10/2011 Allar Haljasorg, Kohila Baptistikogudus
Me kõik oleme sõlminud lepinguid ja oleme siiani mitmetes lepingulistes suhetes. On need siis müügi-, kinke-, üüri-, rendi-, laenu-, töövõtu-, elukindlustuse jne lepingud. Aastate jooksul on minul sõlmitud mitu kausta lepinguid, mida ma vahetevahel taas üle vaatan, eriti siis, kui plaanin sõlmida mõne uue lepingu või meelde tuletada juba sõlmitud lepingu punkte.
.Mis on siis leping?
(1) Tavaliselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
(2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Lepingu põhitähendus Piiblis on kokku võetud prohvet Jeremija sõnades: „Siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks." (Jr 31:33) Vana Seadust uurides mõistame, et Jumal astub inimestega erilisse suhtesse – ta pühendab end oma rahva kaitsmisele ja ootab neilt kuulekust. Enamik Piiblis kirjeldatud lepinguid on Jumala ja inimeste vahel, aga seal loeme ka inimestevahelistest lepingutest.
Pühakiri ise jaguneb kaheks tähtsamaks lepinguks: vanaks ja uueks. Vana leping sõlmiti Moosese vahendusel Siinai mäel, kui Iisraeli rahvale anti kahel kivilaual kümme käsku elujuhisteks.
Pühapäevakooliajast on jäänud meelde kahtlemata väga värvikas leping. Pärast veeuputust Noaga tehtud lepingus tõotas Jumal, et ta enam kunagi ei hävita maad veeuputusega. See on Jumala üldine leping kõigi inimestega. „Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma, ... ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel." (1Ms 9)
Lepingus Aabrahamiga tõotas Jumal anda tema järeltulijatele maa ja andis selged juhised, et nad jagaksid saadud õnnistusi teiste rahvastega terves maailmas. Seda Jumala lepingut oma valitud rahvaga uuendati Siinai mäel. „Ma teen sind väga viljakaks ja lasen sind rahvaiks saada, kuningadki põlvnevad sinust. Ma teen lepingu enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind. Te peate oma eesnaha liha ümber lõikama ja see olgu minu ja teie vahelise lepingu märgiks." (1Ms 17:7)
Uus leping Jumala ja inimeste vahel põhineb Jeesuse ristisurmal. Jeesus ise kõneles sellest oma viimasel õhtusöömaajal: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse." (Lk 20:22)
Uus leping on võrreldes vana lepinguga midagi enamat. Jumala õigus tuleb Jeesuse Kristuse kaudu kõigile, kes usuvad ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. (Rm 3:24)
Inimesed, kes võtavad osa pühaõhtusöömaajast, meenutavad Jeesuse ristisurma, tunnistades, et Jeesuse veri valati meie kõigi pattude eest ning kuulutavad sellega oma ustavust Issandale. Jeesuse ristisurm oli ohver, mis kui pitser kinnitas uue lepingu – kokkuleppe Jumala ja inimeste vahel, just nagu vana leping pitseeriti ohvrihärja verega. (2Ms 24:5-8).
Sellest lepingust sõltub iga üksiku inimese igavik. Esmalt on tähtis, et mina kuuluksin sinna lepingusse. Teiseks, kui meie seda lepingut rikume, siis on oluline, et me tunnistaksime oma üleastumisi ning uuendaksime oma lepingusuhet õiglase Jumalaga. Ometi ei soovi paljud Jumala lepingusse astuda.
Meenub lugu ühest eesti ärimehest, kes püüdis kord sõlmida äritehingut vene ärimehega. Et kõik oleks korrektne, toimusid mitmed läbirääkimised. Kui lepinguprojekti oli mitmel korral muudetud, parandatud ja täiendatud ning kõik tundus justkui valmis olevat, ei soovinud vene ärimees seda siiski allkirjastada. Lõpuks soostus ta avaldama põhjuse, miks ta ikkagi ei taha seda teha. Ta väitis, et palkas parimad oma ala asjatundjad ja juristid, kes vaatasid väga üksikasjalikult läbi lepingu iga punkti, kuid nad ei leidnud midagi ebasobivat ega kahjulikku. Lõpuks küsis vene ärimees eesti ärimehe käest otse: "Ütle mulle ausalt, millega sa tahad mind petta! Tavaliselt leiavad minu juristid kiirelt mõne punkti, millega mind soovitakse petta, aga sinu puhul me ei leidnud ühtegi."
Nii uskumatu kui ka see pole, ärimehel jäi leping seekord sõlmimata, kuna teise poole hirm ja usaldamatus oli niivõrd suur.
Nii uskumatu kui ka see pole, leping jäi seekord sõlmimata, kuna vene ärimehe hirm ja usaldamatus oli niivõrd suur.
Olgu nende ärilepingutega kuidas on, aga Jumala pakutud leping on inimesele parim, kuigi see nõuab ka meilt püha eluviisi. Seetõttu on väga hea lepingut taas ja taas lugeda ning ka üksteisele meelde tuletada, mida Piibel räägib inimese suhtest Jumalaga.
Autojuhtidena teame, et kiiruskaamerad on paigaldatud nii Tartu kui ka Pärnu maanteele. 2011. aasta esimese seitsme kuuga on politsei välja saatnud 36 862 trahviteadet, millest kaks tulid minu aadressile. Lohutavaks asjaoluks on see, et valdav osa rikkumistest kiiruseületamises on küll vaid 3-6 kilomeetrit tunnis. See on üks tõhus meede, kuidas ennetada just suuri kiiruseületamisi. Enne kaamerate paigaldamist valitses autojuhtide seas pigem karistamatuse tunne.
Ja see karistamatuse tunne on vahel ka kristlaste seas kerge tulema, „kuna Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest." (2Ms 34:6)
Ma olen siiralt tänulik nende hoiatustrahvide eest, mis on mind pannud oma tegude ja elu üle järele mõtlema.
Palvetagem, et meie võiksime olla kuulekad Jumalale kõiges ja meie lepingusuhe temaga oleks uuendatud ja kehtiv. Täitkem oma kohustused alati eeskujulikult, pidagem lepingutest kinni ja tänagem Jumalat, kes meile on kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja jumalakartuseks.
