EELK kirikukongress Tartus

06/2017 24 eelk k6nelejad
Eesti Kiriku materjalide põhjal Ermo Jürma

26.–27. mail toimus Tartus EELK kirikukongress: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud” (Gl 5:1). Sellega tähistati 100 aasta möödumist vaba rahvakiriku sünnist, mil senise balti härrasrahva ja maaomanike asemel sai oma kohale kogudus ehk kiriku liikmeskond.

Kongressi kuulutas avatuks armulauaga jumalateenistus. Seal teenisid piiskopid, praostid ja õpetajad, laulis ühendkoor. Eesti kodudesse tõi selle ERRi telepilt.
Peapiiskop Urmas Viilma meenutas, et 100 aastat tagasi kuulus Eestis pea terve rahvas kirikusse. Kuigi see enam nii ei ole, on luteri kirikul vastutus teenida kogu rahvast.

Eesti Teaduste Akadeemia president prof Tarmo Soomere võrdles kirikut ja teadust, nentides, et nii üks kui teine on avalikkuse tähelepanu ja ka surve all, aga kummaski pole kõik ratsionaalselt ära seletatav.

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna (kuhu kuulub ka usuteaduskond) dekaan prof Margit Sutrop avas reformatsiooni mõjusid Eesti ühiskonnas, toetudes sotsioloogilistele uuringutele.

Vaimulike konverentsil ütles UI prof Thomas-Andreas Põder: „Luterliku kiriku tulevik Eestis sõltub sellest, kas inimestel õnnestub ühenduses kirikuga kogeda tähendusrikkaid ja sügavaid hariduselamusi – selliseid, mis kutsuvad ja inspireerivad neid aktiivselt osalema kristlikus ning kiriklikus elus.”

Juhatuse esimeeste konverentsil leiti, et omavalitsustega saadakse enamasti hästi läbi, kuid muinsuskaitse inspektoritelt oodatakse inimlikumat suhtumist. Kirikukontsertide korraldamisse suhtutakse üldiselt soosivalt. Töötubade teemadeks olid veel palve tähtsus, suhtlemine meediaga, eesolev haldusreform. 24 eelk 6petajad

Kirikumuusikute konverentsil käsitles muusikateaduse doktor Anu Kõlar iseseisva kiriku algusaega. Murranguline oli aasta 1928, kui Tallinnas peeti IX üldlaulupidu, mille kavas ei olnud ühtegi vaimulikku laulu. Riigikogu põhjendas – kirikulaulud olla saksa laulud. Aasta pärast algas kohalike vaimulike laulupäevade buum.

Tooni Leedjärve ja Aivi Otsniku ettekanded vaatlesid nõukogude aega. Siis loodi usuteaduse katsekomisjoni juurde muusikaosakond, asutati noortekoor, keda peapiiskop Kuno Pajula kutsus kosjakooriks – sealt tekkis 16 abielupaari.

Tänast päeva kirjeldas kirikumuusika liidu sisutihe aruanne, mida kommenteeriti humoorikalt, et „siis polnud enam selge seegi, kes on organist või mitmest laulust algab kontsert”.

Kongress võttis vastu avalduse kiriku rollist Eesti ühiskonnas, milles öeldi: „Vaba rahvakirik eristab usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu. Vaba rahvakirikuna elame maailmavaateliselt ja religioosselt mitmepalgelises ühiskonnas. Katsed eirata erinevate eluorientiiride tähendust ja mõju ühiskondlikule elule või pidada neid üksnes privaatsfääri kuuluvaks on osutunud lühinägelikeks. Vajalik on usuliste ja maailmavaateliste veendumuste avalik tunnistamine ning nende üle ja nende vahel toimuv diskussioon. Vaba rahvakirikuna on meie ülesanne tunnistada ja mõtestada kristlikku usku avalikus dialoogis.”

Kongressile saatsid tervituse president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas. Allkirjastati koostööleping Eesti ja Soome luterlike kirikute vahel. Tänati kiriku pühendunud töötegijaid.

Peapiiskop Urmas Viilma: „Täna Tartus toimunud EELK juubelikongressil oli küll see tunne, et see on meie OMA kirik. Ma tänan väga kõiki, kes meie kiriku sünnipäeva kordamineku heaks pikki kuid, nädalaid ja päevi tööd tegid ja vaeva nägid. Suur, suur tänu ka kõigile osalejatele, kes selle oma kiriku tunde aktiivse kaasalöömisega kirikuelus igapäevaselt tekitavad. Suur tänu Jumalale teie kõigi ja meie oma vaba rahvakiriku eest!”