Viimsis põlesid pirnid

4/2010 Märt Saar, Noorteühendus Koma

Viimsis on uus kool. See on saanud betooni ja klaasi auhinna. Ja kool ei anna lihtsalt gümnaasiumiharidust, vaid avab uksed ka aktiivsetele kristlastele. Veebruarikuu lõpul koolitati just samas ehitises ühtekokku 120 noort juhti.

Noorteühendus Koma eestvedamisel toimus 3-päevane konverents "Põlev Pirn". See on toimunud juba kolmandat aastat järjest ning ühtekokku tullakse pea kõigist kristlikest konfessioonidest, kus noortetööd on olemas.

"Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!" Nõnda ütles Kristus oma järgijatele Galilea mäel, aga ka Viimsi koolis.

.

Loe edasi: Viimsis põlesid pirnid

Kohtu inimesega seal, kus ta on

7-8/2010 Tarmo Kähr, Kärdla baptistikoguduse pastor

Seminari "Kohtu inimesega seal, kus ta on – koguduse www" läbiviijad Alland Parman ja Tarmo Kähr andsid ülevaate koguduse oma kodulehe loomise võimalustest.

Teatavasti on suur osa inimesti üsna palju tunde internetis. Ka nende juurde tuleb meil jõuda evangeeliumiga. Seda suudab ka väike kogudus. Räägiti vahenditest, mis võimaldavad kasutada internetti nii koguduse sisemises töös kui ka inimestega kontakti saamiseks ilma oma kodulehte loomata..

Loe edasi: Kohtu inimesega seal, kus ta on

Koolitus „Kuidas koguduses kõnelda"

5/2010 Kristi Mänd, Kohila baptistikogudus

Jaanuari lõpust mai alguseni toimus Viimsi Vabakoguduse ruumides Kõrgema Usuteadusliku Seminari koolitus „Kuidas koguduses kõnelda". Viiel laupäeval tulid kokku inimesed erinevatest Tallinna ja selle ümbruse kogudustest, et kogenud õppejõudude juhatuse alla lihvida oma jutlustamise ja ka jutluse kirjutamise oskusi. Ka allakirjutanul oli meeldiv võimalus sel koolitusel osaleda, seepärast otsustasin oma muljeid ka „Teekäija" lugejatega jagada.

Esimesel, kolmandal ja viiendal laupäeval juhendas dr. Toivo Pilli meid suulise jutlustamise teemal. Esimesel koolituspäeval saadud teoreetilised näpunäited kulusid ära kodutöö – 10minutilise tähendusrikka jutluse – koostamisel. Järgmistel kohtumistel temaga sai igaüks jutlustamisel „käe valgeks". Kindlasti värisesid nii mõnegi osaleja põlved ning hääl esinemise algul, kuid harjutamine teeb meistriks ja esinemisjulgus suurenes iga öeldud lausega, seda enam, et kaasõppurite suhtumine oli soe ja toetav. Igale jutlusele järgnes konstruktiivne arutelu, kus sõbralikult pöörati tähelepanu jutlustanu õnnestumistele ja möödalaskmistele. Igaüks täitis teiste kohta ka tagasiside lehe, kus sai välja tuua selle, mida võib-olla teiste ees ei tahetud öelda. Nii, et viimaseks koolituspäevaks – 8. maiks – oli igaühel peale praktiliste oskuste paranemise ka üheksa tagasiside lehte, millest on kindlasti abi järgmiste jutluste koostamisel.

.

Loe edasi: Koolitus „Kuidas koguduses kõnelda"

Lahendusi otsiv juht

2/2010 Erki Tamm, Kalju baptistikoguduse pastor

„Juhid ei tohiks kunagi tunda ennast ohvritena," kõneles Bill Hybels Helsingis 26. jaanuaril toimunud vaimulike juhtide kogunemisel, kus oli ka paarkümmend eestlast.

