Otsing

Jaanuar 2021 12 katrin
Katrin Selbak, Rakke koguduse juhatuse liikme kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Diakonite rollist on EKB Liidu kogudustes erinevaid arusaamu ja praktikaid, mis tulenevad sageli traditsioonist ning on läbi mõtlemata või sõnastamata. Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöös kaardistasin diakoni rolli käsitusi EKB Liidu koguduste juhtide hulgas.

Liidu juhid näevad ühe suure väljakutsena vaimulike töötegijate ja juhtide järelkasvu. Uue põlvkonna ootused pastori rollile on muutumas ja esitamas väljakutseid traditsioonilistele arusaamadele. EKB kogudustes on ka diakonid ja diakonissid vaimulikud. Liidu pastorite statuudi kohaselt peab pastoriks ordineerimisele eelnema vähemalt kaks aastat teenimist diakoni ordinatsiooniga pastorina. Seega aitab diakoni rolli käsituste kaardistamine ja praktikate teoloogiline mõtestamine kaasa ka koguduste juhtide järelkasvu lahenduste leidmisele.

Diakoonia on vaeste ja kannatajate keskel tehtava töö tähenduse omandanud alles 19. sajandi Saksamaal.

Diakonos kui volitatu
Eestikeelse Piibli tekstis me sõna „diakon“ ei leia. Ka Apostlite tegude raamatu 6. peatükis on sõna „diakon“ ainult hiljem lisatud alapealkirjas.
Paulus ja Timoteos kirjutavad „...ülevaatajaile ja abilistele“ (Fl 1:1). Siin eesti keeles „abilisteks“ tõlgitud sõna on kreeka keeles διακόνοις (diakonois) ehk diakonid. „Ülevaatajaiks“ tõlgitud sõna on aga kreeka keeles ἐπισκόποις (episkopois), millest on tulnud sõna „piiskop“.


Diakoni rolli piiritlemiseks uurisin kreekakeelse sõna diakonos kasutust ja selle eestikeelseid tõlkeid. Diakonos on eestikeelses Piiblis tõlgitud eranditult teenimise ja abistamise kontekstis. Samas täitsid need Uue Testamendi „diakonid“ mitmeid erinevaid ülesandeid. Näiteks Mt 22:13 ütles kuningas „diakonitele“: „Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!“
Kuidas seostuks eelkirjeldatud väljaviskamine armastavalt teeniva diakoni rolliga? Küll aga seostub nende teenijate/diakonite tegevus otseselt kellegi volituse alusel tema nimel tegutsemisega.
John N. Collinsi käsitluses väljendatakse Uues Testamendis sõnaga diakonia mitte alandlikku ja teenivat tegevust, vaid pigem toimimist volitatud sõnumitoojana. Kari Latvus kirjutab Collinsile viidates, et Saksamaa kontekst ja eriti diakonisside traditsioon on tugevalt mõjutanud arusaamist diakooniast. Kaasaegne kontekst on projitseeritud Piibli tekstidesse vastupidiselt diakoniteenistuse kontseptsiooni algsele kasutusele. Diakonia on vaeste ja kannatajate keskel tehtava töö tähenduse omandanud alles 19. sajandi Saksamaal.
Peeter Roosimaa on Teekäijas (11/2015) kirjutanud, et algkoguduses ametisse seatavate seitsme „diakoni“ jaoks sobiks Uues Testamendis nimetatud konkreetsetest ametitest kõige paremini hoopis „ülevaataja“ (episkopos) (Ap 6).
Ap 6:1–4 tähistavad diakon-tüvelised sõnad nii igapäevast abiandmist (Ap 6:1), toidulaudade eest hoolitsemist (Ap 6:2) kui ka sõna teenimist (Ap 6:4):
• „Aga neil päevil, [...] hakkasid kreekakeelsed juudid nurisema [...], et igapäevases abiandmises (diakonia) jäetakse nende lesed kahe silma vahele“ (Ap 6:1).
• „Siis kutsusid need kaksteist [apostlit] kokku jüngrite kogu ning ütlesid: „See ei sobi, et me Jumala sõna kõrvale jättes hoolitseme (diakoneo) toidulaudade eest“ (Ap 6:2).
• „Meie [apostlid] ise aga tahame pühenduda palvetamisele ja sõna teenimisele (diakonia)“ (Ap 6:4).
Diakoni roll on nii Uues Testamendis kui EKB Liidu alusdokumentides seotud pigem üldise volitamise või ülesandega, samuti vaimuliku juhi positsiooni ja vastutusega. Oluliselt vähem aga traditsioonilise sotsiaal-karitatiivse diakoonia kontseptsiooniga, mille mõjul on kujunenud diakonia kui teeniva armastuse käsitlus.
Üldise volitamise kontseptsiooniga haakub vabakoguduste nägemus, et ordineerimine on pigem teenimisele läkitamine (mitte erilisse seisusesse tõstmine) ning asjakohaselt tunnustatutena kannavad ordineeritud vaimulikud, sh diakonid, endaga koguduste volitusi.

