Otsing

07-08/2018 23 einikepilli
Einike Pilli, KUSi rektor

Hiljuti küsiti ühes vestlusringis, kui palju erisusi võib meie liidu kogudustes olla, et me veel saame ennast üheks liiduks pidada. Hea küsimus! Selles küsimuses on peidus vähemalt kaks alaküsimust. Esiteks: „Kui palju erisusi võib olla, et ühtse liiduna püsida?“ Ja teiseks ehk olulisemakski küsimuseks on: „Milliseid erisusi me võime endi seas tunnustada?“ Neid küsimusi tuleb küsida, kuigi suure tõenäosusega on neile antavad vastused omakorda erinevad.

Päästma peab ka piiratud mõttemustritest ja põlvest põlve pärandatud mõttevigadest.

Võib läheneda aga teisest küljest ja küsida: „Mis või kes meid koos hoiab?“ Pakun välja vastuse: „Evangeeliumi hea sõnumi uskumine, järgimine ja kuulutamine.“ Aga kuidas seda mõista? Mitte kuskil ei ole hea sõnum nii selgelt kirjas kui neljas evangeeliumis – Jeesus mitte ainult ei õpeta, vaid elab seda ette, tervendades, vabastades ja andestades. Ta kutsub meid seda eeskuju järgima ja samu, tegelikult isegi suuremaid tegusid tegema.
Kirikuajalugu on nagu omamoodi „telefonimäng“ – erinevate ajastute mõtteviiside, konfessionaalsete traditsioonide ja kultuurierinevuste tõttu võib Jeesuse sõnumile lisanduda ning sealt kaduda tähendusi. On naiivne arvata, et see on mõjutanud kõiki teisi liikumisi, aga mitte meid. Seepärast tuleb minna ikka ja jälle Jeesuse enda juurde tagasi. Õnneks on meil hästi hoitud neli evangeeliumi koos kogu ülejäänud Piibliga. Õnneks on Püha Vaimu kõnetus ja koguduste ühine tõetunnetus. Nendes on peidus korraga nii värske inspiratsioon kui korrigeerimisvõimekus.

Milline oli Jeesuse kuulutatud ja kehastatud evangeelium, hea sõnum?
Jeesus ise kirjeldas oma missiooni nii: „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat“ (Lk 4:18j). Jeesuse-aegsed kuulajad teadsid, et need on Jumala riigi kohaloleku märgid. Need on kohaloleku ja tegevuse märgid Messialt, kes tuleb päästma kadunuid.
Evangeeliume lugedes näeme, et Jeesuse päästvas tegutsemises on neli suuremat valdkonda: tervendamine, pattude andestamine, seotusest vabastamine ja õpetamine. Neid kasutab Jeesus erinevates kombinatsioonides, aga alati inimese terviklikkust silmas pidades. Tema tegevustes on korraga Jumala ja inimestega suhte taastamise aspekt, isiklik vaimulik ja ühiskondlik mõõde. Jeesus tervendab nii inimese vaimse kui füüsilise poole. Ta tervendab mineviku tagajärgedest ja tuleviku tarvis.
Jeesuse päästvas tegevuses lõimuvad pattude andestus ja haigustest tervenemine – Jeesus oleks justkui kuulnud sajandeid hiljem levima hakanud arusaama psühhosomaatilistest haigustest. Mõnikord vabastab Jeesus inimese kurjast vaimust ja samal ajal saab ta terveks ka muudest hädadest. Ja siis ta õpetab, kuidas hoiduda uuesti samadesse lõksudesse langemast, kuidas hoida oma mõtted ja käed puhtana. Jeesus õpetab, kuidas elada edasi tervena ja puhta südamega.
Mõni vajab viirushaigusest tervendamist, teine on kinni raha küljes, kolmas on ühiskonnast ära lõigatud oma nakkusliku haiguse tõttu. Keegi on jäänud kinni abielurikkumise võrku, keegi teine jälle armastab näidata näpuga neile, kes abielu rikuvad.
Päästma peab ka piiratud mõttemustritest ja põlvest põlve pärandatud mõttevigadest. Rahva arusaamad õiglusest, õnnistatud-olemisest, moraalsest elust ja Jumalast endast on oma ajastu nägu. JOKK-skeemid ja välise vagaduse lõpuni viimistletud näitemängud ei ole haruldased. Sallimatust leiab nii omavahel kui samaarlaste, tölnerite ja üldse teistsuguste suhtes. Jeesus räägib lugusid ning õpetab. Vahel küsib ta: „Kui kaua pean ma veel olema teie juures?“

Meid hoiab koos „kes“ – Jeesus – tema lunastus, eeskuju ja õpetus.

