10/2017 
Erki Tamm ja Joosep Tammo misjoniorganisatsiooni Kingfisher materjalide põhjal
Inimene saab päästetud usu kaudu Jeesusesse (Jh 1:12–13), aga jüngriks koos Jeesusega teed käies. Jüngrite imestus ja imetlus kasvas iga Jeesusega veedetud päevaga. Selle, milline lähedus oli tal Isaga, millise meelevallaga ta õpetas ja millised imeteod sündisid nende silme all, võttis Peetrus kokku jüngrite ühise usutunnistusega: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg” (Mt 16:16).
Kaasa noori kristlasi kõikjale, kus nad saaksid näha Jumala tööd ja kogeda tema väge!
Tunnistuse sünd
Kuigi Jeesust pole täna füüsiliselt meie kõrval, saab ka 21. sajandil iga jüngri teekond alguse kohtumisest temaga. See on vaimne ja väga reaalne kogemus, millest tunnistavad paljud kristlased. Piiblit saab õppida tundma, end Jeesusega sidumata, kuid ilma Jeesuseta ei saa keegi jüngriks. Jeesusega kohtumine ja temaga koos käimine annab meile tunnistuse selle kohta, kes ja milline ta on.
Jeesuse strateegia
Jeesus kutsus jüngrid kaasa igale poole, kuhu ta ise läks. Nad pidid nägema, mida ja kuidas tema teeb, et õppida tundma, kes ta tõeliselt on.
Väga praktilise kogemuse said jüngrid Peetruse kodus. Matteus meenutab: „Ja Jeesus, tulnud Peetruse majja, nägi tema ämma lamavat palavikus. Ja Jeesus puudutas ta kätt, ning palavik lahkus temast. Ja ämm tõusis üles ning teenis teda. Aga õhtu jõudes toodi Jeesuse juurde palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tervendas kõik haiged, et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: „Ta on võtnud ära meie haigused ja kandnud meie tõved”” (Mt 8:14–17).
Seda kõike nägid jüngrid pealt. Jeesus neid veel ei kaasanud. Peaaegu nagu minu seminariõpingute ajal, kui käisin skeptikuna Elu Sõna koosolekutel „kukkumist” uudistamas. Kuid mõelge hommikule, kui jüngrid tõusevad üles Peetruse kodus veedetud öö järel. Oli see uni või juhtusid need imed tõesti siinsamas?! Kujutan ette neid hommikusöögilauas imetluse ja väikse võõristusega Jeesusele pilke heitmas ning arglikult edasiste plaanide üle küsimas.
Kuidas on meiega?
Kui oled vastanud Jeesuse kutsele ja usupalves oma elu tema juhtida andnud, siis käi läbi evangeeliumi lood ning imetle ja vaimustu Jeesuse tegudest. Palveta, et Püha Vaim tuleks appi, et võiksid Jeesust mõista.
Võta osa elavate kristlaste osadusest, et võiksid näha ja kogeda Jumala tööd. Ole janune ja näljas selle järele! Eriti vajalik on, et leiaksid osadusgrupi, kellega koos õppida, jagada oma kogemusi ja palvetada.
Palu igal hommikul jüngripalvet: „Jeesus, luba mul tulla sinuga kaasa sinna, kuhu sina oled täna minemas! Igatsen näha sinu tegusid ja osaleda sinu töös!”
Kui sa oled juht, siis kaasa noori kristlasi kõikjale, kus nad saaksid näha Jumala tööd ja kogeda tema väge.
Evangeeliumide kujunemine
Kristliku koguduse elu ja kuulutuse alustekstiks on Vana ja Uus Testament. Viimase keskmeks omakorda neli evangeeliumi. Siin kirjeldatakse rõõmusõnumit neljast erinevast perspektiivist. Me ütleme: evangeelium Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese järgi. Kolme esimest nimetame sünoptilisteks (kr synopsis =koosvaatamine), Johannese evangeelium on eelnevate teoloogiline kokkuvõte.
Evangeeliumid said alguse Jeesuse kõnedest ja tegudest. Siin on jutustused, tähendamissõnad, õndsakskiitmised, palved ja kogemused, mida jüngrid olid näinud ja kuulnud. Niisiis toetub kristlik kuulutus Jeesuse õpilaste poolt nähtule ja kuuldule. Kõigis neljas evangeeliumis on erilisel kohal Jeesuse kannatus ja ülestõusmine. Näib, nagu oleks muu vaid lühem või pikem sissejuhatus kõige olulisemale – Jeesuse Kristuse lunastavale ohvrile Kolgatal. Evangeeliumide sisu võtab kokku kuldsalm: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16) Apostel Paulus ütleb evangeeliumi kohta: „...see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub” (Rm 1:16).
Aeg-ajalt tsiteerib ajakirjandus ka nn apogrüüfilisi evangeeliume, mis kannavad samuti apostlite (Tooma, Peetruse jt) nimesid. Seal püütakse meid üllatada teadetega, et Jeesusel oli naine ja tal võis olla lapsi. Need on katsed kaunistada sõnumit Jeesusest mitmesuguste legendidega ja täita uudishimust tekkinud „tühimikke”. Varane kristlus distantseeris end nendest kindlameelselt. Selliseid moonutusi on täis ka Koraanis ettetulevad Jeesuse elu kirjeldused.