Diakon kui vaimulik teenija 13 jogeva diakon
Diakoni rolli käsituste kaardistamiseks EKB Liidus viisin kevadel 2020 läbi küsitluse koguduste juhtide hulgas. Uurisin diakoni rolli mõistmist ja praktiseerimist EKB kogudustes. 39 vastanu hulgas oli 17 pastorit, 15 diakonit ja 7 koguduse juhatuse liiget, kes ei ole pastorid ega diakonid.
Kogudustes, kus üldse on diakoneid, kuulub neid tavaliselt ka koguduse juhatusse. Vastanute kogudustes on enamasti üks diakon 10–30 koguduseliikme kohta.
Vastanute hinnangul on pärast diakoniks saamist pigem jätkatud senistes ülesannetes ning kogudust vahetanud diakon ei ole automaatselt uue koguduse diakon. Diakoniamet on seega pigem tunnustus seni tehtule kui uude rolli astumine. Diakoniks saamise protsessi kirjeldamisel nimetati otsustajate ja valijatena korduvalt koguduste juhte, kuigi see põhikirjade järgi peaks olema koguduse üldkoosoleku või üldkogu ülesanne. Diakoniks saamise eeldustena tulid esile kandidaadi varasem tegevus, omadused ja valmisolek.
Teoloogilise arusaama osas leiti, et diakon on pigem vaimulik kui majandusasjade eest hoolitseja ning pigem inimeste teenija kui koguduse volitatud esindaja. Diakoni rolli seostati enim abistamisega ja vähe juhtimisega. Kolmveerand vastanutest leidis, et diakoniamet on EKB Liidus vajalik. Diakonite iseloomustamiseks kasutati enim märksõnu „vaimulikult küps“, „usaldusväärne“ ja „Püha Vaimu poolt juhitud“.
Pooled kõigist vastanutest ei näinud diakoni ja diakonissi rollide vahel erinevust. Erinevuste puhul nimetati enim sugu ning hoolekandega seonduvat.

Diakoniks saamise eeldustena tulid esile kandidaadi varasem tegevus, omadused ja valmisolek.

Hoolekanne, juhtimine, positsioon
Diakonid ise seostasid oma rolli hoolekandega vähem kui teised vastanud. Vastanud diakonitest teevad hoolekandetööd 20%, diakonid aga teevad muuhulgas hoolekandetööd 62% vastanute kogudustes.
Otseselt juhtimisega seostati diakonite rolli vähe. Alla kümnendiku vastanutest nimetasid diakoni rolli ja ülesannete hulgas ka juhtimist. Samas tuli tugevalt esile diakoni positsiooniga seonduv. Üle kolmandiku vastanutest seostasid diakoni rolli tiitli, tunnustuse ja-või eeskujuga. Neli vastanut nägid aga diakoni ametis „tühja tiitlit“ või „pelgalt aukraadi“.

Diakoniss kui naisdiakon või hoolekandja?
EKB kogudustes on traditsiooniliselt nimetatud naissoost diakoneid diakonissideks. Enamasti kasutasin mõistet „diakon“ üldmõistena nii diakonite kui diakonisside kohta.
Töö kirjutamise käigus küpses arusaamine, et 19. sajandi diakonissi-õdede liikumisest tuleneva mõiste „diakoniss“ kasutamine tänapäeval naissoost diakonite kohta võib olla eksitav ja ebatäpne. See kinnistab sotsiaal-karitatiivset külge diakonite teenimisülesandes ja võimendab soolisi eraldusjooni, mis Uue Testamendiga ei haaku. Oli ju õde Foibe (Rm 16:1) ikkagi diakonos, mitte diakoniss, kuigi ta oli naine.
Laiemalt võib diakonissi kontseptsioon mõjutada ka koguduste juhtide arusaama diakoni rollist üldiselt. Diakonissi-õdede liikumise mõjul seostatakse ka tänapäeva meessoost diakonite rolli hoolekandega rohkem, kui nad sellega tegelevad. Diakoniss võiks jätkuvalt tähistada tänapäevalgi nii vajaliku hoolekandetöö tegijaid. Nii võime avastada endi keskelt ka meessoost diakonissid, nagu on tänapäeval olemas ka meessoost meditsiiniõed.
Koguduse ülesannetes meie praeguses tähenduses võiks piisata sõnast „diakon“. Mõistest „diakoniss“ võiks hakata tasapisi loobuma nii keelepruugis kui põhikirjades. Ja kuigi EKB Liidus veel naissoost pastoreid ei ordineerita, siis kui see ükskord juhtub, ei teki ilmselt pastorite kõrvale „pastorisse“, vaid on siiski lihtsalt pastorid, olgu ta siis naine või mees. Samamoodi võiksid olla lihtsalt diakonid, olgu nad siis naised või mehed. On ju eesti keelepruugis olnud ka sõna „direktriss“, kuid tänapäeval on ka naissoost direktorid lihtsalt direktorid.

