Scott Ridout pakub Liidule süsteeme

04/2018 12 scott ridout
Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Scott Ridout on vaimulik juht Ameerika Ühendriikidest, baptistiliidu-taolise liikumise Converge'i president. Ta on ülevaatajaks 1309 koguduse juhile, aga Teekäija lugejale on ehk seos lähedasem, kui öelda, et ta on Bill Ankerbergi ja Helari Puu ülemus. Ridout väisas väikse seltskonnaga hiljuti esimest korda Maarjamaad ning oli aastakonverentsi üheks kõnelejaks, kohtus siinsete juhtidega ja jäi kõigega väga rahule. Ta andis meile intervjuu, mille käigus avaldas nii mõnegi veendumuse ja ettepaneku.

Tere tulemast Eestisse! Mitte kaua aega tagasi oli meil privileeg võtta vastu Teie presidenti Barack Obamat. Kuidas Teil seni on olnud?
(Naerab). Tegelikult olen Converge'i president olnud alles kolm aastat ja see oli minu jaoks esimene üle ookeani reis selle liidu juhina.

Kuidas tuli otsus tulla Eestisse?

Ma olen pikka aega olnud sõber Bill Ankerbergiga, kes on Converge'i esindaja siinses piirkonnas. Eelmisel aastal pöördus ta minu poole ettepanekuga kaasa tulla ja ma olin temaga päri. Praegu olen siin neljandat päeva. Käisin teie aastakonverentsil, kõnelesin Oleviste koguduses, tutvusin Tallinna vanalinnaga – ja peab tunnistama, et teie ajalugu on väga äge! Olen käinud varasemalt küll eri paigus, aga peale Iisraeli ma nii vana ajalooga paigas pole veel olnud.

Kuidas on läinud kohtumised siinsete juhtidega?

Olen veetnud aega Erki Tamme ja tema meeskonnaga. Rääkisime kogudustest ja tuleb tõdeda, et meil on sarnased teemad. Näiteks, kuidas on lood jüngerlusega, kuidas rajada kogudusi, aidata teatud tasemeni jõudnud kirikuid ja kuidas jõuda kogukondadeni meie ümber.

Kas Te olete teinud Erki Tammega ka mõne otsuse?

Jah. Otsustasime, et oleme siit edasi pidevas püsiühenduses. Teeme Skype'i teel videokõnesid ning räägime, mis kummalgi pool toimub ja kuidas saaksime teineteisele toeks olla.

Enne Converge'i juhtimist olite 26 aastat pastoriametis. Milline on Teie teenistusse tulemise lugu?13 scott lisa

Jah, olen olnud pastoriks Lõuna-Carolinas viis aastat ning peale seda Arizonas 21 aastat. Nüüd elan aga Orlandos Florida osariigis.
Minu usuletulek ja teenimistöö said alguse aga sellest, et mu isa oli pastor United Methodist'i liikumises. Samas, kuigi mu vanemad tundsid Jeesust, ei jaganud nad seda minuga ning nii ma ei õppinudki Teda tundma noorest peast. Alles siis, kui olin üliõpilane, puutusin kokku Crew misjonäridega (rahvusvaheline Agape misjoniorganisatsioon) ja sealt edasi läksin ka ise vaimulikule tööle. Alustasin küll ehitusinsenerina, aga täiendasin end viis aastat teoloogilises seminaris.
Mu abikaasa seevastu oli minust usuliselt tunduvalt ees ja ilmselt on nii paljude meeste puhul. Teda jüngerdati kohe algusest peale ja sel ajal, kui kohtusime, elas ta elu koos Kristusega.
Samas on meie mõlema vanemad olnud 60 aastat abielus ja see on meie eluteele andnud suurepärase vundamendi.

Teil on kolm last. Kuidas on lugu nendega?

John (23), meie vanim poeg, elab Nebraskas. Ta on suur ja tugev nagu karu ning mängib ameerika jalgpalli. Ta ütleb mulle ikka aeg-ajalt: „Isa, ma võin su sülle võtta!” Ja ma ei vaidle talle vastu! (Naerab). Samuti on meil tütar Ashley (21), kes õpib füsioteraapiat, ja David (19), kes läks elama Libertysse Virginias
.
Saata nad teele ja jääda abikaasaga pesa üksinda hoidma ei ole olnud lihtne. Me armastame neid väga, aga nad on ka iseseisvad, teevad häid otsuseid ja on tugevad. Näen seda eelkõige sõprussuhetes, mida nad valivad ja mis praeguses elufaasis määravad paljuski nende suuna. Neil läheb hästi. Kuna elame Floridas, tulevad nad tihti meile külla ning tänupüha ja jõuluaja veedame ikka koos.

Olete korduvalt kasutanud sõna „jünger” ja „jüngerlus”. Mida Te selle all mõtlete?

