Liidu juhtide kokkuvõtvad sõnad

02/2012

Neljaks aastaks Eesti EKB Koguduste Liidu aastakonverentsil valitud kollektiivse juhtorgani, vanematekogu, 18-liikmeline koosseis pidas 7. veebruaril oma viimase koosoleku Nuutsakul. Kutsutud olid ka Liidu juhatuse liikmed. Ajakiri Teekäija tegi valiku seal kõlanud ütlustest.

26 van2012veebr

Viljar Liht (vanematekogu esimees): „Vanematekogu sellel koosseisul on olnud 23 koosolekut, neist 16 korralist. Kõige rohkem oleme kogunenud KUSis (4 korda). Viis liiget on osalenud kõikidel koosolekutel. Tänan kõiki! Oluline on küsida, kuhu Jeesus meid viib?"

Ermo Jürma: „Koosolekute protokollid võiksid valmida kiiremini. Tasub küsida, kas otsused jõuavad ka paberilt ellu? Ootan mõnes asjas võib-olla suuremat ühtsust, kui on reaalne."

Meego Remmel: „Meie kogudused on iseseisvad, aga kui on vaja, siis oleme andnud juhatusi. Alustades mõtlesin, et nelja aastaga teeme palju tööd ära, aga aeg läheb kiiremini, ja asjad kuhjuvad."

.

Tarmo Kähr: „Kuna pean ajalikku + vaimulikke ameteid siis tekib aja ja võimete piir. Raske on hinnata, kas vanematekogu lauale jõudnud Hiiumaa koguduste info on olnud piisav?"

Leho Paldre: „Mulle tundub, et liidu (juhtkonna) mõju ühiskonnas ja piiri taga on 4 aastaga aktiivsemaks muutunud, kogudustega on aga kontakt jäänud väiksemaks."

Eduard Kakko: „Kui noored karjased tõmbuvad tööst tagasi, siis tajun, et pean võtma vastutust, kuni tervist, mõistust ja jumalakartust on."

Enn Palmik: „Mul on hea meel liidu juhatuse üle: on uusi ideid ja mõtteid. Noorematel juhtidel oli võibolla raske endast vanemaid juhatada."

Meelis Kibuspuu: „Häda on selles, et olen jätkuvalt kõige noorem, ehkki olen juba 14 aastat juhatuses. Mida kiiremini arened, seda rohkem tekib ka probleeme. Praegu üle 50 inimese tööl."

Margus Kask: „Vanematekogu võiks jätkuvalt vaadata mitu sammu ette. Tasuks kaaluda, mil moel kaasata eri tööharusid, et tekiks ühisem jagamus. Kriitilistes olukordades tahetakse liidu seisukohta – aga kogudused ongi liit."

Eerik Rahkema: „Kui räägime Pühast Vaimust, siis peaks meeles pidama, et ta on pühaduse Vaim. Ka vaimude eristamise and oleks oluline. Meid on valitud eelkõige juhtorganiks. Me ei saa hinnata oma töö headust osaduse järgi. Meie valimine juhtorganitesse ei tekita meis kvaliteeti, see pigem ohustab meie kvaliteeti."

Margus Mäemets: „Riik on kreenis suurlinnade poole: ärge unustage maakogudusi! Koguduste lahkumine liidust on töötegijate kvalifikatsiooni küsimus."

Joosep Tammo: „Ma ise presidendina loobusin välisreisidest, sest kohalik töö vajab tähelepanu. Kui käisin maakogudust vaatamas, siis pärast võttis 2-3 päeva aega, et aru saada, mis seal juhtus. Kui ajagraafik on hästi tihe, siis järelduste tegemiseks ei jää aega.

Osadus on tähtis, sest me oleme eri ajaloo ja vanusega. Liit on demograafiliselt heas seisus (surijad vs ristitud). Arengud, mille suhtes olla tähelepanelik: „oma üksused" langevad sõbraliku tule alla."

Peeter Roosimaa: „Kombinatsioon „PV ja meie" on oluline, et ei oleks ainult „meie". Selleks on oluline tunda paremini Pühakirja. Sageli võetakse oma südame-tunnet Jeesuse tahteks. Jeesus aga ütleb: „Mida ma olen käskinud" – see on kirjas evangeeliumides.

Mure: nõukogude ajal pingutati, et vaimulikule tööle minejad oleks sooritanud miinimum¬eksamid (eranditega). Uues pastorite statuudis on reegliks, et vaimulikku haridust vaja ei ole. Järelikult pole ka KUSi olemasolu nii vajalik. See on minu mure."

Eenok Palm: „Põen Lehtse pärast: kas me oleks pidanud veel midagi tegema?! Kui on ainult „Jumal ütles", siis läheb asi rappa. Piirkonnas tänan lahenduste eest Laitses, Keilas, Paides. Usun, et ka Raplas ja Kehras tulevad Jumala lahendused."

Gunnar Kotiesen: „Lehtse teema on liidu jaoks tervikuna tervistav: näitab, et on võimalik välja astuda. Aga see näitab ka, kuhu selline valik viib: nad on väga kokku kuivanud. Negatiivset kogemust saab ehk positiivselt ära kasutada: me vajame üksteist."

Erki Tamm: „Tänane töö käib väga palju läbi võrgustike, mitte käskkirjade: palju koosolekuid, arutelusid. Probleem on täitevvõimekus. See õnnestub, kui on piisavalt palgatud inimesi, et organiseerida vabatahtlike tööd."