12/2010 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
Jõuluaeg tuletab meelde teoloogide arutlusi Jeesuse päritolu ja sünnikoha üle.
Eks tunnista ju kogu Uus Testament, et Jeesus on Naatsaretlane. See nimi muutus osaks tema pärisnimest. Jeesus Naatsaretlane – nii nimetasid teda tema kaasmaalased (vt nt Lk 18:37). Selliselt kõnetasid teda tema kinnivõtjad (Jh 18:5.7). Nii tundis teda Pilaatus, kes kirjutas Jeesuse süütahvlile: "Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas." (Jh 19:19). Selline oli Jeesuse ametlik nimi. Jeesuse ülestõusmisloos rääkis ingel naistele: "Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin." (Mk 16:6). Nelipühapäeva jutluses nimetas Peetrus: "Jeesus Naatsaretlane" (Ap 2:22). Templi värava juures ütles ta jalutule: "Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni!" (Ap 3:6). Surnuist ülestõusnuna tutvustas Jeesus ennast Paulusele: "Mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sina taga kiusad!" (Ap 22:6). Teadaolevalt ei nimetatud Jeesust kunagi Petlemlaseks. Isegi kurjad vaimud kõnetasid teda Naatsaretlasena (vt nt Mk 1:24).
Seda üksmeelset Jeesuse päritoluharmooniat häirivad üksnes Matteuse evangeeliumi sõnum Idamaa tarkade tulekust (Mt 2:1jj) ja Luuka evangeeliumi kirjeldus rahvaloendusest (Lk 2:1jj), mis räägivad Jeesuse sünnist Petlemmas. Lisaks neile kirjakohtadele on Petlemmast juttu veel Jh 7:42. Siin on küsimus Jeesuse messialikkusest. Sel puhul "paljud ütlesid: "Ega siis Messias tule Galileast? Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet."" (Jh 7:41j). Nagu näha, Jeesust ei peetud Petlemmast pärinevaks.
Tuntud Jeesuse elu uurijad Gerd Theißen ja Annette Merz ütlevad oma raamatus Der historische Jesus kokkuvõtvalt: Kogu evangeelses pärimuses on Jeesuse kodulinnaks Naatsaret. Markus ja Johannes eeldavad, ilma seda otse välja ütlemata, et Jeesus seal ka sündis. [...] Sünnikoha paigutamine Petlemma on religioosse... ettekujutuse tulemus: kuna Pühakirja kohaselt pidi Messias sündima Petlemmas, siis asetati Jeesuse sünd sinna (lk 158).
Eelöeldule vaatamata olen veendunud, et evangeeliumides kirjapandud Jeesuse sünnilood väärivad meie täit tähelepanu.
Lapsele nimepanemine
Vastavalt juutide traditsioonile pandi Maarja esmasündinud pojale nimeks Jeesus kaheksandal päeval, siis kui teda ümber lõigati. Kuid elu jooksul võis inimene endale saada veel mõnegi hüüdnime, mis muutus tema pärisnime osaks, nt pidalitõbine Siimon (Mt 26:6), Küreene Siimon (Mk 15:21), Maarja Magdaleena (Mt 27:56). Seda kõike on näha nii Piiblist kui ka erinevatest juutluse teostest. Et selles küsimuses paremini selgust saada, vestlesin Tallinna sünagoogi pearabi Shmuel Kotiga. Rabi rääkis, et juut võis oma pärisnimele lisaks kasutada mitmeid täiendavaid nimesid: isa nime, äia nime, sugukonnale osutavat nime, sünnikoha või elukoha nime, nt Saalomon kandis nime Kohelet. Kindlasti olid nimeandmisel omad seaduspärasused, kuid need pole teada.
Selline pärisnimele lisandunud hüüdnimi näitab teatud seost. Hüüdnime puudumine aga ei tähenda veel, et vastavat seost ei oleks. Võib-olla ei peetud vajalikuks või isegi ei tahetud seda seost näidata. Nii ei pruukinud ka Jeesus kanda oma sünnikoha nime, teda hüüti Naatsaretlaseks tema põhilise elukoha järgi. Enne kui tunnistada pärimus Jeesuse Petlemmas sünnist eksituseks, tasuks uurida, ega äkki pole evangeeliumidel pakkuda Jeesuse hüüdnime kohta mingit sobivamat seletust.
Jeesuse sünnilugu
Jeesuse sünniloos on öeldud, et Jeesuse ema Maarja oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega. Enne nende kokku minekut, st enne pruudi kojuviimist, leiti, et ta ootab last (vt Mt 1:18). Selline leid oli sealses ühiskonnas päris raske asi, seepärast on mõnes tõlkes öeldud, et Maarja ise leidis ennast olevat lapseootel Pühast Vaimust (selline mõte on 1997. aasta tõlkes). Kuid selliseks tõlkeks ei ole ma leidnud sobivat algkeelset alust.
