Otsing

Jaanuar 2021 12 katrin
Katrin Selbak, Rakke koguduse juhatuse liikme kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Diakonite rollist on EKB Liidu kogudustes erinevaid arusaamu ja praktikaid, mis tulenevad sageli traditsioonist ning on läbi mõtlemata või sõnastamata. Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöös kaardistasin diakoni rolli käsitusi EKB Liidu koguduste juhtide hulgas.

Liidu juhid näevad ühe suure väljakutsena vaimulike töötegijate ja juhtide järelkasvu. Uue põlvkonna ootused pastori rollile on muutumas ja esitamas väljakutseid traditsioonilistele arusaamadele. EKB kogudustes on ka diakonid ja diakonissid vaimulikud. Liidu pastorite statuudi kohaselt peab pastoriks ordineerimisele eelnema vähemalt kaks aastat teenimist diakoni ordinatsiooniga pastorina. Seega aitab diakoni rolli käsituste kaardistamine ja praktikate teoloogiline mõtestamine kaasa ka koguduste juhtide järelkasvu lahenduste leidmisele.

Diakoonia on vaeste ja kannatajate keskel tehtava töö tähenduse omandanud alles 19. sajandi Saksamaal.

Diakonos kui volitatu
Eestikeelse Piibli tekstis me sõna „diakon“ ei leia. Ka Apostlite tegude raamatu 6. peatükis on sõna „diakon“ ainult hiljem lisatud alapealkirjas.
Paulus ja Timoteos kirjutavad „...ülevaatajaile ja abilistele“ (Fl 1:1). Siin eesti keeles „abilisteks“ tõlgitud sõna on kreeka keeles διακόνοις (diakonois) ehk diakonid. „Ülevaatajaiks“ tõlgitud sõna on aga kreeka keeles ἐπισκόποις (episkopois), millest on tulnud sõna „piiskop“.


Diakoni rolli piiritlemiseks uurisin kreekakeelse sõna diakonos kasutust ja selle eestikeelseid tõlkeid. Diakonos on eestikeelses Piiblis tõlgitud eranditult teenimise ja abistamise kontekstis. Samas täitsid need Uue Testamendi „diakonid“ mitmeid erinevaid ülesandeid. Näiteks Mt 22:13 ütles kuningas „diakonitele“: „Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!“
Kuidas seostuks eelkirjeldatud väljaviskamine armastavalt teeniva diakoni rolliga? Küll aga seostub nende teenijate/diakonite tegevus otseselt kellegi volituse alusel tema nimel tegutsemisega.
John N. Collinsi käsitluses väljendatakse Uues Testamendis sõnaga diakonia mitte alandlikku ja teenivat tegevust, vaid pigem toimimist volitatud sõnumitoojana. Kari Latvus kirjutab Collinsile viidates, et Saksamaa kontekst ja eriti diakonisside traditsioon on tugevalt mõjutanud arusaamist diakooniast. Kaasaegne kontekst on projitseeritud Piibli tekstidesse vastupidiselt diakoniteenistuse kontseptsiooni algsele kasutusele. Diakonia on vaeste ja kannatajate keskel tehtava töö tähenduse omandanud alles 19. sajandi Saksamaal.
Peeter Roosimaa on Teekäijas (11/2015) kirjutanud, et algkoguduses ametisse seatavate seitsme „diakoni“ jaoks sobiks Uues Testamendis nimetatud konkreetsetest ametitest kõige paremini hoopis „ülevaataja“ (episkopos) (Ap 6).
Ap 6:1–4 tähistavad diakon-tüvelised sõnad nii igapäevast abiandmist (Ap 6:1), toidulaudade eest hoolitsemist (Ap 6:2) kui ka sõna teenimist (Ap 6:4):
• „Aga neil päevil, [...] hakkasid kreekakeelsed juudid nurisema [...], et igapäevases abiandmises (diakonia) jäetakse nende lesed kahe silma vahele“ (Ap 6:1).
• „Siis kutsusid need kaksteist [apostlit] kokku jüngrite kogu ning ütlesid: „See ei sobi, et me Jumala sõna kõrvale jättes hoolitseme (diakoneo) toidulaudade eest“ (Ap 6:2).
• „Meie [apostlid] ise aga tahame pühenduda palvetamisele ja sõna teenimisele (diakonia)“ (Ap 6:4).
Diakoni roll on nii Uues Testamendis kui EKB Liidu alusdokumentides seotud pigem üldise volitamise või ülesandega, samuti vaimuliku juhi positsiooni ja vastutusega. Oluliselt vähem aga traditsioonilise sotsiaal-karitatiivse diakoonia kontseptsiooniga, mille mõjul on kujunenud diakonia kui teeniva armastuse käsitlus.
Üldise volitamise kontseptsiooniga haakub vabakoguduste nägemus, et ordineerimine on pigem teenimisele läkitamine (mitte erilisse seisusesse tõstmine) ning asjakohaselt tunnustatutena kannavad ordineeritud vaimulikud, sh diakonid, endaga koguduste volitusi.