Minu jaoks on jünger see, kes on kujunenud oma iseloomu poolest Kristuse sarnaseks ja on elueelistustes samuti Tema järgija. Ta on keegi, kes rakendab õpitu omakorda oma suhetesse.
Toon mõne näite. Näiteks kannatlikkus – kas me muutume kristlastena kannatlikumaks? Või andestus – kas me oleme inimesed, kes muutuvad aina andestavamaks? Või evangeeliumikuulutus – kas me jagame oma usku innukalt teistele?
See kõik saab alguse juba noortekultuurist ja noortesse juhtidesse panustamisest. Meil tuleb leida uusi viise, kuidas mitte ainult uusi kirikuskäijaid leida, vaid neid, kes võtaksid oma usu tööle ja naabruskonda kaasa. Jüngerlus seejuures võib väljenduda vaimulike töötegijate jaoks ka selles, et nad on coaching-suhetes (toim treener/mentor). Meil on alati keegi, kes on meist milleski ees, ja kui me oleme alandlikud, siis õpime nendelt ja nii muutume terviklikumaks.

Kas Te kunagi väsite ka jüngerlusest rääkimast?

Ma ei usu. Jüngerlus on muutnud mu elu. Ma ei räägi, mida keegi teine peaks tegema. Ma jagan, mida ma ise olen kogenud. Mind ennast on jüngerdatud ja sealt edasi jüngerdan mina teisi.
Kusjuures 3. Johannese kirjas ütleb autor, et tal on rõõm näha oma lapsi kõndimas tões. Johannes ei kirjeldanud seejuures mitte kristlasi, vaid kogudusi. Temas oli isalik rõõm koguduste üle, mis olid sündinud tänu jüngerlusele. Ma usun, et mul on samamoodi. 13 converge m6hel

Te rõhutate Converge'is ka palju misjonäriks olemist ja koguduserajamist. Miks nii?

Jah, meil on ühtekokku 160 misjonäri ja me töötame selle nimel, et 10 aasta pärast see number kahekordistuks. Usume väga Apostlite 1:8 kirjakohta, mis kutsub meid olema tunnistajad kõikjal, alustades naabruskonnast ja lõpetades teisele poole maakera minemisega.
Maailmas on veel väga palju inimesi, kes ei tea Jeesuse esimesest tulemisest midagi! Meie aga räägime siin teisest tulemisest. Maailmas on 1200 inimgruppi, kes ei ole kordagi kuulnud evangeeliumi, ja tervelt 5000 inimgruppi, kellel ei ole kristlikku kultuuri (sh kogudust) piisavalt ligidal, et neid usuteel aidata. Minul on raske elada selle teadmisega, käed rüpes!

Milline see inimgrupp näiteks olla võib?

Näiteks bunkud Indoneesias. Seal elatakse ühtekokku 17 000 saare peal ja bunkud elavad moslemiriigis, kes naljalt kristlasi ligi ei lase. Saime sinna hiljuti mõned misjonärid saata ja varsti nad kuulevadki evangeeliumi! Samamoodi näiteks Ida-Indas Nepalis. Seal sai 27 eri grupis rajatud eelmisel aastal 70 kogudust. Meie roll omakorda on saata sinna vaimulikke, kes treenivad ja aitavad kohalikel juhtidel esile tulla. Kõige selle juures on oluline, et me kristlastena kutsuksime üksteist üles palvetama, et kuulda, mida Jumal ütleb, ja tegema selle järgi. Nii tulevad esile paljud misjonärid ja koguduserajamised.

Kohtasite ka meie juhtkonda. Mis muljed jäid? Mida üksteiselt õppisite?

Teil on terve hulk häid juhte. Neil on kirg Jeesuse ja kogu siinse rahva suhtes. Ma näen, kuidas evangeelium läheb siit välja, ja samas, kuidas seda igatsust on siin kaua alal hoitud. See sütitas mind. Samuti on siin küllaltki tugev kogukondlik töö ja noorte juhtide treenimine.
Võib-olla, mida meie saaksime teile omakorda üle anda, on süsteemid. Oleme neid kaua aega kasutanud, need on toiminud ja oleme neid edasi arendanud. Kasutame neid koguduste rajamises ja jüngerluses, isegi koguduseteenistustes ja jutlustamises. Neid rakendatakse koos mõõdikutega.
Süsteemid on midagi sellist, mida on võimalik ühelt koguduselt või juhilt teisele üle kanda. Samuti on see midagi, mis on mõõdetav ja mis aitaks luua elumuutust. Tänu neile oleme saanud viimase 20 aastaga rajada 600 kogudust ja pool meie liikumisest on selle ajaga täiesti uus!

Aitäh tulemast ja parimat tulevikuks!

Aitäh teile! Oleme tänulikud, et saame samastuda baptistiliiduga. Ma armastan seda, mida Jumal teeb, kui tegutseme koos. Ma ootan eesseisvat ja julgustan kõiki lugejaid käima koos Jeesusega! Lugege iseseisvalt Jumala sõna ja jagage seda teistele. Kui me kõik seda teeme, siis me kasvame ja järgmine põlvkond saab üles tõstetud!