Luuka evangeelium jutustab, kuidas Maarjat külastas ingel ja teatas, et too jääb Pühast Vaimust lapseootele. Seda üllatust Maarja kohe oma kihlatule ei rääkinud – võib-olla oli Joosep parasjagu kuskil teekonnal, ta oli ju ehitusmeister –, vaid läks oma sugulase Eliisabeti juurde. See kahe tulevase ema kohtumine oli prohvetlikult julgustav (vt Lk 1:39jj).
Möödus umbes kolm kuud, kui Maarja kodusesse Naatsaretti tagasi jõudis. Seal tuli löök! Kindlasti olid need taibukad külanaised, kes Maarja olukorra kohe ära tabasid ja enne, kui Maarja ise oleks jõudnud olukorrast oma kihlatule teatada, ruttasid Joosepile õnne soovima. Mehe kohmetust sel puhul ei saadud valesti tõlgendada – Maarja ootab last, ja see laps ei ole tema laps. Kui Joosep usaldas Jumala poolt talle unes antud seletust, siis tavainimesed seda Pühast Vaimust lapseootele jäämise juttu tõena ei võtnud, lihtsam oli tagarääkida ning halvustada. Nende silmis oli Maarja kõige labasem abielurikkuja.
Vahepeal oli Keiser Augustuse korraldatud rahvaloendus jõudnud Heroodes Suure valdustesse. Kui varasematest loendustest võtsid osa üksnes Rooma kodanikud, siis nüüd käskis keiser loendada kogu elanikkond (vt Lk 2:1j). Selline loendus tähendas elanike maja majalt kirjapanemist, maatükkide mõõtmist, viljapuude ülelugemist. Kõige selle alusel määrati maksude suurus. Kõik need, kes mingil põhjusel elasid väljaspool oma piirkonda, olid kohustatud pöörduma tagasi oma koju, et seal korrakohaselt loendusest osa võtta ja isiklikult hoolitseda oma valduste kindlaksmääramise eest.
Nii pidi teele asuma ka Joosep. Kui ta oma last ootava kihlatuga Petlemma jõudis, olid jutud Maarja "ebasündsast" teost kahtlemata juba ees ootamas. Viibimine Petlemmas Joosepi sugulaste keskel oli eriti Maarjale väga raske. Niigi peeti galilealasi Jeruusalemma ja selle ümbruse elanike poolt usuliselt halvemateks. Nüüd veel lapseootus lisaks.
See laps ei tohi saada Petlemlaseks
Sel ajal, kui Joosep ja Maarja Petlemmas viibisid, jõudis kätte aeg sünnitada. Joosep oli otsustanud tunnistada laps enda omaks. Selliselt pidi laps saama endale ka isa nime (vt Lk 3:23). Kuid Joosepi sugulastel oli sellega seoses ilmselt üks mure. Sohilaps, nagu saabuv ilmakodanik arvati olevat, ei tohi saada pärandit koos teiste seaduspäraste lastega. Sellel lapsel ei tohi olla kohta Joosepi suguvõsas. See tuli kohe algusest peale kõigile selgeks teha. Seepärast pidi Jeesus sündima kodust väljas, seepärast ei olnud neile kohta majas (Lk 2:7). Seepärast ei tohtinud Jeesusest kunagi saada Petlemlane, vaid Maarja järgi pidi ta olema Naatsaretlane. Kohanimi Naatsaret Jeesuse nimes oli nagu dokument, mis näitas, et too ei kuulu Joosepi suguvõssa.
Siin on põhjus Uue Testamendi üksmeelseks tunnistuseks: Jeesus Naatsaretlane. Mitte, et Jeesus poleks Petlemmas sündinud, vaid Joosepi suguvõsa oli ta enda keskelt välja tõuganud. Loomulikult ei parandanud olukorda ka Idamaa tarkade tulek ning sellele järgnenud väikeste laste tapmine (vt Mt 2:1jj).
Kuigi Markuse evangeeliumis Jeesuse sünnilugu puudub, on seal ometi olemas tunnistus sellest, kuidas Naatsareti elanikud tema päritolust aru said. Kui Jeesus külastas kord oma kodukohta ja hakkas sealses sünagoogis õpetama, siis pahanduti temast: "Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks tema õed ole siin meie juures?" (Mk 6:1-3). Juuti nimetati tema isa järgi. Ja seda loomulikult ka siis, kui isa oli surnud. Ema järgi nimetati teda ainult siis, kui isa oli tundmatu. Järelikult tahtsid juudid öelda, et Jeesus on sohilaps, ta on Maarja ja ainult Maarja poeg, mitte Joosepi poeg. Nende arvates oli see Jeesuse suur häbematus õpetada neile Pühakirja.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Petlemmas sünd ei muutnud Jeesust veel Petlemlaseks, vaid bioloogilise isa nime puudumise tõttu jäi ta Maarja järgi Naatsaretlaseks. Väga paljudel inimestel on raske uskuda Jumala poolt antud sünniimet. Ja väga paljud lihtsalt ei taha uskuda. Kuid see kõik ei vähenda Jumala armastuse kinki tema Pojas Jeesuses Kristuses. Rohkem kui kunagi varem on neid inimesi, kes kogevad, et "kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse" (Jh 1:12). Endiselt on jõus algkristlik usutunnistus: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu" (Jh 3:16).
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
.
