03/2013
Me ei vääri seda. Me ei suuda seda välja teenida. Me vajame seda.
Michael Sytsma
Kas sa oled märganud, kuidas su abikaasal on üleloomulik võime panna tähele sinu patuseid külgi? Kui ma olin veel vallaline, ütles Jumal: „Mike, sul on mõned teravad nurgad. Selleks et sa muutuksid rohkem Kristuse sarnaseks, annan sulle Kareni. Sellest peaks piisama." Jumal tõi mu ellu Kareni, keda ma siiralt armastan, et ta tooks välja minu vajakajäämised. Milline on minu esmane reaktsioon sellele, kui ta osutab minu vigadele? Ei mingit tänulikkust!
Kujutage ette abielu, mis on täidetud armuga. Abikaasa, kes pakub rõõmu, rahuldust, lahkeid sõnu, teeneid, mida me ei vääri.
Ma ei taha endale teadvustada, et minus on midagi halba, seega annan vastulöögi: „Kuidas sa julged seda väita? Mis sul viga on?" Niisiis on mul võimalus kas oma vigu eitada või need omaks võtta. Ja Karenil on võimalus vimma pidada või pakkuda andestust. Kujutage ette abielu, mis on täidetud armuga. Abikaasa pakub rõõmu, lahkeid sõnu, teeneid, mida me ei vääri. Minu naine on selline. Ma ei vääri armu siis, kui ma jätan taaskord kohvikruusi kraanikaussi vedelema. Kuid tema asetab selle nõudepesumasinasse ega ütle sõnagi. See on arm.
Miks me käitume oma abikaasaga armulikult – tehes seda ikka ja jälle? Esiteks sellepärast, et Jumal on armuline – „...teie olete armu läbi päästetud" (Ef 2:8). Teiseks on arm tervendav ja taastav jõud. Kui Jumal annab meile oma armu ja meie anname seda edasi oma abikaasale, muutume paremateks sõpradeks ja armastajateks. Kolmandaks, me oleme armulikud, sest ainult nii on võimalik omada püsivat abielu. Meie kaasad ei ole täiuslikud. Ka meie pole seda. Kuid tänu armule on meil võimalik elada suurepärast abielu. Õppides armu pakkuma (mis ei tähenda vigade eiramist), muutume Kristuse loomuga inimesteks. Kui sul on vajadus harjutada, kuidas abikaasa vastu armulikum olla, siis siin on neli asja, millest alustada.
1. Keskendu positiivsele
Jeesus rääkis tähendamissõna raiheinast (Mt 13:24−30). Inimene külvas oma põllule head seemet, aga ta vaenlane külvas nisu sekka raiheina. Sulased küsisid: „Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame? – „Ei," vastas tema, „sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada ja lõikuse ajal ma eraldan nad." Teisisõnu: „Ärge jamage selle raiheinaga, las Jumal ise lahendab selle." Tihti ütleme abielus samamoodi: „Sa meeldid mulle, välja arvatud see üks väike asi, ma juurin selle sinust välja." Keskendudes negatiivsele – püüdes raiheina oma abikaasa elust välja kiskuda – kaotame silmist positiivse.
Meie kaasad ei ole täiuslikud. Ka meie pole seda. Kuid tänu armule on meil sellest hoolimata võimalik kogeda suurepärast abielu.
Üks asi, mida ma Kareni juures armastan, on järjekindlus. Kui ta midagi pähe võtab, viib ta selle ka ellu. Üks asi, mis mind tema puhul ärritab, on kangekaelsus. Mis vahe neil on? Kangekaelsus on oma järjekindlusega liiga kaugele minek. Või minu seisukohast vaadates, kas ma olen temaga nõus või mitte.
Mul on raske kangekaelseid inimesi armastada. Kui Karen tolmuimejaga koristab ja ma astun talle ette, et teda kallistada, ega ole piisavalt ettevaatlik, „tõmmatakse mind tolmuga sisse". Ta on täielikult ülesandele keskendunud. Kui ma suhtuksin sellesse kui kangekaelsusesse – negatiivne joon –, oleks mul raske teda armastada. Kui ma keskendun järjekindlusele – positiivsele joonele – ja ärge unustage, et seda ma tema juures armastan, siis ma mitte ainult ei toida seda positiivsust temas, vaid kasvatan ka oma iseloomu.
Kuidas me saaksime seda kõige paremini teha? Apostel Paulus ütleb: „Mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!" (Fl 4:8). Meil tuleb keskenduda asjadele, mis on parimad, mitte halvimad. Kui sinu abikaasa on näiteks korratu, kuidas siis selles tugevust näha? Kas see võiks olla spontaansus? Loomingulisus? Paindlikkus?
Pane kirja mõned asjad, mis sind abikaasa juures ärritavad, vaatle neid jooni ükshaaval ning püüa leida tugevusi. Selle asemel et lausuda: „Sa unustad alati oma võtmed!" hoia end korraks tagasi ja mõtle – ehk meeldib sulle, et ta hoolib elu suurematest asjadest kui võtmed. Nii ei keskendu sa enam käitumisele, vaid sellele, mis sulle meeldib ja kes tema on.
Meil tuleb keskenduda asjadele, mis on parimad, mitte halvimad.
2. Näe inimest, kelle Jumal on loonud
Me paneme liiga sageli tähele asju, mis meid ärritavad, ja halvustame oma kaasasid. Näiteks arvab mees, et naine ei soovi temaga intiimsuhet mitte sellepärast, et on väsinud või tal on mehest erinevad vajadused, vaid et ta on südametu, isekas inimene. Teine näide on mehest, kes rääkis mulle: „Minu naise koristamine ajab mind hulluks!" „Miks see nii on?" küsisin vastu. „Ta lihtsalt ei tee seda, sest ta teab, et mulle meeldib, kui koristatakse teatud kindlal moel." Kui me kuulutame oma abikaasa iseloomu halvaks, ei arva me pelgalt, et ta pole õppinud, kuidas midagi teha, vaid usume, et ta pole võimeline õppust võtma.
Jeesus nägi inimestes parimat. Abielurikkujast naise loos (Jh 8:3−11) eeldasid paljud, et naine oli halb inimene. Kuidas lähenes asjale Jeesus? Ta lausus: „Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!" Kas ta ütles, et naise teguviis oli aktsepteeritav? Ei. Vahel pole meie abikaasa käitumine aktsepteeritav ja armu pakkumine ei tähenda patu väljavabandamist. Kuid pole meie asi oma abikaasa patuseid külgi välja juurida. Jumal ütleb mulle: „Armasta teda!" Vahel on see raske. Ma saan seda teha nii, et näen seda, mis on temas parim. Ma arvan, et Jeesus nägi naises kedagi, kes oli patu tõttu haavata saanud, inimest, kelleks Jumal oli selle naise loonud ja kelleks ta võiks saada. Milline oleks minu abielu, kui ma vaataks oma abikaasat samasuguse pilguga?
Kathy abikaasa Rick on äärmiselt keskendunud mees. Ta on kergelt hüperaktiivne, suhtub kirglikult oma töösse ja jõuab harva õhtusöögiks koju. „Ta teab, kui oluline õhtusöök mulle on," kurtis naine mulle kibestunult. „Kui ta mind tõeliselt armastaks, tuleks ta selleks ajaks koju." Vastasin: „Nii et sa pead teda südametuks, isekaks ja tigedaks inimeseks?" Ta jäi hetkeks jahmunult vait, sest just nii oli ta meest kirjeldanud. „Kas su mehel on tõepoolest selline iseloom?" pärisin. „Ei," tunnistas ta lõpuks.
„Kuidas me saaksime siis keskenduda tema headele külgedele?" esitasin talle väljakutse. „Kuidas saaksime näha teda sellisena, nagu ta on, ja mitte kasutada käitumist, mis sind ärritab, selleks et teda halvaks sildistada? Kas sa tõepoolest usud, et abielluksid kellegagi, kes käitub sihilikult nii, nagu sa väidad? Või on see lihtsalt tema iseloomujoon, mida tuleks ehk ohjata?" Kui ma Ricki sellises valguses näitasin, mõistis Kathy, et mehe käitumine ei olnud temaga seotud ja ta oli võimeline tegema vahet ärritava käitumise ja inimese vahel, kelle Jumal oli loonud.
Kui sul on küsimusi artikli või suhete teemal üldisemalt, on neile valmis vastama psühholoog ja üks suhtematerjali „Tahan Sind hoida" autoritest Karita Kibuspuu. Oma küsimused palun saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Vastustest teeb Karita Kibuspuu kokkuvõtte järgmistes Teekäija numbrites. Küsijate anonüümsus on tagatud.
