0
1/2013
Henri Lehtsaar, Sõbralt Sõbrale arendusjuht
Juba teist aastat oli Sõbralt Sõbrale kollektiivil meeldiv võimalus koostöös Saksamaalt pärit kristlike skautidega jagada eesti lastele üle 700 jõulupaki.
Lisaks skautlikele tegevustele välitingimustes õpetatakse noortele piibellikke väärtusi läbi erinevate kogemuste. Üheks selliseks ülesandeks on lasta noortel komplekteerida ise jõulupakk, mis jõuab ühe lapseni, kellele see võibki ainukeseks jõulukingiks jääda. Iseenesest on see väike asi, kuid nähes pakke jagades laste siirast rõõmu pliiatsikarbi, dušigeeli või lihtsa mänguasja üle, rõõmustad sa koos nendega ja samal ajal paneb see mõtlema tänulikkuse üle oma elus.
Adventajal käisime koos külalistega Kiviõlis, Antslas, Kundas ja Kohtla-Järvel. Lisaks kohalikele kogudustele on meil tekkinud meeldiv koostöö Kõlleste valla sotsiaaltöötaja, Tartu Kroonuaia kooli, Kasepää vallavalitsuse ja Tartu Lastekaitse Ühinguga.
Meil on kiusatus "ajada oma asja", kuid aknast välja vaatamise asemel peaksime ise uksest välja astuma.
.
Meeldivaks üllatuseks mulle oli väikeste koguduste innukus. Üheski külastatud paigas ei jagatud pakke ainult koguduseliikmete lastele, vaid nad olid kokku kutsunud lapsi lähiümbrusest ja näinud tublisti vaeva üritusi ettevalmistades. Mis saaks siis, kui kõik kogudused teeksid oma teenimistööd sellise nakatava innukusega?
Mitmed asutused ja organisatsioonid, kelle kaudu me pakke jagasime, pole otseselt seotud ühegi kogudusega. Samas oli soe vastuvõtt ja teeniv süda seal samavõrd olemas. Usun, et siin peitub nii koguduste kui üksikisikute võimalus – luua suhteid ja partnerlusi väljaspool kirikuseinu. Meil on tihti kiusatus "ajada oma asja", kuid sageli aknast välja vaatamise asemel peaksime ise uksest välja astuma.
Mind on viimasel ajal kõnetanud Mäejutlus: „Hoiduge aga, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas! Kui sa nüüd almuseid jagad, siis ära lase enese ees pasunat puhuda, nii nagu silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavatel, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes! Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb, et su almus oleks varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!" (Mt 6:1-4).
Jeesuse sõnad panid mind tänutundes mõtlema nendele saksa noortele, kes panid kokku nii palju jõulupakke. Suure tõenäosusega pole eesti lastel lõpuks meeleski, kust need pakid tulid – alles jääb vaid tänu ja rõõm. See piiblisalm on väljakutse meie kõigi teenimistööle, mida me ühel või teisel viisil teeme.
Soovin teile alanud aastal alandlikku ja teenivat südant ning innukust koguduse seinte vahel ja eriti väljaspool!
