Otsing

Märts 2021 12 teppo tiina
Tiina Teppo kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu lõputöö eesmärk oli kaardistada läbi ajaloolise uuringu, mida ja kuidas on Rakke kogudus erinevates oludes praktiliselt teinud, ja püüda sõnastada nende tegevuste kaudu koguduse väärtused. Mis on see, mida koguduse minevikust kaasa võtta ja mida võib muutustes austusega ajalukku maha jätta?

Rakke koguduse sünd ja algusaastad
Töö esimeses osas vaatlesin Rakke koguduse sündi ja arengut osakonnast iseseisvaks koguduseks ning uurisin Karl Kaupsi vaimset pärandit. Rakke kogudus rajati 1920ndatel aastatel Rakke-Vägeva piirkonnas evangeeliumi kristlaste ja baptistide kuulutustöö koosmõjul. Kogudus oli asutamise perioodil aktiivne ja avatud osaduskond. Keskenduti tegevustele, vähem selle mõtestamisele. Koguduse tegevuse korraldamine, sh juhtide erimeelsuste lahendamine, toetus emakogudusele. Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu vanemal Karl Kaupsil oli siin oluline roll. Kaupsi poolt sõnastatud koguduse väärtused kajastuvad koguduse protokollides. Põhiväärtusena taotleti piiblipõhist sõna seletamist nii täiskasvanutele kui pühapäevakooli lastele. Peamiselt oli see rangetel reeglitel põhinev pühitsusõpetus. Oluliseks peeti palvet, Jumalaga kõnelemist. Muusikatöö keskmes oli laulukoori tegevus. Väärtustati osaduse pidamist, kuid seda mõisteti koguduse koosolekutest osavõtmisena, milles tavaliikmetel oli passiivse kuulaja roll. Korraldati evangeelseid koosolekuid.

Piiratud tingimustes väärtustati eelkõige kogunemist vaiksesse palveosadusse ja eluraskustele otsiti troosti Jumala sõnast.



Kaupsi innustusel otsustati 1930. aasta kevadel ehitada Rakkesse kirikuhoone. Säilinud majandusdokumentide põhjal on enamus ehitusmaterjalidest ostetud Rakkest või selle lähiümbrusest. Kiriku ehitusse kaasati kohalikud ettevõtjad, tööd said paljud inimesed. Vaid üksikud ostud sooritati kaugemal, näiteks osa aknaklaase toodi rongiga Järvakandi tehasest Eidapere jaama kaudu. Kinnitamata andmetel ehitas Rakke kirikut oma brigaadiga usklik Saaremaa mees Aleksander Mägi. Kiriku ehitust toetasid kõik Eesti Baptisti Usuühingute Liidu kogudused. Emakoguduse palvel saadi 15. juunil 1931 Eesti Baptisti Usuühingute Liidust tõend, mille alusel oli lubatud teha ühekordne korjandus Rakke palvela ehituskulude katteks. Kirikuhoone kõrval jäid olulisteks osaduskohtadeks kodused majapidamised. Kohapealsete juhtide olemasolu soodustas osakonna arengut iseseisvaks koguduseks.

Rakke koguduse iseseisvumine ja kitsaskohad nõukogude ajal
Teises osas uurisin Rakke Baptisti Usuühingu arengut aastatel 1937–1989. Arhiivimaterjale täiendasid värvikate mälestustega koguduse tolleaegsed liikmed ja nende sugulased, nagu Ervin Lemetsar, Kai Jaansen, Merle Tolmusk, Helja-Reet Traks, May Ridaliste, samuti koguduse juhid, kelleks on olnud Ermo Jürma, Peeter Roosimaa, Illimar Ridaliste, Meelis Etti.
Sellel ajajärgul mõjutas koguduse tegevust Nõukogude okupatsiooniaja religioonipoliitika. Perioodi alguses jätkati asutamisperioodil väärtustatud tegevustega. Algusaastate tugevuseks oli töötegijate olemasolu ja koguduses jutlustajatena teeninud vaimuliku haridusega Nabi ja Tootsi. Võimud nõudsid kohapealsete töötegijate nimekirja ja sinna lisati üks diakon ning jutlustajate kontingenti märgiti naised.
Koostöö Rakke luterlastega oli hea ja see süvenes veelgi, kui nende kogudusel keelati jumalateenistuste jätkamine Rakke Hariduse Seltsi rahvamajas. Kahe konfessiooni koguduste vahel sõlmiti kokkulepe kiriku ühiseks kasutamiseks. 1944. aasta sõjasuvel hävis eelnimetatud seltsimaja alevi suurpõlengus. Orel oli selleks ajaks pandud üles baptisti koguduse kirikusse ja nii jäi see alles. Lisaks orelile sai baptistikoguduse kirik ühiskasutuse käigus altari ja altarimaali.
Poliitilistes muutustes püüti säilitada koguduse tegevust, koondades tavapärase töö alalhoidlikult sissepoole. Piiratud tingimustes väärtustati eelkõige kogunemist vaiksesse palveosadusse ja eluraskustele otsiti troosti Jumala sõnast. Repressioonide tulemusel koguduse liikmeskond vananes ja vähenes järjepidevalt. Ligi 30 aastat kogudust ustavalt teeninud presbüter Evald Aer mattis suurema osa koguduse asutajaliikmetest. 1950ndate ärkamislaine tõi Rakke kogudusse uusi usule tulnud liikmeid. Poliitilise surve nõrgenemisel jätkati ehitustöödega kirikus ning tõusis esile teoloogilise hariduse omandamise ja hoolekandetöö väärtustamine. Avatult ja külalislahkelt korraldati armastussöömaaegu ning koostööd luterlastega. Kogudusetöö korraldamine oli jätkuvalt juhtide keskne. Kogudusel oli raskeid aegu, kuid Jumala armus jäädi üksteist toetades ja palvetades lootusrikkalt püsima.

