Otsing

Oktoober 2021 23 dante loeb
Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust

Käesoleva aasta märtsis möödus 700 aastat itaalia kirjaniku ja poliitikategelase Dante Alighieri surmast. Seoses selle tähtpäevaga nimetas paavst Franciscus teda „lootuse prohvetiks“. Kindlasti on Dante üks kuulsamaid renessansiaja poeete, kelle peamine teos „Jumalik komöödia“, mida ta kirjutas aastail 1307–1321, on kujunenud Euroopa kirjanduse klassikaks. „Divina Commedia“ tõlked on olnud rahvuskeelte küpsuse märgiks. Poeemi avalaul ilmus eesti keeles Villem Grünthal-Ridala poolt tõlgituna 1910. aastal. Tänaseks on eesti keeles saadaval kogu teos. Kindlasti on see märgilise tähendusega lektüür.

Sissevaade põrgusse
„Jumaliku komöödia“ peategelane külastab põrgut, purgatooriumi ehk puhastustuld ja paradiisi. Tõsi, just esimest osa, mis käsitleb põrgut, on kõige enam kommenteeritud ja tõlgendatud. Selles kirjeldatud põrgupiinad šokeerivad meid tänini.
Põrguväravale on kirjutatud: „Kes siit sisse lähevad, neil pole enam lootust.“ Me leiame siit karistatuid, kes ripuvad konksude otsas, keda sunnitakse pidevalt vett jooma, keda kastetakse ikka ja jälle veristesse voogudesse, keda jälitavad tuulefuuriad, kes on lõputuid kordi uppunud ja kõikvõimalike piinamisvahenditega piinatud, kes vastastikku üksteist õgivad, kuid ei saa iialgi söönuks, kes on mässitud madudesse, kes neid kägistavad, keda saadavad lõputud tulepiinad. Kuna neil on vaid variihud, tunnevad nad küll valu, kuid tuli ei saa neid hävitada. Selline on põrgusse sattunute kohutav saatus. Nende piinadel pole lõppu. Armule võivad loota vaid purgatooriumisse sattunud.
Kuid poeemi värsid on kaunid ja vokaalid kõlavad. Selline kontrastsus vormi ja sisu vahel vaid rõhutab olukorra kohutavust.

„Divina Commedia“ tõlked on olnud rahvuskeelte küpsuse märgiks.

Lootus taevale
Poeem ise aga koputab ettevaatlikult taeva väravale. Unustasin öelda, et Dante ei ole sellel teekonnal üksi. Tal on kolm saatjat: Vergilius esindab klassikalist kunsti, Beatrice uue kunsti loomingulisust ja Bernhard Clairvaux eesmärgikindlat pühadust. Taeva väravate taga aga naeratab Kolmainu Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Me märkame, et arv kolm läbib kogu poeemi. Kõigepealt poeemi kolm osa, igas peatükis on kolmkümmend kolm salmi (välja arvatud esimene sissejuhatav peatükk) ja lisaks sellele tertsiinide kolmkõla.
See kolmkõla on osa keskaegse maailmapildi täiusest. Kuid vormilisele täiusele vastandub kurb tegelikkus. Eesmärgile jõudnuina kõnelevad kõik kolm rändurit tuliseid sõnu langenud kiriku ja kurjade kirikuvürstide kohta. Ja siis kostab kohutav sõnum, et isegi paavst on langenud. Usk tõesse püsib aga kõikumatuna.

Juht ei ole tavaline patune
Põrgust leiavad rändurid ka õilsaid kodanikke. Neid kohates langeb Dante minestusse. Nende kohtuotsus tundub talle liialt karmina. Kuna ta ei taha hakata süüdistama Jumalat, kaotab ta teadvuse.
Rünnakute keskmes on aga paavstlus sellisena, nagu Dante seda tundma õppis. Siin on Clemens V (1305–1314) ja Johannes XXII (1316–1334) ning Dantet kõige enam ärritanud Bonifatius VIII (1294–1303). Viimast kahtlustati ketserluses. Kaudselt oli ta seotud ka Dante väljaajamisega oma kodulinnast Firenzest. Poeem ise sündiski võõrsil.
Dante ei kahelnud paavstluse tähtsuses. Ta uskus, et see on monarhe tasakaalustav jõud. Kuid teda šokeeris paavstide ilmalik käitumine. Mitmed kasutasid oma ametit isiklikuks rikastumiseks. Nende elu ei vastanud kuidagi kristlikule vaesuse ideaalile, mida evangeeliumid meile õpetavad.
Dantet ei häirinud ka paavstidele antud võimutäius. Vastupidi, teda häiris, et nad väärkasutasid seda. Nad ei täitnud oma ameti tegelikku ülesannet ‒ kehastada armastavat kirikut, kes kannaks sellesse maailma Jumala vaimset sädet.
Selles mõttes tabab poeedi kriitika samuti hilisemaid reformaatoreid, ükskõik kui suur või väike nende võim ka ei oleks olnud. Pole sugugi juhuslik, et ikka ja jälle on karismaatikuid, kes näevad oma nägemustes ka preestreid, kirikujuhte ja paavste põrgus. Selles mõttes on nende nägemused uue ajastu piiril seisnud Dantega sarnased.
Meie jaoks kõlab siin aga tõdemus: see, kellele on antud vastutus esindada Jumala tööd keset maist elu, on erilises olukorras. Erilisele vastutusele ei vasta ainult väärikas tasu, vaid ka õiglane kohtuotsus. Kui juhid unustavad oma tõelised ülesanded, tabab kogu ristirahvast õnnetus. Juht ei ole siin niisiis tavaline patune. Tema vastutus on suurem. Ametiväärikus on otseses seoses karistuse raskusega, mis tabab ametikandjat, kes teisi oma elu või õpetusega eksitab.
Paavstid, keda Dante põlgas, ei olnud oma ajastule eeskujuks. Nagu öeldakse, kala hakkab peast mädanema. Uhkeldav ja maist võimu ning varandusi armastav elulaad pidi taevani paistma. Siit ka poeedi nägemus vaimulikest ametikandjatest, keda võib isegi põrgus kohata.

