Aprill 2022 
Rait Tõnnori, Oleviste koguduse pastor
Ilmselt oleme kuulnud või küsinud ise: „Kui Jumal on olemas, miks on maailmas nii palju kannatusi? Miks leiavad aset sõjad, looduskatastroofid ja terrorirünnakud? Miks tabavad meid ootamatud haigused ja õnnetused? Kui Jumal meid armastab, siis miks laseb ta nendel asjadel juhtuda?“
Ülestõusmispühadele eelnenud aega nimetame kannatuseajaks. Me ei suuda kunagi mõista kristluse õpetuse sisu, kui me ei vaatle kannatuse küsimust. Ilma kannatuseta ei ole pattude lunastust ega inimkonna päästet. Jeesus tuli maailma, et võtta enese peale kogu inimkonna karistus. Ta oli oma jüngritele korduvalt rääkinud, millist surma tuleb tal surra. Jeesus teadis, et tal tuleb minna Jeruusalemma, kus ta võetakse kinni, ja tal tuleb kannatada kõige rängemat piinamist ja alandavamat ristisurma ning et ta tõuseb taas surnuist üles.
Pärast paasasöömaaega, mille keskel Jeesus oli andnud jüngritele korralduse mälestada oma surma, läks ta koos nendega Ketsemani aeda, teades, et otsustav aeg oli kätte jõudnud. Ta jättis osa jüngreid aiavärava juurde ja võttis enesega kaasa kolm kõige lähemat – Peetruse, Jaakobuse ja Johannese. Seal aias algas palvevõitlus, kus näeme Jeesuse inimlikku poolt. Sellel tunnil tunneb Jeesus suurt ahastust, hirmu ja meeleheidet. Raskest katsumusetunnist ülesaamiseks oli ainuke võimalus palvetada.
Ketsemani aias palutud palve mõistmine aitab ka meil kannatuste keskel Jumalat austada. Jeesus palvetas: Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina! (Mt 26:39).
Ketsemani aias näeme Jeesust enne palvetamist ja näeme teda ka pärast palvetamist.
Möödugu see karikas minust
Keegi meist ilmselt ei palu, et Jumal saadaks meie ellu kannatusi. Kuid on paratamatu, et kui patust rikutud inimloomus kohtub vaimsete kurjusejõududega, leiavad aset sündmused, mis mõjutavad otseselt meid kõiki. Selle tagajärjeks on kannatused, mis puudutavad tervet inimkonda, ja ka kristlaste elud ei jää nendest puutumata. Mida rohkem otsime Jumala tahet, seda suurem on vastase vastuseis. Mida lähemale jõudis Jeesus ristile, seda suuremaks kasvas kurjuse rünnak.
Jeesuse ahastuse põhjuseks oli kohtumine inimkonna patu reaalsusega. Kuigi Jeesus oli täielikult ilma patuta, samastus ta Ketsemani aias patuse inimesega, kes peab peagi seisma Jumala ees kohtus. Seepärast palvetab Jeesus: ...kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Liiga raske oli inimkonna patukoorem ja selle karistus ka Jeesuse jaoks. Ta soovis kogu südamest, et kui Jumalal oleks mõni teine lahendus, võiks see kannatuste karikas temast mööda minna.
Sündigu sinu tahtmine
Sõna „ketsemane“ tähendab aramea keeles õlipressi. Väärtusliku õli saamiseks tuli oliivid purustada suure kiviga. Ketsemani aias toimus samuti Jeesuse oma tahte murdmine ja alistumine lõplikult Isa tahtele. Kui vaimselt tohutu raskus Jeesust pressis, tõi see temas esile sõnakuulelikkuse ja soovi Isa tahtele alluda. Kuidas on lood meiega?
Jeesuse eeskuju on innustanud paljusid kristlasi, kes on pidanud oma usu pärast kannatama. Esimestel sajanditel pidi kogudus taluma pidevat tagakiusamist. Kannatuste keskel on usklikud sageli palvetanud: Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!
Saades kinnituse, et see karikas ei lähe temast mööda, aktsepteerib Jeesus seda palves: Minu Isa, kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!
Ketsemani aias näeme Jeesust enne palvetamist ja ka pärast palvetamist. Me näeme ühte üleloomulikku muutust. Pärast seda, kui ta on aktsepteerinud Isa tahet, tuleb temas esile üleloomulik julgus ja kindlus Isa tahet täita. Jumala tahte aktsepteerimine annab üleloomuliku väe.
Valvake ja palvetage 
Kui Jeesus oli palvetamise lõpetanud ja tagasi tulnud eemal viibinud jüngrite juurde, leidis ta nad magamast. Jeesus ütles neile: Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata? Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.
Kuigi Jeesus jättis jüngrid palvetema, jäid nemad magama. Palve oli Jeesuse vaimse jõu allikas ja ta lootis, et ka jüngrid valmistuvad eelolevateks sündmusteks. Kuid sellel tunnil jüngrid ei osanud või ei tahtnud kasutada palve väge ja uinusid magama. Kannatuseaeg on meile läbikatsumise ajaks, meeleparanduse ja vaimuliku uuenduse ajaks. Kasutagem seda aega Jumalale lähemale saamiseks ja enese järgmisteks aegadeks ettevalmistamiseks. Palve tulemuseks on alati värske jõuvaru ja Jumala võidmine. Ka täna tuleb meil valvata ja palvetada, et patu-uni meie tähelepanu Kristuselt kõrvale ei juhiks. Pühakiri kutsub kogudust palvetama ja valvama!
Jumal on andnud igale inimesele aja meeleparanduseks. Me ei tea, millal see lõpeb, aga täna on aeg paluda.
Palve kannab kannatustes
Palvetamine tähendab sisenemist Jumala sfääridesse. Palve on keskne tee, mida Jumal kasutab meie muutmiseks. Peale palvetamist oli Jeesus valmis astuma vastu kurjusele, mis teda ööpimeduses varitses.
Täna peame samuti õppima, mida tähendab olla Jeesuse jünger. Selleks et me mõistaksime, kes on Jeesus ja milleks on tema võimeline, peame olema temaga koos ka Ketsemani aias ja kannatuste keskel. Minnes vastu oma viimsele kannatusele – ristisurmale ‒, näitas Jeesus oma jüngritele, et ka neil tuleb olla valmis oma risti kandmiseks. Teame, et kõik jüngrid, peale Johannese, surid Kristuse pärast kannatades märtritena.
Jeesusele järgnemine ei tähenda ainult vaimulikke vestluseid päikeseloojangul, purjetamist Galilea järvel, kontvõõrana pulmades käimist, vaid see tähendab ka, et meil tuleb kanda oma risti – olla valmis selleks, et saada põlatud, vaenatud, kohtu alla antud ja tapetud. Jeesus ei taha meid hirmutada, vaid anda teada, milleks tuleb valmis olla.
Kas meil on täna julgust paluda palvet, mida palus Jeesus? Kas julgeme paluda täna, et Jumala tahe sünniks? Kas julgeme paluda täna: Ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!
Palves leiab Jeesus uut jõudu minna vastu ees ootavatele kannatustele. Tänapäevalgi tuleb kogudusel taas üles leida Ketsemani vaimsed jõuallikad, et ka kannatuste keskel Jumalat austada.
Praegusel ajal vajame veel enam Ketsemani palvehetki. Me peame õppima Jeesuse eeskujul, kuidas Jumala tahet kogu oma südamega otsida ja Isa tahtele alluda.
Jeesus ei ole andnud meile lubadust lahendada ära meie elus kõik probleemid ja päästa meid kõikidest kannatustest. Jeesus ütleb, et tema järel käimisel on hind. Ta ei ütle, et kõik peavad võrdselt maksma, kuid meil tuleb olla valmis oma osaks. Kui me ei ole valmis maksma Kristusele järgnemise hinda, siis ei saa ka olema tasu.
Ketsemani aia palve juhib meie silmad Päästjale, kes ei tulnud lihtsalt selleks, et tagada meile inimväärne elu, päästa meid lühikeseks ajaks eluraskustest, vaid et anda meile igavene elu.
Kristus on kannatanud meie eest
Küsisime alguses, miks Jumal lubab meie ellu kannatusi. Inimlikult soovime näha, et kurjus saaks karistatud ja ülekohtutegijad võetakse vastutusele nüüd ja kohe. Jumala sõna aga ütleb, et kohtumõistmine on Issanda käes ja tuleb õigel ajal: Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele (2Pt 3:9).
Usk elavasse, ülestõusnud Jeesusesse annab ka täna inimestele üleloomuliku lootuse, et Jumal võib täielikust kaosest ja kurjusest esile tuua midagi ilusat ja head. Jumal on andnud igale inimesele aja meeleparanduseks. Me ei tea, millal see lõpeb, aga täna on aeg paluda.
Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime (1Jh 4:9). Sellest tunnistab meile ülestõusmise hommikul tühi haud. Kui me vaatame Jeesuse kannatustele, väljendub selles Jumala armastuse suurus meie vastu. Oleme ju ise ära teeninud karistuse, mille Jeesus enese peale võttis. Ülestõusmises ilmub meile risti võit, mis on meie usu aluseks. Kui inimene sureb, astub ta elust surma, kuid rist pakub meile võimalust astuda surmast ellu.