Koguduse juhatuse ühisvastutuse võtmisega algas teadlik üleminek pastoraalselt juhtimiselt andidepõhisele meeskondlikule juhtimisele.

Rakke koguduse uued võimalused: meeskondliku juhtimise poole 13 rakke koguduses
Kolmandas osas on ülevaade Rakke koguduse arengust aastatel 1989–2019. Perioodi alguses olid olulise tähtsusega noored juhid Airin ja Alland Parman ning Kenno Leier. Nende lahkumise järel, koguduse juhatuse ühisvastutuse võtmisega, algas teadlik üleminek pastoraalselt juhtimiselt andidepõhisele meeskondlikule juhtimisele. Oluliseks muutus omavaheline koostöö, milles tuli õppida kommunikeerimist ja konfliktide lahendamist. Muutunud oludes väärtustati suures osas samu tegevusi, mis koguduse algusaegadel, aga muutus see, kuidas seda tehti. Tavaliikmete passiivse kuulaja roll muutus aktiivseks kaasatuseks. Osadusvõrgustik laienes nii suhetes kristlaste kui kogukonnaga. Rohkesti koguduse liikmete ja sõprade energiat kulus kiriku remondi korraldamisse.
9. märtsil 2003 hävines kirikuhoone tulekahjus ning kogudus õppis töötama kultuurimajas ja üürikorterites. Jätkuvalt väärtustati vaimuliku hariduse omandamist ja kogudusena teoloogilistele õppeasutustele praktikabaasiks olemist ning individuaalset enesetäiendamist. Laste- ja noorte vajadustest lähtuvalt sündis talvelaagrite korraldamise traditsioon. Ühised projektid, nagu Alfa kursuse korraldamine, motiveerisid koostööks. See tõi kaasa suurima muutuse selles perioodis – liikumise pastoraalselt juhtimiselt meeskondliku andidepõhise juhtimise poole. Suhteprobleemide lahendamine pani mõtestama ja sõnastama väärtusi, mis omakorda suunas kogudust väärtuspõhise tegutsemise poole.

Järeldused
Eeltoodu põhjal järeldan, et koguduses on hinnatud mitmeid tegevusi. Tegevuste väärtustamisel on fookus tegevustel endil, et asjad toimuksid. Eesmärgiks saab tegevuse korraldamine sageli just sellisel kujul, nagu seda eelnevalt on tehtud. Väärtuspõhise tegevuse puhul analüüsitakse tegevust, otsitakse vastuseid küsimustele: Miks me teeme seda, mida me teeme? Milliseid olulisi väärtusi meie tegevused kannavad? Kas need väärtused saaksid paremini realiseeruda uutes tegevustes? Tegevuste analüüsimine viib mugavustsoonist välja. Vastuste leidmisel tekib vastutus ja vastutuse võtjatest saavad teadlikud väärtuste edasikandjad. Mitte enam üksikute tegude kaudu, vaid kogu oma suhtumiste ja olemusega.
Antud töö põhjal ei saa selgelt öelda, millal tegutseti väärtuspõhiselt ja millal oli väärtuseks tegevus. Käsitletud allikate põhjal väidan, et esimeses ja teises perioodis oli väärtus peamiselt tegevustel. Kõige selgemaid jooni väärtuspõhise tegutsemise suunal on näha seoses liikumisega meeskondliku juhtimise poole. Täna on Rakke kogudus jätkuvalt selles protsessis. Üha rohkem küsitakse, kuidas olulist edasi anda mitte ainult midagi tehes, vaid töötades nii, et see peegeldaks Jumala riiki. Loodan siinkohal, et antud uurimustöö aitab kogudusel otsustada, kuidas edaspidi väärtuspõhiselt tegutseda. See tähendab muuhulgas väärtuspõhise keskkonna loomist, milles on ruumi täiesti uudsete tegevuste sünniks.
Usun, et austusega võib minevikku maha jätta need tegevused, mida tehakse tegevuse enda pärast, kas sellepärast, et nii on enne tehtud või teised nii teevad, ning saaks täita statistikaaruandes võimalikult palju lahtreid ilusate numbritega. Olgu meie tegevused kantud Jumala riigi parimatest väärtustest. Aidaku meid selles Jumal!
„Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees. Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest, Siis sa oled otsekui minu suu ...“ (Jr 15:19).

Täispikka versiooni „Tegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise poole. Rakke koguduse sünd, algusaastad ja areng 1927–2019“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke