Kui vaba on kogudus, kui vaba on liit? II

06/2018 16 leho paldre 1
Ettekanne EKB Liidu talvekonverentsil 17. veebruaril 2018 KUSis
Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Algus maikuu Teekäijas
Olen olnud pastor 19 aastat. Paljud eakamad koguduseliikmed on selle aja jooksul rääkinud koguduse minevikust. Tean isiklikke lugusid pastorist, kes suri ootamatult 54 aastat tagasi. Mulle on räägitud isiklikke meenutusi sõja-eelse koguduse lastetööst 75 aastat tagasi. Umbes 70 aastat on see ajalugu, mida ma kogemuslikult koguduses tajun. Sellest varasem on loetud kirjanduse põhjal ja abstraktsem.
Sellised usulised, kultuurilised ja ajalised tegurid mõjutavad koguduse vabadust ja vastutust oma liikmete suhtes.
Pöörame nüüd aga teise vaatenurga: kui vaba on kogudus Liidu suhtes?

Iga koguduseliige tahaks rohkem kaasas olla koguduse reaalses elus ja otsustusprotsessides; kogeda, et ka temal on Püha Vaim ja tema arvamus loeb.

Kui vaba on kogudus Liidu suhtes?

Meie kogudused on liidu suhtes formaalselt palju vabamad kui kiriklik-hierarhilistes süsteemides. Kohalik kogudus on autonoomne: kõik otsused teeb kohalik kogudus üldkoosolekul või valitud esindajate kaudu. Mõned tegevused ja otsustused on kogudus delegeerinud Liidule.
Põhimõte, et kohalik kogudus on autonoomne, ei ole lihtsalt juhusliku valiku küsimus: meile meeldib niiviisi rohkem. See tuleneb meie fundamentaalsest eeldusest, et kohalik kogudus koosneb ainult uuestisündinud usklikest, kellel igaühel on Püha Vaim ja kes igaüks on Jumala Vaimust juhitav. Selle eeldusega kaasneb ootus, et Jumal annab oma tarkust samavõrra igale koguduseliikmele! Prohvetlik sõna, selgus või piiblitundmine ei pruugi tulla mitte ainult koguduse juhile ega Liidu juhile (üksikutele kuningatele, prohvetitele nagu Vana Testamendi ajal), vaid igale koguduseliikmele, sest nelipühist alates on Püha Vaim välja valatud kõigi usklike peale.
Kui me hakkame arvama, et koguduse juhtidel on rohkem Vaimu juhtimist kui lihtliikmel, siis me tunnistame sellega, et meie uuestisünnil põhinevate koguduste projekt on läbi kukkunud. Tõsi, juhtidel on suurem kogemus ja kutsumus, aga põhimõtteliselt on iga koguduseliige vaimusaanu ja Vaimust juhitav.
See põhimõte muutub küsitavaks kahel juhul. Esiteks, kui liikmeks võetakse uuestisündimata inimesi. Teiseks, kui kogudus ei kustuta nimekirjast liikmeid, kel pole enam aktiivset sidet Jumala ja/või kogudusega. Siis tekib vajadus presbüteriaanliku või autoritaarse juhtimise järele. Koguduse üldkoosolekule ei saa enam anda ülimat otsustusõigust, sest ei saa enam eeldada, et kõik liikmed on uuestisündinud või Vaimus käivad. Jääb lootus, et vähemalt koguduse juhtkond (veel) on uuestisündinud ja Vaimus käiv. Nii anname otsustusõiguse neile, kes on koguduses „usklikud“.
Kuidas see mõjutab koguduse ja liidu suhet? Kuniks me saame öelda, et meie kogudused koosnevad uuestisündinud ja Vaimus käivatest inimestest, on meil põhjust jääda autonoomsete koguduste liidu põhimõtte juurde: me eeldame, et iga kogudus saab Pühakirja ja Püha Vaimu käest otse juhtimist, küsides vajadusel nõu kogenumatelt. Kui me võtame kogudusse uuestisündimata inimesi või hoiame liikmenimekirjas vaimulikult surnud liikmeid, siis ei ole meil põhjust hoida kinni ka autonoomsete koguduste liidu põhimõttest. Sest sel juhul võiksime eeldada, et liidu juhtidel on Jumalaga parem otseühendus kui kohalikul kogudusel. 18 paladel
Mulle tundub, et EKB kogudustes toimub aeglane suundumus kongregatsionalistlikult laa­dilt presbüteriaanlikule: järjest vähem otsuseid tehakse üldkogul, otsustavad juhatus või pastorid. 50–70 aastat tagasi arutati palju rohkemaid küsimusi üldkoosolekul. Praegu oleme delegeerinud need juhatusele või pastorile.
Meie Liidus on viimastel aastatel tekkinud mitu uut kogudust, mis põhinevad kogukondlikul mudelil. Võib-olla on selliste kogukondlike koguduste tekke üks (muidugi mitte ainus) põhjus just selles suundumuses. Iga koguduseliige tahaks rohkem kaasas olla koguduse reaalses elus ja otsustusprotsessides; kogeda, et ka temal on Püha Vaim ja tema arvamus loeb. Mingis mõttes on see „tagasi juurte juurde“ protsess.
Liitu kuulumisega on kogudus pannud ennast sõltuvusse Liidu juhtidest ja ka teistest Liidu kogudustest – rohkem kui muudest sõbralikest naaberkogudustest. Tõenäoliselt on kõigil EKB Liidu kogudustel põhikirjaline staatus „kuulub EKB Liitu“. Põhikirjaline lause „… kogudus kuulub EKB Liitu“ on isegi natuke eksitav: otsekui oleks olemas Liit lahus kogudustest. Täpsem oleks: „… kogudus moodustab koos teiste kogudustega EKB Liidu“.
Igal juhul on Liitu kuulumine meie põhikirjaline tegevus, koguduse poolt ühiselt läbi tunnetatud ja aastakoosolekul tehtud otsus. Vaevalt, et mõni kogudus on põhikirjaliselt määratlenud suhte mõnda teise organisatsiooni: Pereraadio või TV7; suhe EKNi, EEAsse või Converge’i; Healing Rooms'i või välismaa sõpruskoguduste suhtes. Need suhted on teise tasandi pühendumised. Järelikult oleme palju vähem vabad Liidu suhtes kui Pereraadio, TV7, EKNi, EEA, sõpruskoguduste jt suhtes.

Liitu kuulumisega on kogudus pannud ennast sõltuvusse Liidu juhtidest ja ka teistest Liidu kogudustest – rohkem kui muudest sõbralikest naaberkogudustest.

3. Kui vaba on liit koguduste suhtes?

Vaatame lõpuks veel vabadust Liidu tasandilt: Kui vaba on liit koguduste suhtes?
Püstitan teoreetilise küsimuse: kas on võimalik, et liit muutub täiesti vabaks, kogudustest sõltumatuks üksuseks? Põhimõtteliselt küll. Nii nagu riigis võib juhtidel ja ametnikel tekkida tunne, et nemad on need ainsad targad, kes teavad, kuidas asju ajada ja õigeid otsuseid teha – nii ka liidus võib tekkida olukord, kus liidu juhtimine võõrandub koguduste reaalsest elust.
See on iga (suure) organisatsiooni väljakutse. Ülikooli ametnikud võivad ajada oma asja, ilma et see tudengeid või haridustegevust aitaks. Riik võib võõranduda kodanikest. Põhimõtteliselt võib juhtuda, et Liit hakkab ajama oma asja ja visioone, mis ei pruugi enam olla kooskõlas (kõigi) koguduste vajadustega – ja kohalikud kogudused kehitavad õlgu.
Külastasin kord üht kogudust teises riigis. Neile kuulus suures linnas terve kvartal, sh kogudusesaal, kortermaja, rentisid välja spordihalli – see võimaldas kogudust vabalt majandada. Oli tekkinud olukord, kus koguduse juhtkond ei sõltunud majanduslikult oma otsustes koguduse annetustest. Mõtlesin sealt edasi: kui raha on piisavalt (kinnisvarast, riigi toetusest, äritegevusest vms), siis võib juhtkond teha mida iganes, ka vaimulikult ebaõigeid valikuid, kuulutada valeõpetust, tegeleda ilmalike asjadega. Kogudus võib ammu enam mitte ajada Kristuse asja, aga kuna raha tuleb sisse koguduseliikmetest sõltumata, siis saavad koguduse juhid seda mittekristlikku asja ajada takistamatult ja kaua.
Esialgu meie liidul raha õnneks palju ei ole, aga mõnes valdkonnas natuke juba on. Üldiselt tundub, et mida suurem on Liidu majanduslik sõltumatus liikmeannetustest, seda suurem on Liidu vabadus kogudustest. Ja vastupidi: mida suurema osakaalu Liidu eelarvest moodustavad koguduste liikmeannetused, seda rohkem on liit koguduste (ja mitte muude rahastajate) nägu. Pikas perspektiivis seda parem Liidule. Seepärast on hea, kui kogudused peavad oma prioriteediks Liidu toetamist majanduslikult.
Uus Testament annab meile eeskuju kogudustevahelisest läbikäimisest – liidulisest tegevusest. Ühelt poolt ilmneb see mitteametlikes tegevustes: läkitati välja misjonäre; anti vastastikku juhiseid, vahetati kogemusi, õpiti üksteise eeskujust; palvetati üksteise eest.
Teiselt poolt näeme juba algkoguduse ajal ka ametlikumat läbikäimist. Olulisi otsuseid tehti koos, nt Jeruusalemma nõupidamisel. Mõnda kogudust toetati ühiselt materiaalselt. Arvestati vastastikku soovituskirjadega, hoiatati eksiõpetajate eest. Ka EKB Liidus on kirjutamata tava, et kui ühes koguduses on isik pandud välja või teenimiskeelu alla, siis teises teda ei kasutata.
Autonoomsete koguduste liit saab mõjutada kogudusi eelkõige vaimuliku autoriteedi abil. Selle autoriteedi annavad või seda tunnustavad kogudused ühiselt. Hierarhilist struktuuri on meil vähe. On mõned ametlikud otsused aastakonverentsi, vanematekogu, ordineerimiskomisjoni ja juhatuse poolt. Näiteks kui vanematekogu või ordineerimiskomisjon pastorit ei kinnita, siis on väga raske olla pastor, ehkki kohalik kogudus võib Liidu otsust eirata.
Sageli ilmneb vastastikune sõltuvus ja vastutus väikestes lihtsates asjades. Kui mõni väike (maa)kogudus hääbub, on naaberkoguduse vastutus võtta enda vaimuliku hoole alla vähesed järelejäänud liikmed. Kui igavikku lahkub endine pastor, läheb Liidu president teda teise Eesti otsa matma. Kui naaberkoguduses puudub töötegija, siis mõne aja jooksul naaberkogudused toetavad.

Lõpuks on ka küsimus vabadusest koguduses ja vabadusest liidus armastuse küsimus.

Vabadus on alati piiratud 17 aastakonverents 2018 1

Eugene Peterson kirjutab raamatus „Püsiv kuulekus“: „Kristlane on inimene, kes adub, et meie tõeline probleem pole mitte vabaduse saavutamine, vaid teenimise õppimine parema isanda all.“
Liitu kuulumine on koguduse jaoks lepinguline suhe. Kogudusse kuulumine on uskliku jaoks lepinguline suhe. Lepinguline suhe kellegagi annab tegelikult suurema usalduse ja see annab suurema vabaduse.
Samamoodi on abielus: ametlik abielu on parem vabaabielust, sest see läbikaalutletud pühendumisotsus annab suurema usalduse ja seetõttu ka suurema vabaduse. Paljudel juhtudel öeldakse: „Ma armastan sind, aga ärme riku seda armastust abiellumisega ära.“ Tegelikult mõtleb ta: „Ma ei armasta sind piisavalt palju, et kärpida sinu pärast oma vabadust.“ Siduvasse lepingusse astumine aga mitte ei lämmata armastust, vaid hoopis suurendab seda, annab sellele usalduse ja pühendumise kindluse. (Tim Kelleri mõttekäik raamatus „Abielu tähendus“.)
Lõpuks on ka küsimus vabadusest koguduses ja vabadusest liidus armastuse küsimus. Kas me armastame Kristust nii palju, et piirata oma individuaalset isekat vabadust? Usklik inimene on kogudusse kuulumisega pannud ennast sõltuvusse teistest usklikest. Liitu kuulumisega on kogudus otsustanud panna ennast sõltuvusse teistest kogudustest. See ühelt poolt piirab meie vabadust. Aga teiselt poolt tekitab usalduse, mis annab tohutult juurde koostööks, planeerimiseks, raskustest läbiminekuks.
On hea, kui Liidu toimimine sõltub kogudustest. Ja on hea, kui kohaliku koguduse toimimine sõltub igast uuestisündinud koguduseliikmest. Ja kui iga koguduseliige sõltub Jumalast, siis ongi meil täiuslik vabadus. Armastuses.