Kuidas hoida oma tegevust tasakaalus?
Olen siiani pidanud õpetamist Jeesuse teistest tegevustest ülemuslikumaks. Mõelnud, et teised aspektid ainult illustreerivad ja muudavad õpetamist atraktiivsemaks. Aga ehk olen isegi olnud mõistuseajastu lapselaps. Muidugi, Jeesus ise saadab meid suures misjonikäsus kõike maailma õpetama ja õpilasi (ehk jüngreid) tegema (Mt 28). Piibel julgustab jääma apostlite õpetusse ja õpetajaid au sees pidama. Selge ja süsteemne piibliõpetus on osa meie, EKB Liidu koguduste DNA-st. See hoiab meid koos. Aga on see kõik?
Siis on muidugi pattude andestamine. Uuestisünd, nagu seda oma usuliikumises kutsume. Jeesuse eeskujul ja tema lunastustööle toetudes julgustame inimesi pühendama oma elu Jumalale – paluma andeks mineviku ja elama sealt edasi muudetud elu. Õpetus eelneb ja järgneb uuestisünnile, lõimub sellega läbi. Jõu elada muudetud elu saame läbi andestuse ja igapäevaselt Püha Vaimu abi kogedes. Jumala üleloomulikku sekkumist ei ole vaja mitte ainult pattude andestamiseks, vaid ka igapäevaselt tema armus ja õpetuses elamiseks.
Hoolikal ja värskepilgulisel evangeeliumide lugemisel märkame, et Jeesuse tegevus siiski ei piirdunud õpetamise ja pattude andestamisega. Tervenemispalved on osa nende meie liidu koguduste igapäevasest praktikast, kes evangeeliumi sõnumit tõsiselt võtavad. Ikka ja jälle Jumal tervendabki – sellest räägivad mitmed tänupalved, mida inimesed toovad. Samas teame, et tervis on lõpuks Jumala käes anda. Meie ülesanne on seda hoida ja ka palvetada.
Ehk kõigist nimetatud neljast Jeesuse päästvast tegevusest kõige vastuolulisem on seotusest vabastamine. Kurjade vaimude väljaajamine on evangeeliumides kirjas ja öelda, et see ei kuulu päästmise valdkonda, on vildakas seisukoht. Aga viltu võib minna ka teisele poole – võime kergekäeliselt hakata kurja vaimu mõjuna kirjeldama igasuguseid seotusi. Näiteks seda, kui keegi on liialt kinni jäänud oma varandusse (nagu rikas noor mees või Sakkeus) või ebamoraalsusesse (abielurikkujad naine ja mees) või hoopis kohtumõistmise kibedasse pattu (variserid). Samad ohud on ka tänapäeval – liiga kergekäeliselt tembeldatakse vaimse tervise haigust deemonlikuks rünnakuks, meeleparandust vajavad suhtumised kirjutatakse kurjade vaimude, mitte oma uhkuse arvele jne. 24 sibulad
Seepärast tuleb küsida, millal me tegelikult võime rääkida kurjadest vaimudest. Esimene ja kõige olulisem tunnus on, et kurjad vaimud ei talu Jeesuse nime nimetamist ja tema ligiolekut. Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaare hinnangul võib see avalduda ka selles, et Jeesuse lunastusest kuuldes muutub inimene tigedaks. Inimene ei koge eluosadust Jumala sõnaga, vaid käsitleb seda kui maagilist teksti. Okultselt seotu palve on kamandav ja/või kädistav, mitte usaldav ja kuulav. Esineb ängi ja rõhutuse perioode. Tihti võib kurja vaimu seotuse märk olla ka see, et inimene räägib kellegi teise häälega.
Vaimse või füüsilise terviseprobleemi ja kurja vaimu seotuse vahel võib aidata otsustada ka see, kas haigus allub ravile. Deemoneid Prozaciga taltsutada ei saa. Mis muidugi ei tähenda vastupidist –, et kõik, mis ei allu ravile, on deemonlik.
Vabastamist on vaja kõikidest seotustest, mis Jumalast eraldavad ja inimestega suhteid rikuvad. Aga alati pole nende puhul tegu kurja vaimuga. Palju tihemini kui kurjadest vaimudest vabastamist vajavad inimesed vabastamist muudest seotustest: iseendasse kinnijäämisest, sõltuvuslikest käitumismustritest (nt suhtesõltuvus või arvuti „liigtarvitamine“), hirmudest ja mõnikord liigsest enesekindlusest.
Vastupidi ka – vahel võib meil jääda märkamata kurja suuremastaabiline mõju. Kuri tegutseb tihti seal, kus ta mõju on kõige suurem – nii võib teda leida ideoloogiates, mis imbuvad meie elutuppa läbi meediakanalite või mõjutavad meid läbi ühiskondlike hoiakute, mida nn arvamusliidrid esindavad. Siin on vaja selget vastuhakkamist Piibli õpetusele toetudes.