Chicago Willow Creek koguduse rajaja on saanud ülemaailmselt tuntuks strateegilise juhtimiskoolituse videokonverentside kaudu, mis kahel aastal on toimunud ka Tallinnas.

Tema koguduse teenistustel osaleb üle 23000 inimese. Ta tunnistab, et selline kogudus on ka USA-s ebatavaliselt suur. Üksnes sellise organisatsiooni juhtimiskoosolekutele kulub palju aega ja energiat. Samas selgitas ta, et suurim töö tehakse seal, nagu ka igas väikeses koguduses, läbi kristlaste isiklike suhete. Inimeste kaudu, kes elavad oma usku igapäevaelus välja ning kutsuvad kaasa oma sõbrad. Kuid see eeldab, et koguduseliikmed on ise vaimustatud sellest, mis toimub nende koguduses ja jumalateenistustel.

Pärast paariaastast pühendumist üksnes organisatsiooni üldjuhtimisele otsustas Hybels naasta vanempastori kohustuste juurde. Üheks põhjuseks oli see, et vahepeal oli toimunud tagasiminek teenistuste külastatavuses. Kui Hybels uuris, miks mitmed inimesed olid kõrvale jäänud, tunnistasid nad, et varem olid nad alati tundnud, et pastor on kogudusest ees. Kasvõi sellegagi, et ta on lugenud raamatuid, mida teised veel pole jõudnud. Liikmed olid vaimustatud väljakutsetest, mida ta oli kogudusele esitanud. Sellest uuringust tulid esile mitmed väärtused, mida jumalateenistusi kavandades püütakse silmas pidada.

Nimetatud tähelepanekutes pole midagi iseloomulikku üksnes megakogudusele. Vaimulike kaastööliste väike arv või vähene kaasatus võib tuua just väikekoguduses kaasa rutiini ja värskuse kadumise. Samas ei tohiks rääkida vastu alguses mainitud väitele – juht ei tohi muutuda ohvriks! Kus aga on peidus lahendused?

Olen osalenud nõupidamistel, kus vaimuliku töö takerdumises nähakse peamiselt probleeme väljaspool – ükskõikne ümbruskond, väsinud kaastöölised, ressursside vähesus jne. Sealt pöördub pilk Jumala suurtele tegudele minevikus, ärkamisaegadele. Sellest julgustuse leidmise asemel pigem kibestutakse. Tänapäeval justkui Jumal enam ei toimiks. Kuid kas nii jätkates muutub midagi paremaks? Pole ju meie võimuses muuta ühiskondlikku meelsust või koguduseliikmete varanduslikku olukorda. Muuta saame vaid enda suhtumist. Ja see nõuab ausust ning julgust, et otsida võimalusi oma senise käitumise muutmiseks.

Ühe lause Helsingis toimunud kohtumiselt kirjutasin veel üles: „Püstitatud eesmärgid näitavad, kas meie tegevuste tagajärjed on õiged." Siin on koht, kus vaadata üle nii sõnastatud kui ka sisemuses kantud eesmärgid ja võrrelda neid viljadega, mida oleme saavutanud.

4_zor_0746 Fotograaf Helari Hellenurm: Bill Hybels õpetab, et pastor peab olema alati lahendusi otsiv, mitte inimesi või olukordi süüdistav.

Hillar Kalmet, ettevõtja, endine Kohila vallavanem: Olen juhtimisalastel koolitustel kuulanud kodu- ja välismaiseid esinejaid. Mingil hetkel olen mõelnud, et vaevalt keegi midagi väga uut suudab välja pakkuda. Minu jaoks on koolitus oma eesmärgi täitnud siis, kui saan kasvõi paar uut ideed. Helsingi koolitus oli minu jaoks aga täiesti uus kogemus. Bill Hybelsi puhul on tegemist kahtlemata väga hea ja suurte kogemustega kõnemehega ning võimeka juhiga. Tõenäoliselt oleks ta edukas paljudes muudeski valdkondades. Ameerikalik, žestikuleeriv esinemine, mõttepausid, parajalt doseeritud huumor, näited elust enesest, mis aga kõige olulisem – tal on öelda kuulajatele midagi uut. Kas ma oma paar uut asja sellest koolitusest sain? Vastus on jaatav. Kindlasti võtan lähiaja plaani mõne tema raamatu lugemise.

