Otsing

August 2021 16 rait t6nnori
Rait Tõnnori, Oleviste koguduse diakoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Mida püha õhtusöömaaeg tähendab? Miks Jeesus selle korralduse andis? Kellel on koguduses õigus seda seada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisin vastuseid oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari diplomitöös.
Teema vastu hakkasin huvi tundma seoses vaimuliku teenimisega Oleviste koguduses. Diakonina on olnud minu roll kaasa aidata püha õhtusöömaaja talituse läbiviimisel. Sellest tulenevalt tekkis isiklik vajadus küsimusi enda jaoks lahti mõtestada ja EKB Liidu õpetuslikud seisukohad selgeks teha. Oma töös uurisin püha õhtusöömaaja läbiviimise praktikaid Liidu kogudustes. Ma ei püüa lahendada kõiki teoloogilisi probleeme, vaid pigem kutsun kaasa mõtlema. Tunnistan, et tegemist on tundliku teemaga, mis puudutab sügavalt iga koguduse identiteeti. Vabakoguduslikus traditsioonis on koguduslikud põhimõtted kujunenud välja ühises vaimulikus tunnetuses ja aruteludes pikema aja jooksul.

Vabakoguduslikus traditsioonis on koguduslikud põhimõtted kujunenud välja ühises vaimulikus tunnetuses ja aruteludes pikema aja jooksul.

Töö kirjutamisel oli suureks abiks 2007. aastakonverentsi poolt kinnitatud ametlik dokument „Piibli õpetus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus“, mis on leitav ka Liidu kodulehel www.kogudused.ee. Selle II osa neljandas peatükis on sõnastatud EKB Liidu põhilised arusaamad püha õhtusöömaaja osas. Töö teoreetiline pool lähtubki suuresti seal sõnastatud tähelepanekutest ja esile toodud Piibli kirjakohtadest. Käesolevas artiklis kirjeldan nelja erinevat tähendust, mida EKB Liidu kogudustes rohkem rõhutatakse.

Esiteks, püha õhtusöömaaeg on tunnistus uuest lepingust. Pattude andestus saab osaks neile, kes on astunud verelepingusse. Püha õhtusöömaaja läbiviimise kaudu kinnitab kogudus ühiselt uuesti omapoolselt lepingut, millesse Jeesus on usklikud kutsunud. Jeesuse seatud uus leping on olemuselt justkui Jumala-poolne hea tahte ja armastuse akt, kus inimesel ei ole midagi omalt poolt vastu anda, vaid ainult armust vastu võtta. Püha õhtusöömaaja lauas kinnitab kogudus oma soovi püsida Jeesuse poolt väljakuulutatud uues lepingus.

Teiseks, püha õhtusöömaaeg märgib osadust Kristuse ja koguduse vahel. Püha õhtusöömaaeg on nähtav märk, mis eraldab Kristuse koguduse liikmeid maailmast ega ole mõeldud kõikidele inimestele. Kutse Issanda lauda eeldab eelnevat eraldumist maailmast ja kuulumist Kristuse vaimulikku perekonda. Seega on püha õhtusöömaaeg uuestisündinud usklike osaduse märk oma Issandaga. Kristuse kohalolu ei seostata seega talitusel kasutatavate elementidega, vaid kogetakse vaimulikult kristlaste omavahelises osaduses. Nii võime öelda, et seal kogeb kogudus erilist osadust Püha Vaimu läbi nii üksteise kui ka Kristusega.

Kolmandaks, püha õhtusöömaajal mälestatakse Kristuse surma. Kristuse surma mälestamise mõtet rõhutab esimene kiri korintlastele eriti tugevalt: „„See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!““ (1Kr 11:24b–25). Talituse mõte ei ole ainult mineviku sündmuse meenutamine, vaid ka selle edasiandmine järgmistele põlvkondadele. Nii anti Iisraelile Egiptusest lahkumise järel korraldus jutustada sellest päästmisest oma lastele. Issanda surma mälestamine kannab endas sõnumit ristisurma ja ülestõusmise erakordsusest ning olulisusest, mida tuleb edasi anda järgmistele põlvkondadele ning mille tähtsust ei tohi unustada.

Neljandaks, püha õhtusöömaaeg kannab endas eshatoloogilist tähendust. Kõikides püha õhtusöömaaja seadmist kirjeldavates Uue Testamendi kirjakohtades on eshatoloogiline, tulevikku vaatav ja Kristuse tagasitulekut ootav aspekt. „Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb“ (1Kr 11:26). Jeesuse sõnade põhjal mõistame, et püha õhtusöömaaeg on justkui eelsündmuseks saabuvale kuninglikule pulmapeole, millest saame täiuslikult osa alles tulevastel aegadel.

Püha õhtusöömaaja näol on EKB Liidus tegemist eelkõige mälestussöömaajaga, mille eesmärk on hoida fookuses Kristuse lunastavat ohvrisurma.

Küsitlus EKB Liidu piirkonnavanemate seas 17 leivamurdmine
Diplomitöö uurimuslikus osas viisin läbi intervjuud EKB Liidu piirkonnavanematega. Valimi koostamisel oli eelduseks, et nende vastused annavad ülevaatliku pildi EKB Liidust tervikuna.
Vastajad ütlesid, et püha õhtusöömaaja näol on meie kogudustes tegemist eelkõige mälestussöömaajaga, mille eesmärk on hoida fookuses Kristuse lunastavat ohvrisurma, mis on kristliku usu aluseks ja usu keskpunktiks.
Teisena nähti talituses osaduslikku momenti, mis näitab koguduse ühtsust ja ühendust Kristusega. Seal kinnitab kogudus ühiselt soovi püsida jätkuvalt uues lepingus ja oodata Kristuse tagasitulekut. Issand ise on andnud korralduse püha õhtusöömaaega pühitseda oma tagasitulekuni.
Püha õhtusöömaaja peamine mõte on hoida meeles, et Kristus on surnud meie pattude eest, kuid talitusel osalemise kaudu ei saa inimene oma patte andeks. Intervjuudest selgus, et uskliku meeleparandus ja pattude andestus peavad osavõtmisele eelnema ning see Issanda seadmine on mõeldud nendele, kelle vahekord Jumala ja kaasinimestega on korrastatud.
Püha õhtusöömaaega nähti kogudusekeskse sündmusena, milles peaks osalema koguduse enamus. Üks vastaja märkis, et privaatselt väiksemas osaduskonnas leivamurdmise läbiviimine võib tekitada koguduses killustatust. Ka teised rõhutasid, et püha õhtusöömaaeg tähistab koguduse ühtsust ja eraviisiline läbiviimine võiks olla õigustatud erijuhtudel siis, kui kogudusel ei ole võimalik pikema aja jooksul koguneda. Haigete ja vanade külastamisel on see aga kogudustes üldlevinud praktika.
Kõik vastajad olid seda meelt, et püha õhtusöömaaja talituse läbiviimine peaks olema eelkõige pastori ja diakonite ülesanne. EKB Liidu kogudustes on olnud traditsiooniks, et püha õhtusöömaaega viiakse läbi kuu esimesel pühapäeval.
Suur muutus on toimunud EKB Liidus seoses sellega, et paljudes kogudustes on loobutud ühe suure karika kasutamisest ja see on asendatud individuaalsete väikeste karikatega. Üks karikas on sümbolina kindlasti autentsem, kuid kuna hügieeni küsimus on paljudele väga oluline, siis on püütud sellega arvestada.
Üldiselt leidsid piirkonnavanemad, et püha õhtusöömaajal osalemiseks peaks inimene olema ristitud koguduse liige. Kuna EKB Liidu kogudustes ei ole tavaks ristida lapsi, siis nemad püha õhtusöömaajal ka ei osale. Positiivne oli ühe pastori praktika, kes ütles, et kui laps tuleb koos vanemaga, siis ta paneb oma käed lapse peale ja palub talle õnnistust. Sellisel juhul laps saab osaleda püha õhtusöömaaja talitusel talle kohasel viisil. Teatud puhkudel võib eriolukorrast tingituna lubada hingehoidlikke erandeid, kuid üldiselt leiti, et ristimine on oluline samm enne osalemist.
EKB Liidus ei ole sätestatud minimaalse osalemise nõuet, kuid on eeldus, et koguduse liige osaleb püha õhtusöömaaja lauas nii sageli, kui seda koguduses seatakse – seega vähemalt korra kuus. Pastorile peaks harv osavõtt kindlasti olema oluline märk koguduseliikme vaimulikust olukorrast.
Teistesse konfessioonidesse kuuluvate kristlaste osalemise suhtes EKB Liidu kogudustes olid piirkonnavanemad üldiselt avatud. Oldi seisukohal, et iga inimene peab ennast ise läbi katsuma ja vastutab Jumala ees ise (1Kr 11:28).
Kokkuvõttes võib öelda, et EKB Liidus on püha õhtusöömaaega puudutavates küsimustes jäetud kogudustele üsna avar tõlgendusruum ja vabadus praktikaid kujundada. Leian ise, et väga rangeid piire kehtestades võib püha õhtusöömaaeg muutuda kristlasi lahutavaks talituseks. Kui aga loobuksime usuristimise ja kogudusliku kuuluvuse nõudest, siis kaotaksime olulise osa oma identiteedist.
Püha õhtusöömaaja näol on tegemist EKB Liidus väga olulise ja kogudusliku elu keskmes oleva vaimuliku talitusega. Mitmed vastajad ütlesid, et leivamurdmisega jumalateenistustel osaleb märgatavalt rohkem inimesi.

Täispikka versiooni „Püha õhtusöömaaja talituse läbiviimine EKB Liidu kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.

Uudised

2021-5-august

03 September 2021
2021-5-august

SISUKORD „Kahevõitluse“ päevad Nuutsakul Miikael Johan Tamm 3D Kogudus sai Maailma Baptistiliidu tunnustuse Helle Liht EKNi vaie Vabariigi Valitsuse korralduse peale TK Jeesus on alati kohal Ermo Jürma Peeter Tamme kutsumus...

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus taasiseseisvumispäeva kolmekümnendaks aastapäevaks

03 September 2021
Eesti Kirikute Nõukogu läkitus taasiseseisvumispäeva kolmekümnendaks aastapäevaks

August 2021  „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!“ (Gl 5:1). Käesoleva aasta 20. augustil möödub 30 aastat, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu...

Mustvee Betaania Kogudus 100

03 September 2021
Mustvee Betaania Kogudus 100

August 2021 Paul Gill, Betaania pastorFotod: Reet Pappe Hea kaasteeline, meist igaüks tähistab juubeleid, et tänus vaadata tagasi ja mõelda sellele, mis veel ees seisab. Seda tegi ka Mustvee Betaania Kogudus,...

Tõrva Immaanueli Kogudus sai 100-aastaseks

03 September 2021
Tõrva Immaanueli Kogudus sai 100-aastaseks

August 2021 Monika Aavistu, Valga Betaania kogudus Eriliselt kuumal pühapäeval, 4. juulil Tõrvas pidutseti – Immaanueli kogudusel täitus 100 ja Pigilinnal endal 95 aastat. Abivallavanem Lauri Drubinš nimetas koguduse rolli kohaliku...

Pastor Siilas Kase ordineerimine

03 September 2021
Pastor Siilas Kase ordineerimine

August 2021  Kohila Baptistikoguduse 112. aastapäeval 8. augustil ordineeriti pastor Siilas Kask (38), kes teenib kogudust juba neli aastat ja on Kohila Mõisakooli poisteklassi õpetaja. Koos abikaasa Kärdiga kasvatavad nad...

Väikesest isamaast ja taevasest kodumaast

03 September 2021
Väikesest isamaast ja taevasest kodumaast

August 2021 Erki Tamm, EKB Liidu president Eesti taasiseseisvumise ajal õppisin Usuteadusliku Seminari teisel kursusel. Olin 23 – noored mehed selles eas päevikut ei pea. Elu on liiga kiire ja põnev...

Interneti väljakutse koputab uksele

03 September 2021
Interneti väljakutse koputab uksele

August 2021 Timo Lige, Toronto Eesti Baptistikoguduse pastor Elame ajas, kus internetimaailma väljakutsed koputavad aina intensiivsemalt koguduse uksele ja meil on valik. Kas me nuriseme taustamüra üle või avame ukse?Torontos oleme...

Kui digitaalseks muutub kogudus?

03 September 2021
Kui digitaalseks muutub kogudus?

August 2021 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Koroonaepideemia ei muutnud mitte ainult meie era-, vaid ka koguduste elu. Uus olukord on nõudnud koguduseliikmete ja kaasinimesteni jõudmiseks uute teede leidmist. Rekordilise...

Külluslik ja mitmekesine kõhutäis vabakiriklikku vaimulikku rooga

03 September 2021
Külluslik ja mitmekesine kõhutäis vabakiriklikku vaimulikku rooga

August 2021 Urmas Viilma, EELK peapiiskop Kui Erki Tamm minuga ühendust võttis ja palus, et kirjutaksin Teekäijale väikese arvamusavalduse „kõrvaltvaataja“ pilguga Akadeemilise Teoloogia Seltsi Usuteadusliku Ajakirja erinumbrile „Vabakiriklik identiteet ja kogudused...

Püha õhtusöömaaja talitus EKB Liidu kogudustes

03 September 2021
Püha õhtusöömaaja talitus EKB Liidu kogudustes

August 2021 Rait Tõnnori, Oleviste koguduse diakoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst Mida püha õhtusöömaaeg tähendab? Miks Jeesus selle korralduse andis? Kellel on koguduses õigus seda seada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele...

Linke