Kiriku sotsiaalne vastutus

02/2012 Liivi Reilson, Sõbra Käsi juhataja

Kirikute võimalused sotsiaaltööd teha on riigiti väga erinevad – majanduslikult heal järjel maades teeb seda riik ja kristlik sotsiaalmisjon on leidnud väljundi vaesemaid riike abistades. Leidub ka riike, kus valitsused on kirikliku sotsiaaltöö üldse keelustanud.

11.-14. jaanuaril Prahas toimunud Euroopa Baptistiföderatsiooni konverentsil „Kirik ja sotsiaalne vastutus" oli osalejaid 15 riigist.

Jumala armastusetöö võitudest jagasid mitmete riikide esindajad. Näiteks alustati 85 km Tbilisist, Stalini sünnikodu linnakeses, koguduse oma vahenditest supiköök 10-le inimesele. Nüüdseks toitlustatakse seal 60 inimest. Gruusia riik heategevust ei toeta, kuigi riigis elab 50% rahvastikust vaesuses. Tegelik töötuse protsent on umbes 67 ja sõjapurustuste tagajärjel on paljud kaotanud kodud.

Sovjetlik Turkmenistan on keelanud täielikult sotsiaaltöö kristlaste poolt. Abisaadetisi riiki tuua pole lubatud. Jõulude ajal valmistas ja viis üks kogudus lastekodulastele 180 kingipakki ning palus luba koos pilti teha. Lastekodu juhataja mitte ainult ei keelanud pildistamise, vaid ka ähvardas, et sellisel juhul ei tuldaks kunagi tagasi. Hirm riigivõimude ees on masendav. Turkmenistani esindaja kinkis kõigile konverentsil osalenutele auto lõhnakuuse, et oleks püsivalt meeles nende pärast palvetada.

Hea meel oli tutvustada Sõbra Käe suurimat sotsiaaltöö projekti – Kopli supikööki. Konverentsile pakkus huvi meie kogemus koostööst Eesti Toidupanga, omavalitsuste, erinevate kirikute ja organisatsioonide vabatahtlikega.

EBF-i liikmesliitude sotsiaaltöötegijate esimese konverentsi korraldava meeskonna juhiks oli EBF-i asepeasekretär Helle Liht.