Volitamine – koguduse elu vältimatu osa

September 2020 18 roman kuznetsov
Roman Kuznetsovi, Kohtla-Järve Peeteli Koguduse pastori kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Kristliku koguduse ellujäämine on 21. sajandil terav küsimus. Kristlastele on mõnikord keeruline säilitada oma identiteeti, nii oma isiklikku usku Jeesusesse kui elada seda välja koguduse keskel. Seepärast ei ole koguduste argipäeva analüüs mitte lihtsalt usuteaduse tudengite eklesioloogia õppeaine fookuses, vaid peab olema iga täisealise kristlase tähelepanu all. Ja volitamise-võimestamise printsiibil on selles kontekstis vältimatu osa.

Sõna volitamine (võimestamine, delegeerimine) selgitab hästi lahti Christian Schwarz: „Kasvavate koguduste juhid keskenduvad teiste kristlaste teenistuseks ettevalmistamisele ja teenistusse saatmisele… Need pastorid varustavad, toetavad, motiveerivad ja juhendavad teisi isikuid, võimaldades neil saada kõiges selleks, mida Jumal tahab, et nad saaksid.“
Käesolevas artiklis vaatan põgusalt, mida räägib delegeerimisest Pühakiri, kuidas seda rakendada ja mis takistab koguduses neid põhimõtteid järgida, ning toon tulemusi uuringust, kus EKB Liidu vene regiooni töötegijad käsitlevad volitamist ja hindavad selle perspektiivi oma koguduste kontekstis.

Koguduse juhtimise üleandmine on aeganõudev tegevus – jutt ei ole lihtsalt uuest programmist või metoodikast, vaid vaimuliku elu püsivast praktikast.

Piibel volitamisest
Selget käsku volitamisest näeme Pauluse viimases kirjas: „Ja mida sa minult oled kuulnud paljude tunnistajate kuuldes, see anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi“ (2Tm 2:2). Tuntud pastor ja kristlik autor John McArthur Jr. kirjutab: „See metafoor näitab õpetajat, kes õpetab välja järgmise õpetaja ja kes omakorda hakkab õpetama neid, kes edaspidi õpetavad. Kuigi Paulus siin mainib ainult õpetajate nelja põlvkonda, on õpetamise idee ette nähtud katkematu protsessina.“
Vanas Testamendis näeme juhtimise kauneid üleandmisi: Mooses Joosuale, Taavet Saalomonile, Eelija Eliisale. Nendes näeme olulisi momente:
• uue töötegija kutsumine lähtub Jumalast;
• Issand valmistab teenimise üleandmist ette läbi otsese sõnumi või eluolukordade;
• töötegijad teenivad koos, noorem alustab vanema kõrval ja viimane suurendab samm-sammult noorema koormust;
• noorem tõestab oma vaimulikku küpsust läbi töö;
• kogu protsessi juhib Issand, kes annab peale töö üleandmist noore teenimisele tagasisidet ja tunnustuse.

Volitamise-võimestamise faktorid
Kõigepealt on vaja mõista, et koguduse juhtimise üleandmine on aeganõudev tegevus – jutt ei ole lihtsalt uuest programmist või metoodikast, vaid vaimuliku elu püsivast praktikast.
Olulised on eelneva põlvkonna eeskuju ja kogemused. Juhi kõrgest standardist räägib ka Paulus, kui ta ütleb: „Võtke mind eeskujuks!“ (1Kr 4:16). Aga lisab järgmises salmis: „...et ta (Timoteos) tuletaks teile meelde minu teeradu Kristuses Jeesuses, nõnda nagu ma õpetan kõikjal igas koguduses.“ Juhtimise uurija John Maxwell leidis, et liidrid kujunevad: kriisi mõjul – 5%; see on loomulik anne – 10%; ja teiste liidrite eeskujul – 85%.
Usaldus ja vastutus. Töötegijate järgmise põlvkonna kujundamine on eesmärgistatud tegevus. See ei ole lihtsalt koos ajaveetmine või meelelahutus (see on risk noorsootööd planeerides), vaid järkjärguline ja sihikindel protsess, kus vanem annab järjest rohkem vastutust noorematele. See ongi volitamise ja koguduse püsikindluse peamine „kütus“.
Haridust ja üldist ettevalmistust ei ole võimalik üle hinnata. Koguduse töötegijate ees seisavad paljud väljakutsed, mille jaoks ei ole alati piisavalt kogemusi ega teadmisi. Sellepärast on suur roll nii usuteadusel, vanema põlvkonna toetusel kui ka eeskujul.

