Misjonivõimalused uues meedias

September 2019 16 vallo p6ldaru
Vallo Põldaru kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Internet on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Ka väga paljud kogudused on internetis esindatud ja kristlikku sisu võib iga huviline tarbida oma eelistuste järgi. Minu lõputöö otsib vastust sellele, mida Eesti protestantlikud kogudused internetis pakuvad ja millist kristlikku sisu hiljuti Jumala leidnud inimesed seal tarbivad.

Internet ja kristlus
Lõputöö teema on minu jaoks väga aktuaalne. Olen nüüdseks juba 10 aastat tegelenud koguduste veebilehtede tehnilise poole ja internetiturundusega ning tihti on tunne, et midagi jääb puudu – aega kulub palju, külastajaid on vähe ja kasu ei paista sellest ikka olema.
Eestis läbiviidud uuringud on leidnud, et kristlikku uusmeediat tarbitakse vähe ning 2016. aastal omas 25% Eesti kogudustest kodulehte ja 6% sotsiaalmeediat. Samas kasutavad peaaegu kõik eestlased iga päev internetti. Sellistest probleemidest lähtuvalt tahtsin vastuseid leida kolmele uurimisküsimusele Eesti oludes.
Töö käigus läbiviidud vaatluse ja küsitluse tulemused on suures osas kooskõlas ka seniste akadeemiliste teadmistega. Kuna töös leiab kasutust üle 70 allika, on see huvitav lugemine igaühele, kes soovib ennast valdkonna teooria ja praktikaga kurssi viia. Järgnevalt selgitan lühidalt, mida uurimistöö käigus leidsin.
Teoreetilises osas olen otsinud vastuseid sellele, kuidas kogudus pakkujana ja inimene tarbijana internetis koos eksisteerivad. Kirjandust uurides selgub, et kogudused on üks väike osa internetist. Nad eelistavad seal edastada oma infot, suhelda ühelt-paljudele ja hoida oma autoriteetsust. Samas kasutavad inimesed tarbijana sotsiaalmeediat ja otsivad meelelahutust. Nad kasutavad võrguühiskonna-võlusid, loovad kogukondi ja suhtlevad paljudelt-paljudele. Inimene otsib ja tarbib internetis endale meelepärast ja sisustab oma kõlakoda, olles samas mõjutad ühiskonnast, milles elab.

97% vastanutest on internetis näinud kristlikku sisu, kuid samas 53% neist tarbivad seda väga vähe või ei tee seda üldse.

Millist kristlikku sisu inimesed internetis tarbivad?
Sellele küsimusele vastamiseks viisin läbi küsitluse, uurides hiljuti kogudusega liitunud või peagi kogudusega liituvate inimeste kristlikku internetitarbimist. Sellise spetsiifilise valimi puhul oli raske vastajaid leida ja küsitlusele vastanute arv jäi liiga väikeseks, et suuri üldistusi teha. Kuigi tulemused võivad ka Eesti kristlaste internetitarbimist tõeselt kirjeldada, jäin töös tulemuste võrdlemise juurde seniste teadustööde valgel, et leida ühiseid kokkupuutepunkte.
Toon tulemustest välja kõige olulisema. 97% vastanutest on internetis kristlikku sisu näinud, kuid samas 53% neist tarbivad seda väga vähe või ei tee seda üldse. Väga vähesed vastajad leidsid, et internet aitas neid kristlaseks saamisel, kuid väga oluliseks peetakse interneti rolli nii oma isikuomaduste kui vaimsuse kasvatamisel ja arendamisel. 85% vastanutest arvab, et kogudused peaksid olema internetis aktiivsed ja seda peamiselt sellepärast, et nii suureneb kuulutuse ulatus ja info kättesaadavus.
Protestantlikke usuliikumisi võrreldes on kõige aktiivsemad nii koguduses kui ka internetis baptistid. Adventistidel ja baptistidel on võrreldes luterlaste, nelipühilaste ja metodistidega väga kindlad tarbimisharjumused ning adventistidel on kõige suurem konfessioonipõhine kõlakoda, ehk tarbitakse peamiselt pealehe advent.ee poolt pakutavat.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et keskmine küsitluses osalenu ootab, millist vaimutoitu Facebook pakub, ja külastab oma tarbimisharjumustest lähtuvalt talle omaseid, peamiselt konfessioonikeskseid veebilehti ning vahetevahel otsib ka mõnda vastust Google’st.