Diakon kui vaimulik teenija 13 jogeva diakon
Diakoni rolli käsituste kaardistamiseks EKB Liidus viisin kevadel 2020 läbi küsitluse koguduste juhtide hulgas. Uurisin diakoni rolli mõistmist ja praktiseerimist EKB kogudustes. 39 vastanu hulgas oli 17 pastorit, 15 diakonit ja 7 koguduse juhatuse liiget, kes ei ole pastorid ega diakonid.
Kogudustes, kus üldse on diakoneid, kuulub neid tavaliselt ka koguduse juhatusse. Vastanute kogudustes on enamasti üks diakon 10–30 koguduseliikme kohta.
Vastanute hinnangul on pärast diakoniks saamist pigem jätkatud senistes ülesannetes ning kogudust vahetanud diakon ei ole automaatselt uue koguduse diakon. Diakoniamet on seega pigem tunnustus seni tehtule kui uude rolli astumine. Diakoniks saamise protsessi kirjeldamisel nimetati otsustajate ja valijatena korduvalt koguduste juhte, kuigi see põhikirjade järgi peaks olema koguduse üldkoosoleku või üldkogu ülesanne. Diakoniks saamise eeldustena tulid esile kandidaadi varasem tegevus, omadused ja valmisolek.
Teoloogilise arusaama osas leiti, et diakon on pigem vaimulik kui majandusasjade eest hoolitseja ning pigem inimeste teenija kui koguduse volitatud esindaja. Diakoni rolli seostati enim abistamisega ja vähe juhtimisega. Kolmveerand vastanutest leidis, et diakoniamet on EKB Liidus vajalik. Diakonite iseloomustamiseks kasutati enim märksõnu „vaimulikult küps“, „usaldusväärne“ ja „Püha Vaimu poolt juhitud“.
Pooled kõigist vastanutest ei näinud diakoni ja diakonissi rollide vahel erinevust. Erinevuste puhul nimetati enim sugu ning hoolekandega seonduvat.

Diakoniks saamise eeldustena tulid esile kandidaadi varasem tegevus, omadused ja valmisolek.

Hoolekanne, juhtimine, positsioon
Diakonid ise seostasid oma rolli hoolekandega vähem kui teised vastanud. Vastanud diakonitest teevad hoolekandetööd 20%, diakonid aga teevad muuhulgas hoolekandetööd 62% vastanute kogudustes.
Otseselt juhtimisega seostati diakonite rolli vähe. Alla kümnendiku vastanutest nimetasid diakoni rolli ja ülesannete hulgas ka juhtimist. Samas tuli tugevalt esile diakoni positsiooniga seonduv. Üle kolmandiku vastanutest seostasid diakoni rolli tiitli, tunnustuse ja-või eeskujuga. Neli vastanut nägid aga diakoni ametis „tühja tiitlit“ või „pelgalt aukraadi“.

Diakoniss kui naisdiakon või hoolekandja?
EKB kogudustes on traditsiooniliselt nimetatud naissoost diakoneid diakonissideks. Enamasti kasutasin mõistet „diakon“ üldmõistena nii diakonite kui diakonisside kohta.
Töö kirjutamise käigus küpses arusaamine, et 19. sajandi diakonissi-õdede liikumisest tuleneva mõiste „diakoniss“ kasutamine tänapäeval naissoost diakonite kohta võib olla eksitav ja ebatäpne. See kinnistab sotsiaal-karitatiivset külge diakonite teenimisülesandes ja võimendab soolisi eraldusjooni, mis Uue Testamendiga ei haaku. Oli ju õde Foibe (Rm 16:1) ikkagi diakonos, mitte diakoniss, kuigi ta oli naine.
Laiemalt võib diakonissi kontseptsioon mõjutada ka koguduste juhtide arusaama diakoni rollist üldiselt. Diakonissi-õdede liikumise mõjul seostatakse ka tänapäeva meessoost diakonite rolli hoolekandega rohkem, kui nad sellega tegelevad. Diakoniss võiks jätkuvalt tähistada tänapäevalgi nii vajaliku hoolekandetöö tegijaid. Nii võime avastada endi keskelt ka meessoost diakonissid, nagu on tänapäeval olemas ka meessoost meditsiiniõed.
Koguduse ülesannetes meie praeguses tähenduses võiks piisata sõnast „diakon“. Mõistest „diakoniss“ võiks hakata tasapisi loobuma nii keelepruugis kui põhikirjades. Ja kuigi EKB Liidus veel naissoost pastoreid ei ordineerita, siis kui see ükskord juhtub, ei teki ilmselt pastorite kõrvale „pastorisse“, vaid on siiski lihtsalt pastorid, olgu ta siis naine või mees. Samamoodi võiksid olla lihtsalt diakonid, olgu nad siis naised või mehed. On ju eesti keelepruugis olnud ka sõna „direktriss“, kuid tänapäeval on ka naissoost direktorid lihtsalt direktorid.

Lõpetuseks
Loodan, et see lõputöö annab tõuke täiendavale uurimisele ja arutelule EKB kogudustes ja teoloogide hulgas ning järgmistel uurijatel on paremad võimalused keskenduda diakoni rolli sisule ilma sooliste eraldusjoonteta.
Tänan lõputöö juhendajat Toivo Pillit ja kõiki küsitlusele vastanud koguduste juhte. Aitäh Peeter Roosimaale, Margus Kasele ja Einike Pillile, kellel oli oluline osa minu Seminari õppima tulemisel ja püsimisel. Suurim tänu kuulub mu perele ja Jumalale.
Lõputöö täispikka versiooni „Diakoni roll Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke