Presidendid Kasselis

6/2008

22.-24. mai 2008. a toimus Saksa Baptistide aastakonverents Kasselis. Seal kuuldust ja nähtust rääkisid Teekäijale president Meego Remmel ja asepresident Viljar Liht

Mida oli teil õppida konverentsi välisest korraldusest?

Saksa baptistide aastakonverents on tõeline suursündmus. Kesk-Saksamaale sõidetakse kokku üle maa, lisaks väliskülalised. Meile Viljariga tuldi eraldi autoga otse Frankfurdi lennuväljale vastu. Seda tegi üks vabatahtlikest Elstali seminari tudengitest, kes omakorda sai vastavad juhtnöörid väliskülaliste kontaktisikult. Vabatahtlikke teenib konverentsil kümneid; traditsiooniliselt suur panus on selles Kasseli piirkonna viiel kogudusel. Konverents ise leiab aset suursuguses linnahallis, mis ühendatud kõrvalasuva hotelliga. Kogu kompleks on neljaks päevaks baptistide käsutuses. Peasekretär Regina Claasi sõnul on olnud kaalumist ka iga-aastaseks asukohavahetuseks, ometi on jäädud nimelt Kasseli juurde, kuna kogu logistika, sealjuures hotelli- ja konverentsikeskuse teenindajad, on teada-tuntud ning omaseks saanud. Meie Viljariga elasime omaette tubades, mis vähekindlustatud Eestist tulles näib liigsegi luksusena, samas tagab see pingeliste päevade järel lõõgastava omaette olemise võimaluse. Kuna saksa baptistidel puudub meie suvefestivali taoline suurüritus, siis püütakse Kasseli konverentsiga luua üleliidulist ühtekuuluvustunnet. Nii olid mitmed töötegijad tulnud konverentsile terve perega. Eestist tulija jaoks on oluline võimalikult paljust aru saada. Seda jäi veidi väheks, kuna kumbki meist saksa keelt ei valda. Mõnedel sessioonidel oli meil tõlk, mõnedel mitte. Ilmselt eeldab suur saksa rahvas teistelt enam nende keele valdamist kui meie, kelle jaoks on loomulik organiseerida oma aastakonverentsil vene, inglise, saksa, vajadusel ka soome, rootsi või mõne muu keele tõlget.

Mida lahati konverentsi moto „Kui sinu laps sinult tulevikus enam ei küsi" all?

See teema oli minu külastatud konverentside seast üks mõtlemapanevamaid. Sellega viidati Viienda Moosese raamatu 6. peatükis antud käsule, et „kui su poeg sinult tulevikus küsib", milleks järgitakse kõiksuguseid usulisi veendumusi, siis tuleb pojale vastata, jutustades loo rahva orjusest pääsemisest Issanda „vägeva käega". Täna aga elame ajastul, kus põlvkonnad ei ole enam sedavõrd sidustatud. Igaüks elab oma elu oma isiklikus narratiivis, mitte ühises päästeloos. Nii ei võta eri põlvkonnad kogudusteski tihti enam üksteise küsimusi tõsiselt. Dialoogi ei toimu. Ühiseid vastuseid ei otsita. Ühele põlvkonnale võivad teise põlvkonna küsimused tunduda tähendusetud, rääkimata valmis vastustest või nende olematusest. Nii võib juhtuda, et tekivad ühe põlvkonna kogudused. Kui üldse veel noorem põlvkond kogudusse jääb. Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam ütles oma ettekandes: „Järgida traditsiooni tähendab, et me ei ole seotud võltsi liikumisega, kus eeldatakse vastuste iseenesestmõistetavust, vaid võetakse tõsiselt iga küsimust, ka sellist, millele meil vastus puudubki, kuna me oleme leidnud sideme Jumalaga, kes on tegutsenud ja tegutseb jätkuvalt oma „vägeva käega".

Saksa Baptistiliidu struktuuriküsimused olla selleks korraks paigas, nüüd antakse sõidu-eesõigus vaimulikule tööle. Milles need seisnesid ja kas näete ka meil kitsaskohti?

Saksa baptistid tõdesid, et nelja aasta tagused struktuurimuudatused on olnud hädavajalikud kogu nende liidu elujõu ning jätkusuutlikkuse tagamisel. Kõige selle kaudu on tänaseks loodud baas edasiminekuks vaimulikus töös. Ka tundub, et on leitud õiged juhid ning leppimine mõned aastad varem avastatud probleemides taandunud juhtidega. Kõik see andis konverentsile positiivse ja tulevikku-vaatava õhkkonna. Nii näiteks oli konverentsi eelõhtu pühendatud Euroopa misjonile, kus räägiti teiste kõrval ka Eestiga seotud koostööprojektidest, nt Mooste või Lasnamäe. Sel õhtul tervitasime meiegi eestlaste nimel ning vastasime mõnedele küsimustele. Avajumalateenistusel räägiti omapärase duett-jutluse vormis põlvkondade sidustamise vajadusest koguduslikus kontekstis. Konverentsi viimane õhtu oli aga pühendatud Hamburgist Berliini lähedale Elstalisse üle toodud teoloogilise seminari 10. aastapäevale. Tänati Jumalat seni saavutatu eest, eriti ka riiklikult tunnustatud rakenduskõrghariduse andmise võimaluse eest ning vaadati usus ja palvemeeles tulevikku.

Millised olid meeldejäävad isiklikud kohtumised?

Püüdsime leida ja kasutada iga võimalust, et konverentsil osalenud saksa liidu ja ka välismaiste külalistega kontakte arendada. Märkimisväärne oli, et pingsate konverentsipäevade keskel leidis liidu president aega meie kahega üheskoos hommikusöök süüa ning lauavestlust arendada. Muide, president Emanuel Brandt toonitas meie kohtumisel väga nooremale põlvkonnale mõtlemise vajadust. Ta ütles: „Meil tuleb mõelda neile, kes tulevad pärast meid." Samuti olid meeldivad vestlused teiste liidu presiidiumi liikmetega, nagu peasekretär Regina Claas, majandusjuht Andreas Lengwenath, misjonijuht Wilfried Bohlen, noortetööjuht Christoph Haus või koguduste arendaja Friedrich Schneider. Eraldi aja võttis meie kui Eesti baptistikoguduste esindajatega suhtlemiseks Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam. Ta leidis, et ülemaailmsel baptistide kogukonnal on Eestilt õppida evangeelse töö meetodite osas, nagu näiteks suhete teemalised noortelaagrid, aga ka initsiatiivikate suhete arendamise osas oikumeenilises koostöös. Vend Callam võttis südamesse ka kutse külastada Eestimaad. Samuti suhtlesime Rumeenia Baptisti Liidu presidendi Oti Bunaciu ja teiste väliskülalistega.

Mida uut kuulsite Leipzigis toimuva BWA noortekongressi kohta?

Südasuvist noortekongressi tutvustas kogu konverentsile Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam, kes ütles, et igal kogudusel tuleb mõelda täna 40 aastat edasi – ajale, kui meid enam üldiselt siin ei ole. Et Jumala riigi töö saaks edasi minna, tuleb panustada noortesse juba täna. Sellepärast tuleks kasutada ära ka harukordne võimalus läkitada noori Leipzigis toimuvale ülemaailmsele baptistinoorte 15. kokkutulekule. Konverentsi fuajees reklaamiti Leipzigis toimuvat kui aastasündmust Saksamaal. Meil oli hea meel öelda, et Eestistki minnakse ja ollakse valmis isegi noortekongressil kaasa teenima.

Miks rajas Saksa Baptistiliit hiljuti Seenioridetöö Keskuse?

Kohalikud kogudused Saksamaal reageerivad üha aktiivsemalt demograafilistele muutustele ühiskonnas. Konverentsi kahel foorumil käsitleti põlvkondade koostööd. Olukorda ühiskonnas hinnati seal märksõnadega „kirjum", „vanem", „vähem". Ühiskond muutub erinevate kultuuriliste mõjude tõttu üha kirjumaks, protsentuaalselt vanemaks ning üha vähem sünnib lapsi.

Liidu nn Seenioridetöö Keskuse (kelle tegevjuhil on kolmeks aastaks ühelt eraannetajalt ka palk olemas) rajamisega viimastel aastatel vastas vabakirik üha vananeva ühiskonna vajadustele. Leiti, et ettekujutus väikesest, hallijuukselisest ja väheliikuvast vanurist peab muutuma. Seenioride elukogemusest ei tohi keegi ilma jääda. Sellest on suur kasu ka noorematel. Koguduste keskel tuleb nende pädevusi märgata ja rakendada. Keskus annab välja koguduslikuks seenioride tööks olulisi materjale ja korraldab piirkondlikke kohtumisi.

Igal kümnendal saksa baptistikogudusel on otsesidemed ida poole. Kas ka Eestil oleks suuremat potentsiaali?

Saksa baptistidel on tänu nn volgasakslastele tõepoolest palju idapoolseid sidemeid. Meie liit on oma misjoniprioriteetidena arengukavas nimetanud Bosniat, Hiinat ja Venemaad. Seega on ülimalt oluline, et me ei elaks omaenda heaolu teenimise vaimus, vaid otsiksime ja kasutaksime iga võimalust nende – ja miks mitte teistegi – riikidega tihedamate sidemete arendamiseks. Augustikuus, muide, toimub juba neljandat aastat nn Ida-Virumaa noorte misjonilaager, mis on orienteeritud nimelt sidemetele vene ja Venemaa noortega. Igal eesti noorel on võimalus sellesse misjonilaagrisse kandideerida.

Kuidas näete partnerluse jätkuvat arengut?

Hea meelega. Rääkisime sellest ka Saksamaa liidu peasekretäri Regina Claasiga. Tema sõnul on sakslased huvitatud konkreetselt eesmärgistatud partnerluslepingust Eestiga. Võimalik, et nad pakuvad omapoolse lepinguteksti välja tähtajalisena. Loodetavasti jätkuvad meie kontaktid edaspidigi ning laiemalt kui partnerlusleping sätestab. On hea, et ajakirja „Teekäija" tegevtoimetaja esindab ühtlasi meie liitu suhetes sakslastega. Isiklikud kontaktid võimaldavad usalduslikke suhteid ning viljakat koostööd. Aitäh selle eest!

.