11/2012
Tiina Holmen, Pärnu Immaanueli koguduse liige
Minu rännak usuteel algas juba üsna ammu – tudengipõlves. Sattusin ühte tuppa elama koos rõõmsameelse ja heatahtliku tütarlapsega, kes oma iseloomult oli mulle täielik vastand. Selline kunstniku-tüüp, kellel minu meelest näis reaalse eluga olevat vähe pistmist. Mina tõsimeelse praktikuna olin kinnine ja endasse tõmbunud, toanaaber seevastu puistas mulle kõigest – oma südamevaludest ja unelmatest. Ja kui ta elus vastutuult kohtas, siis oli ta väga õnnetu ja nuttis minu kaelas. Mäletan, kui võõrastav see mulle tookord tundus. Minu meelest oli ta emotsionaalselt kole ebastabiilne (andku ta see väide mulle andeks!) ja tihti mõtlesin oma isekuses: milleks küll selline tuulelipp minuga tuba jagama sattus?
Me saime kristlasteks
Teise kursuse kevadel said meist mõlemast kristlased, õed usus. Kui ma siis vaimulikult vastsündinuna lugesin Luuka evangeeliumist lugu Marta ja Maarja kohta, tõmbasin mõistagi paralleele meie kahe vahel. Sõbranna oli sulaselge Maarja, mina aga hoidsin rohkem Marta poole, sest ma sarnanesin temale. Ja ma ei mõistnud kuidagi, miks Jeesus tõstis esile toda unelevat Maarjat. Marta oli tegudeinimene, kelle arvates oli tähtis elus palju saavutada. Töö seisis tema jaoks esikohal ja ta hindas ka oma lähikondseid selle järgi. Maarja aga istus Jeesuse jalge ees ja kuulas tema kõnet. Kahtlemata armastas Jeesus mõlemat õde, eelistamata üht teisele, sest ta manitses Martat leebelt: „Sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, kuid tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära." (Lk 10:41-42)
Igaviku perspektiivist vaadatuna ei oma meie maised tegemised juba aasta pärast mingit tähendust.
Paljud kristlased kannatavad vaimuliku alatoitluse all, sest nad loevad Piiblit niivõrd vähe, et Jumala Vaim ei saa neid Kristuse sarnaseks muuta.
Nüüd – veerand sajandit hiljem – võin öelda, et Maarja on mulle südamelähedaseks saanud. Nende aastakümnete jooksul on Issand mind palju pehmendanud, lihvinud ja ümber kasvatanud, nii et olen hakanud mõistma tema sõnumit. Maarja polnud üldse mingi kõikuv tuulelipp või unistaja, nagu tema õde teda nägi. Maarja jaoks lihtsalt ei omanud tähtsust need asjad, mis Marta jaoks. Maarja pidas esmatähtsaks oma isiklikku suhet Jumalaga ja kui Jeesus külla tuli, võttis ta aega, istus maha ja kuulas, mis Issandal öelda oli. Ta kuulas südamega, pannes tähele iga sõna, ja just seda hindaski Jeesus tema juures kõrgelt: sinu elus olgu esikohal Jumal, küll siis laabub kõik muugi. Küllap kuulatas Martagi oma talituste kõrvalt Jeesuse juttu, aga tema süda ja tähelepanu olid mujal. Seepärast Jeesus noomiski teda.
Tööd ei lõpe kunagi
Ülesanded ei saa kunagi otsa, kuid Jumala silmis pole tähtis mitte see, kui palju me tööd rabame, vaid see, kuidas me töötame, kuidas me mõtleme ja kuidas me kuulame. Tihtipeale ruttame pakiliste toimetuste juurde, enne kui oleme jõudnud lugeda ridagi Jumala Sõnast. Nõnda haarame ohjad Vaimu käest ära ja elame omatahtsi. Aga igaviku perspektiivist vaadatuna ei oma meie maised tegemised juba aasta pärast mingit tähendust.
Te võite muidugi küsida: Mis omab igavikulist tähendust?
Jeesus ütleb: „Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud", „ma teen alati seda, mis talle meeldib." (Jh 6:38; 8:29)
Jumal on meid päästnud ja kutsunud, et me teeniksime tema eesmärke. Jeesus ei surnud ristil selleks, et me võiksime elada mugavalt. Kristlus on elustiil, mille tuumaks on mõtlemine Jumala ja ligimeste peale, nõnda nagu Jeesus tegi, mitte keskendumine iseendale. Usklikena peame arendama endis Kristuse meelsust – Piibel nimetab seda meeleparanduseks ehk uuenenud mõtteviisiks. Meil tuleb omandada Kristuse mõtteviis ja suhtumine. Jumal kujundab meid kogu maapealse elu jooksul, et valmistada meid ette igaveseks eluks. Seda tuleb meil tõsiselt võtta.
Mida Maarja tegi? Ta kuulas tähelepanuga Jumala sõnu ja Jeesus ütleb, et seda head osa ei võeta temalt ära. See on, mis jääb ja läheb sinuga igavikku kaasa.