Lõpetuseks
Loodan, et see lõputöö annab tõuke täiendavale uurimisele ja arutelule EKB kogudustes ja teoloogide hulgas ning järgmistel uurijatel on paremad võimalused keskenduda diakoni rolli sisule ilma sooliste eraldusjoonteta.
Tänan lõputöö juhendajat Toivo Pillit ja kõiki küsitlusele vastanud koguduste juhte. Aitäh Peeter Roosimaale, Margus Kasele ja Einike Pillile, kellel oli oluline osa minu Seminari õppima tulemisel ja püsimisel. Suurim tänu kuulub mu perele ja Jumalale.
Lõputöö täispikka versiooni „Diakoni roll Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.

Uudised

21-4-juuni

13 Juuli 2021
21-4-juuni

SISUKORD  Algas Tartu Eluringikeskuse ehitus Henri Lehtsaar Mõned momendid uuringust „Elust, usust ja usuelust“ Laur Lilleoja Usk silmitsi argipäevaga Ermo Jürma Lisete Lige – osaline Jumala tänastes plaanides Sven-Joonatan Siibak...

EKB Liidu koolituste lõpetamised 2021

13 Juuli 2021
EKB Liidu koolituste lõpetamised 2021

Juuni 2021Einike Pilli, KUSi rektor Noorte arenguprogramm „Futuurum“ lõpetas oma aasta kohtumisega Laulasmaal. Simona ja Bin rääkisid, mida tähendab usaldada Jumalat ja minna tundmatusse – teise kultuuri, suhtesse ja vastu...

Valga Betaania Baptistikogudus 100

13 Juuli 2021
Valga Betaania Baptistikogudus 100

Juuni 2021  Valga Betaania Baptistikogudus tähistas 23. mail 100. sünnipäeva. Seoses koroonaga tulid piirangud ja sulgusid avalike jumalateenistuste uksed. Aga siis avas Jumal aknaid. Piirangute leevendusmeetmete toel sündis interneti koduleht...

Tapa Elava Usu Koguduse pastor Mihkel Kivisild

13 Juuli 2021
Tapa Elava Usu Koguduse pastor Mihkel Kivisild

Juuni 2021  Tapa Elava Usu Kogudusel oli 89. aastapäeval, 20. juunil, rohkesti rõõmu – ametisse õnnistati uus pastor Mihkel Kivisild (28). Tal on IT-kolledži bakalaureusekraad. Koos abikaasa Hannah´ga jätkab ta...

Tapal ordineeriti Artur Klimov

13 Juuli 2021
Tapal ordineeriti Artur Klimov

Juuni 2021  EKB Liidu Tapa venekeelse koguduse 19. aastapäeval ordineeriti Artur Klimov (32). Ta võttis üle teenimistöö koguduse asutajalt Neeme Tingaselt.Arturi noorpõlv ja koolitee möödusid Kohtla-Järvel. Ta on lõpetanud Minski...

Milline õiguskord kehtib kristlastele?

13 Juuli 2021
Milline õiguskord kehtib kristlastele?

Juuni 2021Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud algus aprilli Teekäijas Erinevate õiguskordade omavahelisi suhteid ilmestab alljärgnev skeem. Jumala poolt ilmutatud õiguskorra aluseks on Jumala püha tahe. Põhiliselt jääb Jumala tahe inimese...

„Jeesuse tähendamissõnad“

13 Juuli 2021
„Jeesuse tähendamissõnad“

Juuni 2021  Tähendamissõnad on lihtsad lood, mida kasutatakse vaimuliku tõe või põhimõtete selgitamiseks ja õpetamiseks. Selline pildirikas kõnetusvorm oli levinud juba antiikajal ja need on ka Jeesuse kuulutuse iseloomulik osa.Jeesuse...

Ühispöördumine

13 Juuli 2021

Juuni 2021 Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Haigekassa; Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti...

In memoriam Eric Söderlund

13 Juuli 2021
In memoriam Eric Söderlund

Juuni 2021 Enn Veevo, Palade Priikoguduse pastorRootsi pastor ja evangelist Eric Söderlund, Hiiumaa ja Eesti suur sõber, kutsuti igavikku 29. mail.Õppides Örebro Misjonikoolis, tutvus ta Hiiumaalt pärit Erich Tõkkega, kellega nad...

Kaplanaadist täna

13 Juuli 2021
Kaplanaadist täna

Juuni 2021  Ott Aro, Kaitseväe kaplanKui minu käest on küsitud, mida ma arvan kaplaniteenistuse vähendamisest ja ühe inimese Kaitseväkke ning teise Kaitseliitu allesjätmisest, on minu aus vastus olnud, et ma...

Linke