Millist kristlikku interneti-sisu pakuvad kogudused? 17 piibli6pp
Pakkumise paremaks mõistmiseks viisin läbi vaatluse ja analüüsisin internetis koguduste kohta kättesaadavat infot. Kuna internetis on nii palju infot, oli võimalik koostada põhjalik ülevaade Eesti protestantlike konfessioonide internetikasutusest ja nende ametlikest kanalitest.
Kodulehtede osas on võrreldes 2016. aastaga toimunud areng, küll siiski peamiselt kvantitatiivselt. 338-st protestantlikust kogudusest on koduleht konfessiooni pealehelt leitav 51% kogudustest. Samapalju koguduste kontosid leiab ka Facebook'ist. Vaatlesin ka kõiki koguduste kodulehti. Kuigi on väga palju tublisid ja aktiivseid kogudusi, on Eesti protestantliku koguduse koduleht sisustatud pigem tavapärase organisatsiooni puudutava infoga ja on nii välimuse kui sisu poolest aegunud.
Google'i otsingut kasutades võib leida, et kõige rohkem sisu toodavad baptistid. Samas sekulaarse meediamonitooringu andmetel on luterlased 10 korda teistest aktiivsemad ja seega ka kõige nähtavamad. Kuigi internetis on kõige leitavamad luterlased, siis konfessiooni suurust arvesse võttes on minu hinnangul baptistid kõige rohkem saavutanud.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et kui konfessioonide eesmärk ja peamine vajadus internetis ongi siseinfo edastamine, siis hetkel kõik toimib. Samas on interneti kasutus inimeste Jumala tundmisele toova vahendina jätkuvalt väljakutse. Sellegipoolest omab 59% kogudustest oma internetikanalit ja uue meedia kasutus on võrreldes 2016. aastaga kasvanud tublid 31%. Eesti interneti-sisust moodustab protestantlik sõnum ainult 1,5%, aga enamus sellest uue meedia maastikust on ka protestantide poolt loodud.

Individuaalne lähenemine ja hoolivate sõprussuhete loomine toimivad kõige paremini ka internetis.

Kuidas saaksid kogudused interneti-misjonis tõhusamad olla?
Traditsiooniline kristlus on harjunud internetti vaatama kui tööriista, mis aitab kaasa oma info edastamisele ja sobib ka evangeeliumi globaalseks kuulutamiseks. Uuringud näitavad, et kristlikku interneti-sisu tarbitakse vähe ja selle mõju on väike. Diplomitöö käigus läbiviidud küsitlus kinnitas seda samuti, lisades teadmise, et peamised tarbijad ongi juba religiooniga seotud.
Samas sellele küsimusele otseselt lahendusi ei otsitagi, kuna see on praeguste strateegiate tulemus kogudustes, kes suhtlevad tihti ühepoolselt ja panustavad enamuse ressursse sisekommunikatsiooni.
Siiski mõned soovitused kogudustele. Koguduste misjonitöö edendamise võtmes on oluline teadmine, et küsitluse põhjal eelistavad religiooniotsijad tihti lugemist vaatamisele ja kuulamisele. Piiblikesksusest ja faktidest olulisemaks muutuvad atraktiivne esitus, esitaja ise ning võime inimese igapäevaelu kõnetada. Seega saab internet kui esmane info otsimise vahend koguduse jaoks olla oluline vahend, rääkimaks nendel teemadel, mis inimeses usaldust ja huvi loovad.
Koguduste jaoks on interneti-töös kõige olulisemad aktiivsus, strateegiline lähenemine ja järjepidevus. Kaasata tuleks võimalikult palju erinevaid inimesi, olles valmis katsetama ja eksima. Põhinedes nii Jeesuse eeskujule kui uuritud kirjandusele, on individuaalne lähenemine ja hoolivate sõprussuhete loomine need, mis toimivad kõige paremini ka internetis. Internet saab olla osa koguduse terviklikust misjonistrateegiast ning aitab vahendada otsijaid Jumala ja koguduse leidmisel.
Uurimus ei leidnud ühest vastust ja edu saladust, kuidas internetis otsijani jõuda. Kuid sellegipoolest tuleb kristlikel organisatsioonidel jätkata kohandumist ajastu ja tehnoloogiatega, olemaks kõnekas ühiskonnas ja indiviidi elus.

Kuidas edasi?
Uurimistöö käigus läbiviidud vaatlus ja küsitlus tõid esile neli läbivat teemat, mis vajavad kindlasti ka edasist uurimist Eesti kontekstis:
1. Nii koguduse kui inimese aktiivsus internetis on reaalsust peegeldav.
2. Mida suuremad on inimese koguduslik kuuluvustunne ja aktiivsus, seda rohkem on sellest mõjutatud inimese tarbimisharjumused internetis.
3. Mida aktiivsem kristliku interneti-sisu tarbija, seda tõenäolisemalt on tal juba tugev konfessionaalne kuuluvus.
4. Kuna töö keskendub protestantlikule pakkumisele ja inimeste tarbimisele, jääb selgusetuks, et kui organiseeritud religioon internetis suhtlusvõimalusi ei loo, kas ja kuidas siis inimesed internetis usku praktiseerivad ja kuidas nad ise tunnistuseks on.
Kuna mu töö ajendiks on kogudustele interneti-misjonis toeks olla, siis ainult lõputööga ma ei piirdu. Olen alati avatud pakkumistele nii koolituste, strateegiliste koosolekute kui ka kodulehtede arendamise ja hooldamise läbiviimiseks. Minu kontaktandmed leiab nagu ikka – internetist.

Täispikka versiooni „Protestantlike koguduste ja neile lähenejate kristlik internetikasutus ning misjonivõimalused uues meedias“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.