Ametivahetus seminaris

7-8/2010 Mirjam Link, KUS õppeprorektor

Seminaris toimus ametivahetus: Mirjam Link andis õppeprorektori ameti üle Eve Saumetsale ja esitas mantlipärijale küsimusi.

Mirjam: Kuidas kulges sinu tee seminari?

Eve: Minu kokkupuuted seminariga on päris pikaajalised – elan siin majas juba 15 aastat, aga uus amet tuli mõnevõrra ootamatult.

Mirjam: Milline sinu seos hariduseluga?

Lõpetasin Tartu Õpetajate Seminari, seejärel olin kolm aastat muusikaõpetaja. Siis viis tee mind TÜ filosoofiateaduskonna dekanaati. Seejärel läksime abikaasaga Saksamaale Hamburgi Teoloogilisse Seminari, mina kuulasin teoloogilisi aineid ja õppisin rahvaülikoolis saksa keelt. Tagasi tulles oli meil väike keelefirma, mille valdkonnaks oli saksa, inglise, prantsuse keel ja tol ajal üsna uut liiki koolitus – personalijuhtimine. Pärast seda töötasin ülikooli usuteaduskonnas õppesekretärina. Siis jäin lastega koju ja tegin saksa keele tõlketöid.

Seminariga olen kursis olnud küll ja näinud tudengielu seestpoolt, samuti õpetab mu abikaasa juba aastaid siin kiriku ajalugu. Hariduselt olen saksa filoloog ja praegu õpin magistrantuuris.

Mirjam: Milline inimene sa oled ja mida hindad teistes?

Olen otsekohene, vahest skeptiline, aga siiski heatahtlik. Hindan inimestes ausust, otsekohesust. Õiglast kriitikat ei ole ma kunagi kartnud.

Mirjam: Palun räägi Ajast.

Mu abikaasa on erinevate tööde-tegemistega väga hõivatud, nii et laste kasvatamine on võtnud suure osa minu ajast. Perega koos meeldib meile mõõdukat sporti teha – käime ratastega sõitmas, rulluisutamas, ujumas. Kui ma üksi olen, siis loen hea meelega, eriti saksakeelset kirjandust, et ennast erialaselt vormis hoida – seda aega võiks rohkem olla. Üritan oma õpingutega lõpuni jõuda, seetõttu on koolitööd esikohal.

Minu abikaasa on Annelinna koguduse pastor. Mina olen juhtinud pühapäevakooli muusikalist poolt ja aidanud kaasa paljus muus.

Pereelus on praegu suured muutused: me kolime lähiajal. Me veel ei tea, mida Jumal meile uues kodus plaaninud on – tööl käimine on siis küll veidi keerulisem, aga elamine ehk rahulikum: poisid saavad siis oma aias joosta ja see on puhas rõõm.

Mirjam: Mida ootad tööst seminaris?

Ma ootan hetkel seda, et hakkaksin asjadest aru saama  Sisseelamine ja asjade ülevõtmine võtab aega, nii et üritan kannatlik olla. Ootan seda, et seminari tuleks vahvaid uusi noori – algusaegadel olid siin suured ja värvikad kursused, seminari lõpetajad on üle ilma laiali ja tegemas suurepärast tööd. Seminari haridus on olnud väärtuslik ja usun, et sellesse tasub panustada. Samuti loodan, et ma ise arenen koos üliõpilaste ja õppejõududega – nii isiksuslikus kui teoloogilises plaanis. Loodan, et oskan oma elukogemustega kõigi tudengite õpikogemusele midagi juurde anda. Tahaksin, et siin oleks mõistev õhkkond ja toetav vaimulik atmosfäär.