Volitamise takistused tänastes kogudustes 19 ukrainas
Vene regiooni tänaste koguduste murede ja perspektiivde puhul tuleb märgata ka nõukogude ateismiaja mõjusid, mida on Eesti usuelus siiani.
Koguduste töötegijad, pastorid ja teoloogid kirjutavad erinevatest riskidest.
Toksiline juhtimine. Autoritaarne ja isegi agressiivne juhtimine on tihti korporatiivse kultuuri osa. Kristlikud uurijad märgivad, et kogudus, olles tänapäevase ühiskonna osa, peegeldab ka ühiskonna muresid, sh juhtimises. Samuti võivad probleemide juured peita end vanema põlvkonna usaldamatuses nooremate suhtes ja kogenud töötegijad pole valmis oma vastutust jagama.
N-ö „noor vanadus“ (младостарчество), kus liiga noored ja pinnaliste teadmistega inimesed võtavad mitte ainult juhi, vaid isegi prohveti rolli. Kas nt viis aastat tagasi oli võimalik ette kujutada, et ÜRO suurkogu hakkab õpetama 16-aastane tüdruk? Vabariigi president ütles sellest: „Tänavu oli muuhulgas aasta, mil muna õpetas kana.“ Jah, me peame õppima ka laste käest, kuid Piiblis on hoiatus, et nende juhtimine võib olla saadetud ka karistamiseks (Js 3:4).
Erinevuste – kultuursed, keele, rahvuste ja muud – ignoreerimine. Tänases globaalses maailmas ei saa ükski organisatsioon, kui ta soovib ellu jääda, seda endale lubada. Kristlaste jaoks on need piirid juba ammu tühistatud: „...ei ole enam kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei umbkeelset ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikides on Kristus“ (Kl 3:11).
Läbipõlemise oht. Üks töötegija kirjutab: „Kristlikel juhtidel tuleb mõista neid riske, mis seonduvad töö ülekoormuse, läbipõlemise, usu kaotamise ja peremuredega.“ Väga hea, et nüüd arutakse seda ka kristlikus keskkonnas ja olemas on head kirjandust.

Vastupidi, tekkinud on n-ö „isade-poegade“ problemaatika, mis takistab sujuvat vaimulikku koostööd.

Volitamine EKB Liidu vene regioonis
EKB Liidu vene regioonis (moodustati 30 aastat tagasi) on 12 kogudust ja 3 gruppi, kus liikmete üldarv on 562, ordineeritud pastoreid 12 ja 2 pastori kt-d (seisuga 01.01.2019). Suuremad kogudused on Tallinna Betaania (u 200) ja Narva (u 100), teised on vahemikus 10 kuni 50 liiget. Regiooni töö toimib sarnaselt oma algusaegadele. Venekeelsete koguduste töötegijate kokkutulekud on pigem töökoosolekud, kus arutatakse jooksvaid küsimusi. Taolistel kogunemistel ei ole üldiselt niisugust vaimulikku õhkkonda, mis edendaks koostööd erinevate põlvkondade vahel. Vastupidi, tekkinud on n-ö „isade-poegade“ problemaatika, mis takistab sujuvat vaimulikku koostööd.
Just seepärast viisin regiooni töötegijate seas läbi uuringu, et vaadata, milline on volitamise arusaam vendade vahel ja kuidas võiks parandada vaimulikku atmosfääri, et regiooni töö sujuks tõhusamalt. Anonüümsele küsimustikule vastas 15 venda regiooni kõikidest kogudustest. Vastanute jaotus oli selline: viis „isa“ (usuelu keskmine staaž 44 aastat, ordineeritud aastatel 1983—2000) ja kümme „poega“ (usuelu keskmine staaž 18 aastat, ordineeritud aastatel 2004—2015).
Selgus, et töötegijate noorem põlvkond on ettearvatavalt kriitilisem nii oma koguduse kui ka kogu regiooni olukorra suhtes ja ootab muutusi ning rohkem koostööd. Aga samuti mõistab vanem põlvkond oma vastutust ning on valmis jagama oma teadmisi ja kogemusi. Vahel takistavad ladusat koostoimimist põlvkondade n-ö erinevad keeled ja kultuurid.
Venekeelsete koguduste juhtide seas tehtud küsitluse vastustest lähtuvalt võib öelda:
• nii „isad“ kui „pojad“ on tuttavad ja nõus volitamise-võimestamise rakendamisega kogudustes;
• on vaja leida ja üheskoos ellu rakendada koguduste ja nende juhtimise põhimõtetele vastavaid volitava-võimestava juhtimise meetmeid;
• regioonis on vaja ellu viia algatusi, kus saaksid osaleda eri põlvkondade esindajad, käivitada mentorlus ja luua sobilikum vaimulik usalduskeskkond, mis aitaks kaasa nii omavahelisele koostööle kui ka ühisele vaimulikule praktikale ja õpetamisele.

Billy Graham on öelnud, et „iga põlvkond on strateegiliselt oluline“. Toivo Pilli toob kaasaegsete vabakoguduste kolm väljakutset: 1) nad on otsimas võimalusi, kuidas positiivselt väljendada hoolimist ühiskonnas; 2) teoloogiline väljakutse – tasakaal tööde „hinge heaks“ ja „ihu heaks“ vahel; 3) vabakoguduste liikmed on nagu konfliktide lahendajad – koolis, töökohal ning erinevate huvi- ja sotsiaalsete gruppide vahel (Usu värvid ja varjundid. Tallinn: Allika 2007, 148–150).
On ilmselge, et edu on võimalik saavutada ainult põlvkondade koostöös, kus vanemad on valmis jagama oma teadmisi ja kogemusi, kus noored võtavad seda vastu ja mõnikord otsivad selle põhjal oma tee. Nii jääb kogudus maailma valguseks.

Täispikka versiooni „Koguduste töötegijate põlvkonnavahetuse problemaatika EEKBKLi vene koguduste näitel“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.