sotsiaaltööd. Valmistati ette põhikiri ja lepiti kokku aeg Samaaria ametlikuks registreerimiseks. Kuid mõned päevad enne seda algas Moskvas riigipööre ja tänavatele ilmusid tankid. Kas ajalugu keeratakse uuesti 50 aastat tagasi ja aktiivsed koguduse töötegijad saadetakse Siberisse? Rahvas laulis ja usklikud palvetasid; mitte keegi Eestis ei hukkunud ja 20. augustil kuulutati välja Eesti Vabariik. Esimesel iseseisvuse päeval registreeriti Samaaria ja tänavu saime 20 aastaseks!

Mida oleme teinud?

Inimene tänavalt vajab enne jutluse kuulamist öömaja, toitu ja riideid. Alustasime meeste kutsumist tänavalt kirikusse, pidasin hommikuti neile piiblitunde. See kogemus oli hoopis erinev tööst koguduseliikmetega. Seni oleme rajanud 3 samaariakodu: Haapsalus, Pärnus ja Hiiumaal. Samuti 6 kauplust, et saada raha kulutuste katteks. Vähekindlustatud inimesi aitame lisaks majutusele ja toidule ka riietega.

2005. aastal alustasime Samaaria keskuse rajamist Haapsallu. Euroopa Sotsiaalfondi kaudu oli võimalik koolitada töötuid ehitajateks ja tööpraktika käigus valmiski 19kohaline Samaaria kodu. Lisaks elutubadele on siin avar söögisaal, töökoda ja büroo. Ehitusmaterjali pidime ostma omavahenditest ehk siis kaupluste sissetulekutest. Siinjuures oleme südamest tänulikud Skandinaavia kogudustele, kes on saatnud meile kaupa. Piltlikult öeldes oleme kasutatud riietest ja mööblist ehitanud kauni Samaaria kodu.

Pärnus ehitasime ümber vana katlamaja ja oleme seda kasutanud 10 aastat. Praegu vajaks hoone juba põhjalikumat remonti, kuid hetkel meie sissetulekud seda ei võimalda. Seal on kohti 15 inimesele. Hommikuti peame piiblitunde ja pühapäeviti osalevad hoolealused koguduste jumalateenistustel. Igapäevatööd teevad Kalju Põldroos, Aivar Raudver ja Heldur Aas. Transpordi- ja muudes majapidamistöödes on mehed ise abiks. Vaja on luua töökohti, et inimene võiks end vajalikuna tunda.

Hiiumaal aitame lisaks alkoholisõltlastele üksikuks jäänud vanureid, kes on saanud Samaarias endale kodu, samuti perevägivalla ohvreid. Aktiive on pühapäevakooli töö. Hiiumaa tööd veavad Ingrid ja Tiit Purge. Aktiivselt on kaasas kohalikud omavalitsused, kes suunavad meile inimesi ja toetavad tööd ka rahaliselt. Erinevate inimgruppide vajadused on suured. Meie suurimaks eesmärgiks on siiski inimesi tõelise Päästja juurde juhtida.

Tulemused

Iga tegevust mõõdetakse ja kaalutakse. Euroopa Sotsiaalfond küsib: mitu meie programmi läbinud töötut on saanud tööle? Aruandlusest tuleb välja, et 40–50 %. Ollakse rahul; vastame ootustele. Sotsiaalametnik küsib, et kas teenus vastab nõuetele (mitu ruutmeetrit on pinda, mitu kalorit on toidus jne). Vastus on: 100 %. Osalejad on toidetud ja pestud. Lepinguid pikendatakse. Koguduseliikmed küsivad – palju saab päästetud? Raske on protsenti öelda, kuid võin tõdeta, et Jumal teeb oma osa kindlasti. Inimlikult olen püüdnud lahterdada, et kellest võiks kristlane saada, kellest mitte, ja ikka olen eksinud. Oleme tänulikud, et saame oma töös näha päästetute silmi.

Õnnistussoovidega Samaariapere 34 töötajat ja 45 hoolealust