Mis ma kristlaseks olemisest saan?

August 2020 24 usku peab
Ermo Jürma, Mooste baptistikoguduse pastor

Küsimust „Mis ma kristlaseks olemisest saan?“ esitatakse meile aeg-ajalt mittekristlaste poolt. Elust tuleb endale ikka aru anda – ja kõigest, millega ma siin kokku puutun, peaks ju ka mingi kasu olema. Keegi ei hakka eriti vaeva nägema, kui see põhireegel ei klapi.
Kui sa aga juba oled kristlane, kõlavad vastuseks kindlasti kaalukamad argumendid. Vahest: Ma olen kristlane, kuna Jeesus on mind kõigist oludest läbi saatnud. Tema annab mu elule tuge ja kindlust. Piiblist saan ma mõõdupuud, kuidas mõttekalt elada. Ja loomulikult: Jumal on andestanud mulle mu patud ja süü. Ning taevasse tahan ma ka jõuda.
Kui sa nii või sarnaselt vastad, oled täiesti kümnesse tabanud.

Jumala meistritööna pole meid jäetud üürikeseks ajaks siin maailmas üksnes iseenda hooleks.

Veelgi olulisem küsimus
Stopp! Vastused võivad olla õiged, kuid kas ka küsimus – „Mis mul usust õieti kasu on?“ – on õige? Kas selline küsimuseasetus ei pööra tõelisi olukordi pea peale? Mina kui Jumala loodu küsin, mida usk Jumalasse võiks anda mulle? Kas ei peaks esmalt küsima vastupidi: Mis on Jumalal kavas sellega, et ma temasse usun? Mis eesmärki järgib tema, kui ta mind enda juurde tagasi kutsub? Ma ei tea, kas teile spontaanselt mõni vastus sellele muudetud küsimusele pähe tuleb? Ühe võimaliku vastuse leiame Pauluselt: „Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda“ (Ef 2:10).
Kristlased on Jumala teos. Loomisel valmistas Jumal inimese mullapõrmust, puhus temasse eluhinguse ja inimene sai elavaks hingeks (1Ms 2:7). Oma Loojale vastuhaku järel suri inimene vaimselt. Kuid Kristuse lunastuse vastu võtnud inimestesse hingas Jumal sisse uue elu. Nemad on „Kristuses Jeesuses loodud,“ ütleb Paulus. Kristlased ise ei ole endale uut elu välja töötanud, vaid ka see on Jumala looming.
Jumala meistritööna pole meid jäetud üürikeseks ajaks siin maailmas üksnes iseenda hooleks. Me oleme loodud „heade tegude tegemiseks“. See tähendab: Jumal ootab-loodab meilt igaühelt midagi. Ta on andnud meile tähtsad ülesanded. Ta soovib, et meie, tema poolt uueks loodud inimestena, ka tema mõttes tegutseks ja toimetaks. Ta tahab, et me oma sõnade ja tegude läbi tema armastust oma eluringis nähtavaks laseks saada ja seeläbi oma Loojale viitaksime.

Ülesanne kogu eluks
Jumal üksnes ei oota kristlastelt uuendatud elu, vaid pakub selleks ka eeldused. Head teod, mida peaksime tegema, on Jumal „juba enne meile seadnud“. Paulus ei taha sellega öelda, et Jumal oleks lasknud panna inimestele kirja ühe täpse nimekirja tegudest, mida igaüks peaks isiklikult tundma õppima ja siis ellu viima. Keegi ei saa Piiblit hoolega lugedes kirjutada välja kõiki üksiktegusid, mille tegemist Jumal temalt ootab. Pigem on tegemist sellega, et Jumal soovib igalt Kristuse järelkäijalt vastavat eluhoiakut.
Jumal võimaldab meile oma Püha Vaimu väega uut elu. Selles tähenduses valmistab tema ette neid tegusid, mida kristlased on kutsutud siin tegema. Pühitsuselu, nagu Piibel seda kirjeldab, sõltub samuti Jumalast, nõnda kui meie kristlaseks saamine. Jumal kingib-pakub võimalused selleks, mida ta meilt ootab. Ta tegutseb nagu hea firmajuht, kes annab oma töötajaile ehitusplaanid ja tööriistad, et nad saaksid efektiivselt töötada.

Vastama-valima peame igal ajal
Jeesus on käskinud meil selle küsimuse hoolega läbi mõelda: „Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?“ (Mt 16:28). Praegu elame veel armuajal. Vahel tundub, et kogu maailm on meie ees mitmes suunas lahti. Sealne pakkumine ületab nõudlust ja nii on ka valed otsused kerged tulema.
Mis on mul usust kasu? Oh ei, mis on Jumalal minu usust, tahan ma küsida. Olen tema poolt loodud heade tegude tegemiseks, mille tegemist Jumal enda nimel siin maailmas soovib. Igal päeval võib olla palju võimalusi headeks tegudeks. Ma tahaksin neist võimalikult paljusid kasutada, et ka minu elu läbi saaks Jumal austatud ja ma oleksin kasulik tema riigile. Sellest tunneb Jeesus omasid ja võtab nad tagasi tulles endaga kaasa.