Kes hoiab meid koos?
Alustasin artiklit küsimusega: Mis hoiab meid koos? Aga vastus on hoopis: meid hoiab koos „kes“ – Jeesus – tema lunastus, eeskuju ja õpetus. Jumala Vaim tuletab meile Jeesuse õpetust meelde ja toimib meiegi läbi jumalariiklikke tegusid tehes. Seepärast usun, et püsime koos, kui hoiame oma fookust temal. Ning ei liialda ja vähenda seda, miks Jeesus tuli ja mida meidki läkitatakse tegema.

Uudised

2022-7-oktoober

12 November 2022
2022-7-oktoober

SISUKORD Parem kui kuld Igor Raihhelgauz EKB Liidu vanematekogu Nuutsakul TK Piibliõpe, väikegrupp, jüngerdamine Joel Aulis Kellele kuulub esimene sõna? Ermo Jürma Monika Aavistu – elu kirju kui lapitekk Ermo Jürma...

Paide Baptistikoguduse 100 aastat

12 November 2022
Paide Baptistikoguduse 100 aastat

Oktoober 2022 Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus „See on Paide kõige sõbralikum kogudus,“ ütleb minu kõrvale istunud Pille, kellega esimest korda kohtume.Ehkki see avaldus kõlab üsna julgelt, on mul lihtne...

Miks ma astusin Seminari magistriõppesse?

12 November 2022
Miks ma astusin Seminari magistriõppesse?

Oktoober 2022 Meelis Kibuspuu, Tartu Risttee koguduse pastor Kolm ja pool aastat tagasi pastori rolli asudes ei mõelnud ma esmajärjekorras õppimise peale. Tegutsema oli vaja hakata, juhtima oli vaja hakata. Jutlustamisel...

Liidu kogudused internetis: ajalugu on meile oluline!

12 November 2022

Oktoober 2022Hele-Maria Kangro, 3D kogudus See, millest me räägime, annab edasi meie väärtusi. Sama kehtib koguduste kodulehtedel.Analüüsisime Seminari meedialoengutes koos 20 tudengiga koguduste kodulehti ja arutlesime, millise kuvandi need meile...

Arhiiviallikad aitavad mõista usulugu

12 November 2022
Arhiiviallikad aitavad mõista usulugu

Oktoober 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud Me seisame eelmiste põlvkondade õlgadel. Me võtame nende pärandist teekonnale kaasa seda, mis annab meile jõudu, ja mõnikord sedagi, mis meid takistab. Seda pärandit...

Loksa koguduse pastor Tõnis Valk

12 November 2022
Loksa koguduse pastor Tõnis Valk

Oktoober 2022 Merit Lassmann, Loksa kogudus Oktoobri keskpaigas, kui loodus näitab oma kõige kuldsemaid ja kirkamaid värve, on põhjust Loksa Baptisti Kogudusel kokku tulla tänus ja rõõmus, tähistama oma 47. sünnipäeva....

EBFi aastakoosolek Riias

12 November 2022
EBFi aastakoosolek Riias

Oktoober 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president EBFi aastakoosoleku avateenistusel palvetati olukorra pärast Ukrainas ja sealset sõjaolukorda arvestades võeti vastu ka pöördumine.Ukraina baptistiliidu asepresident Igor Bandura jagas ülevaadet koguduste olukorrast. 400...

In memoriam Marika Nigulas

12 November 2022
In memoriam Marika Nigulas

Oktoober 2022 15.02.1962–25.09.2022 Marika sündis Siiri ja Rein Ratase perre teise lapsena 15. veebruaril 1962. aastal. Tema esimesed kuud olid kriitilised, nii ei antud talle elulootust. Ühel õhtul läks isa metodisti...

In memoriam Meelis Etti

12 November 2022
In memoriam Meelis Etti

Oktoober 2022 30.06.1943–27.09.2022 Meelis Etti sündis Rakveres II maailmasõja koleduste keskel 30. juunil 1943. Ester ja Oskar Etti suure pere esimese pojana kasvanud noormehel ei olnud kerge oma elu suunda ja...

Väikesed asjad. Teesillutajale

12 November 2022

Oktoober 2022Lehte Jürimäe (1928 – 2017) Väikesest seemnekesest võrsus võimas puu. Lihtsast karjapoisist kuningas sai suur.Mitu väikest oja koondus laiaks jõeks.Rida õigeid mõtteid sulas suureks tõeks. Vihmapiisku langes – terve...

Linke