Herman Jürgens, Agape Eesti direktor: Bill Hyblesi teenimine ja pühendumine on eeskujuvääriv. Seminaril jäi minu jaoks kõige enam kõlama mõte: vastutuse kõrvale lükkamine ja süü veeretamine teistele inimestele ja olukordadele ei ole juhile kohane.

Einike Pilli: Olen Hybelsit kuulanud ka varem ja hetkel on pooleli tema raamat „Axioms". Nii et teadsin natuke, mida oodata: loogilist mõtlemist, rõhumist struktuurile ja kvaliteedile ning selle tunnustamist, et kõikjal pole nagu Ameerikas. Kõige värvikamalt jäi meelde lause: „Juhti järgitakse, kui tal on energiat." Olles ise koolitaja, mõtlesin, et sama kehtib ka hea õpetaja, õppejõu, jutlustaja kohta. Teine asi, mis pani mõtlema, oli Hybelsi veendumus, et hea jutlus ei valmi vähem kui 20 tunniga. Ilmselt on see eriti tõsi nende puhul, kes jutlustavad igal pühapäeval. Mõtlesin, et võtan seda tõsiselt ka ise, kui järgmist jutlust ette valmistan. Vägagi huvitav oli laiaulatusliku uuringu põhjal koostatud pingerida sellest, mida ootavad koguduse liikmed jumalateenistuselt ja jutluselt: piibellikult kaasahaarav, väljakutset esitav, emotsionaalselt puudutav, visiooni pakkuv ja intellektuaalselt huvitav. Hybels rõhutas, et inimestel on pühapäeva hommikul teha palju muudki, kui tulla kirikusse, mistõttu peavad kristlikud juhid oma rolli väga tõsiselt võtma ja suure pühendumisega täitma.

Noort juhti tuleb näha, hoida, tugevdada

5/2008 Märt Saar, MTÜ GoingUP juhataja

Kui arvutada sõrmedel kokku kõik Eesti noored, siis läheks meil näppe vaja 350.000 tükki. Just nii palju on 7-26aastaseid inimesi, kelleni ka paljud kirikud jõudumööda püüavad jõuda. Tegelikult ei ole see number ainult noortetöö tegijatele. Kui vaadata ülemaailmset statistikat, siis olgu see õnneks või kahjuks, aga 90% inimest tuleb päästmisele enne vanust 21 aastat. Noored lihtsalt on oma olemuselt vastuvõtlikud.

.

Loe edasi: Noort juhti tuleb näha, hoida, tugevdada

Usundiõpetusest ja piiblialasest õppekirjandusest

11/2010

Silja Härm

Kui usundiõpetuse õpetaja hakkab koolis käsitlema Piibliga seotud teemasid, siis vaatab ta ka tõenäoliselt üle vastava õppekirjanduse. Seda ei olegi nii vähe. Mille alusel valida siit parim? Sellele vastamiseks küsime, milline on õigupoolest usundiõpetuse eesmärk ja mille alusel hinnata sinna sobivat õppekirjandust.

Millist laadi usundiõpetus?

Usundiõpetuse eripäraks on see, et kuigi õppeaine on üks ja seesama, võib see erinevates maades olla ainesisu ja eesmärkide poolest vägagi erinev. Euroopa kontekstis tehakse tavaliselt vahet konfessionaalsel ja mittekonfessionaalsel usundiõpetusel.

.

Loe edasi: Usundiõpetusest ja piiblialasest õppekirjandusest

Veel artikleid...

  1. Abielu olgu au sees!