Paulus õpetas: „Saada uueks oma mõttelaadilt." (Ef 4:23) Pean ütlema, et minu uuenemise protsess pole olnud sugugi mugav ja valutu. Väga kerge on tagasi pöörduda vana, äraproovitud elamise mudeli juurde. Seda võiks võrrelda vana kingapaariga, mis on küll kulunud, see-eest aga sissekantud ja mugav. Eks minagi olen pidanud mõningatest harjumustest loobuma. Näiteks meeldis mulle viie-kuue aasta eest mängida arvutimänge, kus tuli nuputada: leida üles sarnased sümbolid ja need kokku nihutada. Mida suurema hulga said, seda rohkem punkte kogusid. Sellest kujunes lausa harrastus, muuseas, eriti pärast vaimulikke kõrghetki. Kuid ükskord hakkasin mõtlema: millega ma tegelikult tegelesin? Kusagil pole öeldud, et arvutimängud on pahad või et neid ei tohiks mängida. Aga kui mingi teguviis, harjumus, hobi või mõnu on inimese üle meelevalla saavutanud, tähendab see juba sõltuvust. Taipasin, et minust on saamas mängusõltlane.
Paulus kirjutab: „Öeldakse: „Mulle on kõik lubatud!" – Siiski kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud!" – Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle!" (1Kr 6:12) Palusin Issandat mind sellest kiusatusest vabastada ja jätsin mängimise päevapealt maha. Pidin lahkuma meeldivaks kujunenud rajalt, et Püha Vaim saaks mind uuendada.
Kaasajal lisanduvad uued sõltuvused
Tavaliselt me seostame sõltuvust alkoholi-, uimasti-, tubaka- või hasartmängusõltuvusega ning 
ütleme, et meie, kristlased, selliseid asju ei tee. Kuid kas me ikka oleme sõltuvustest täiesti vabad?
Tohutu tehnoloogia- ja multimeedia areng on toonud maailma meile elutuppa kätte. Enam pole vaja kodust välja minnagi, kõik on vaid nupuvajutuse kaugusel. Eneselegi märkamatult elame filmiseriaalide võõrastesse eludesse sisse ja samastume nendega. Kui vaatad telerit 4 tundi päevas ja loed Piiblit vaid 4 minutit päevas, siis pole lootustki, et sa vaimulikult kasvaksid. Facebook ja teised suhtlusportaalid on meile igapäevaseks saanud, me kasutame neid sama innukalt kui uskmatud. Ekraanilummus on meid ära võlunud. Jah, tõesti, kui me ilma ekraanita enam läbi ei saa, siis on see meie üle võimuse saavutanud ja me oleme sõltlased. Kahjuks kannatavad seetõttu paljud tänapäeva kristlased vaimuliku alatoitluse all, sest nad loevad Piiblit niivõrd vähe, et Jumala Vaim ei saa neid Kristuse sarnaseks muuta. Nad küll vananevad ihu poolest, kuid vaimulikult on alles sipupükstes imikud, kes ei suuda ise midagi anda ja ootavad pidevat teenindamist. Õigupoolest peaksid nad juba ammu omil jalul käima ja tahket toitu närima, aga nad ei tee seda, sest nad pole kavatsenudki kasvama hakata. Nad ootavad taevasse minekut, tegemata midagi enda igaviku jaoks ettevalmistamiseks. Paulus hoiatab selliseid: „Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate." (Rm 8:13) Tähendab, tõeline kristlane peaks olema üksnes Pühast Vaimust sõltuv, mitte millestki muust.
Maarja kutsub meid Issanda osadusse
Aja kasutus väljendab asjade tähtsust meie elus. Mida rohkem aega me kellelegi/millelegi anname, seda suuremat väärtust see/ta omab meie jaoks. Lubage endilt küsida: Mille peale kulub meie tööst ja magamisest vaba aeg?
Paulus manitseb: „Ärge saage selle maailma sarnaseks!", „Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik." (Rm 12:2) (või ühes uuemas tõlkes: „Ärge kohanege oma kultuuriga nii, et sulate mõtlematult sellesse.") Sellest võib välja lugeda üht: hoidke oma tähelepanu Jumalal!
Olgu see sulle ja mulle mõtteaineks, kuidas me meediavahendeid kasutame. Selle asemel, et pärani silmi sisse ahmida maailma, mis sind paratamatult kisub alla ebatäiuse tasandile, sirutu üles taeva poole! Ära mine voolus kaasa, vaid lase Kristusel ennast uuendada, sest tema on „taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti." (Jh 6:51) Jeesuse soovitus meile kõlab nii: „Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks... Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja on elu." (Jh 6:27, 63)
Maarja võttis aega, et kuulata ja toituda Jeesuse sõnust. Marta muretses ja tõttas tegutsema ning sai Jeesuselt hoiatuse. Millist rooga nõutad sina?