Erilisele vastutusele ei vasta ainult väärikas tasu, vaid ka õiglane kohtuotsus.

Lootust lootusetuses
Dante poeem „Jumalik komöödia“ on meeleheitlik katse kinnitada oma lugejais usku õndsusloo piibellikku jätkumisse. Kellel on silmad lugeda ja kõrvad kuulda, peaks aru saama, et Jumal on armuline, kuid tema kohtud on õiglased.
Võib-olla just sellest räägib Dante „Jumaliku komöödia“ erakordne mõju Stalini-aegsel Venemaal ja Natsi-Saksamaa koonduslaagrites. Vangide hulgas oli alati haritlasi, kes parematel päevadel olid Dante poeemi tundma õppinud. Nüüd, keset kohutavat viletsust, pöördusid nad selle juurde tagasi. Üks neist oli Ossip Mandelstam, kes esimese maailmasõja aegses saksa sõjavangide laagris Itaalias pidas „Jumalikust komöödiast“ loenguid ja seminare.
Mandelstam oli küll juut, kuid Peterburi ülikoolis õppides oli ta pöördunud ja astunud metodisti kiriku liikmeks. Tänu heale mälule retsiteeris ta Dante loomingut peast. Loomulikult tuli seejuures jutuks just põrgu. Keset vangide raskeid kannatusi jäi üle loota vaid Jumala õiglusele viimses kohtus.
Mida Dante paradiisis kuuleb ja näeb, seostub evangeeliumi sõnumiga: „Ristija Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale“ (Mt 11:12). See on kristliku müstika lühike kokkuvõte: „Läbi armastuse tule ja kõrge lootuse kannatab taevariigi taotleja vägivalda. Jumala tahe võidab. Mitte nii, nagu inimene inimest võidab, vaid Jumal tahab, et teda võidetakse ja võidetuna võidab ta oma helduses.“
Sellisena särab Dante looming läbi 700 aasta oma karmuses ja lootusrikkuses siin kaduvuse maal.
Artikkel on inspireeritud kahest allikast:
Paljude kaasaegsete saksa romaanide autori ja religiooniloolase Sibylle Lewitscharoff'i artikkel „Gott straft auch seine Stellvertreter“, Herder Korrespondenz, august 2021.
Gotthard Fuchs'i artikkel nädalalehes Christ in der Gegenwart, september 2021. 

Uudised

2021-7-oktoober

08 November 2021
2021-7-oktoober

SISUKORD  Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt Henri Lehtsaar Jeesuse kutsub jüngriks tölneri. Peeter Roosimaa Sulle piisab minu armust Ermo Jürma Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist Ermo Jürma Jumala sõna neljakordne väärtus...

Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

08 November 2021
Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

Oktoober 2021 Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht Rõõm on näha, kuidas unistus Tartu Eluringikeskusest võtab järjest konkreetsemat kuju. 21. septembril asetasime koos EKB Liidu juhtide ja Tartu Linnavalitsuse esindajatega hoonele nurgakivi. Eriline...

Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

08 November 2021
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

Oktoober 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõudUus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda...

Sulle piisab minu armust

08 November 2021
Sulle piisab minu armust

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Me kõik oleme kuulnud mahlakaid loosungeid: Tugev nagu tammepuu!, Poisid ei nuta!, Ära ole mitte alasi, vaid haamer! Lööklaused, eriti mis on suunatud nn tugevamale...

Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

08 November 2021
Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Teekäija 3/2017 tutvustas Sind esmalt maalikunstnikuna. Selles pikemas usutluses saame lugeda Sinu teekonnast Kuressaare Siioni koguduse noortejuhiks. Kuhu on Su tee tänaseks jõudnud? Kas maalikunst elab?Tänaseks...

Jumala sõna neljakordne väärtus

08 November 2021
Jumala sõna neljakordne väärtus

Oktoober 2021 Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne....

Koguduste tegus juhtimine

08 November 2021
Koguduste tegus juhtimine

Oktoober 2021 Lev Bannikovi kokkuvõte oma KUSi lõputööstUsun, et igale Teekäija lugejale kõlab loogiliselt, et kus on kogudus, seal on ka pastor või kui parasjagu ei ole, siis kindlasti võiks olla....

Väike kogudus ja suur maailm

08 November 2021
Väike kogudus ja suur maailm

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Evelyn Põldsaar, Kadi Tingas, Helina Voogne Oktoobri algul sõitsin Mooste koguduse meeskonnaga Tallinna suurte ootustega, sest oleme väike kogudus ja teema „Väike kogudus ja suur...

Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

08 November 2021
Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

Oktooober 2021 Kristlasest psühholoog Karmen Maikalut intervjueeris Miikael Johan TammVestlesin tunnustatud kristlasest psühholoogi ja pereterapeudi Karmen Maikaluga vaimse tervise teemadel. Karmen on töötanud psühholoogina alates 2000. aastast ning võtab kliente vastu...

Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

08 November 2021
Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

Oktoober 2021 Britt Normet, Viimsi vabakogudus Juba teine palve- ja koristuspäev „Hoiame loodut!“ toimus 19. septembril. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, mil leidis aset liikumisest „Teeme ära!“ välja kasvanud maailma...

Linke