September 2021
Margilja Lõhmus, Tallinna Elav Kivi Vabakogudus
Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 13:2).
Käesoleval katsumusterohkel aastal on mul sügav tänu ka mitme tervenemise eest. Eelkõige 89-aastase armsa onunaise eest, kes haiglas koroonast paranes. Eriti rasked COVID-juhtumid olid sõbratari õe peres. Üks nende poegadest põdes rängalt ja sai pärandiks kopsukahjustused. Veelgi hullemasse olukorda langes 60-aastane pereisa. Poolteist kuud viibis ta intensiivravil, sellest mitu nädalat kunstlikus koomas, elustamist vajas kolmel korral seiskunud süda, kord jäi aju 10 minutit hapnikuta, ka tema ainus neer ütles üles. Kui põletikunäidud olid laes, kutsuti omaksed juba hüvasti jätma. Abikaasale teatati, et ta mehe aju on ilmselt surnud, pere hakaku arutama, millal juhtmed välja tõmmata.
Seal meenus mulle Peetruse vee peal kõndimise lugu ja õpetus, et ära vaata lainetele, vaata Jeesusele! Nüüdseks on too härra juba kodus, ajutegevus olemas, mälu koguni vahedamgi kui tervetel lähedastel, samuti hakkas neer tööle. Täieliku jõu taastumiseni läheb ilmselt veel aega, ent senine areng on Jumala ime.
Need juhtumid olid minule kui äratuskell, mõistmaks eestpalve olulisust. Jaakobus kirjutab: „Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda“ (Jk 5:16). Kui iga kristlane kasutaks eestpalve võimalust täiel määral – kuidas siis elu ei muutuks?
Säärased olukorrad panevad endas inventuuri tegema. Igaviku valguses näeme sootuks selgemini, kui rohke tühja-tähjaga võib elu täituda. Tõeliselt olulisele – Jumalale ja inimestele meie kõrval – jäävad vaid ajariismed. Ometi on lähedased suurim kingitus, kellega meid maa peal on õnnistatud. Keegi on öelnud: „Iga tuttav, sõber, iga inimene, kellel on koht sinu südames… vaid koos nendega veedetud aeg on tõeliselt midagi väärt.“ Ainus, mida me siit ilmast kaasa võtame, on meie suhted. Keegi pole oma surivoodil kahetsenud, et võinuks veeta rohkem aega oma kabinetis või ekraani taga, kahetsetakse ikka ütlemata sõnu, tegemata tegusid, katkenud suhteid.
