10/2013
Patricia Hartman
See oleks võinud olla mistahes päev minu raamatupidamisfirmas. Selleks oleks võinud olla ükskõik milline lahutav klient. Täna oli see Suzie. Eile oli John. Homme, kes teab, kes? Põhjus tundus alati olevat üks: „Me kasvasime lahku."
Abielludes nõustusime saama aednikeks.
Suziet vaadates tunnetan, et ta on juba mõni aeg tagasi leinastaadiumist edasi liikunud. Altari ees eredalt põlenud armastuse leek on kustunud. Minu ees on aga naine, kes loodab juba uuele homsele.
Mu kabineti uste taga algab järjekordse pere aeglane ja piinarikas lahutamine. Suzie abikaasa avab ukse. Nimetu mees küsib: „Kas teie olete Joe ...?" Kui ta noogutab, ulatab kuller talle paberid, mis kinnitavad, et abielu lõppemist ei saa enam eirata. Uks sulgub, tuues kaasa lõplikkuse tunde. Mees langeb põlvili, küsides Jumalalt, kuidas too lasi sellel juhtuda. Joe ei oska olukorda muuta. Kas ka tema ootab paremaid aegu?
Mu kabineti seinte taga on Suzie lapsed, kes muutuvad osaks vanemliku hoolduse plaanis, mille üle otsustab kohtunik, kes ei pruugi ise lapsi nähagi. Lahingut peetakse selle üle, kus hakkavad lapsed elama ja kellega jõule ning nädalavahetusi veetma. Neil tuleb elada kahes kodus ja võimalik, et koos võõrastega, kellega nende ema ja isa koos elama hakkavad. Kas ka lapsed loodavad paremale homsele?
Siinjuures on hirmutavam see, et igaühest meist võib kriisihetkel saada Suzie. Igaüks meist on mingil hetkel (salamisi või varjamatult) leidnud end oma abikaasat vaatlemast ja mõtlemast, et mis küll pani mind oma tulevikku selle inimesega siduma. Kui kätte jõuavad rasked ajad, siis mis hoiab meid lahutusest? Milliseid samme on meil võimalik astuda, et me ei muutuks Suzieks?
Arusaamine aiast
Enne kui me õpime seda, kuidas vältida Suzieks muutumist, peame mõistma, mis on valesti ütlemisega „Me kasvasime lahku". Kas me oleme taimed? Ei. Abielludes nõustusime saama aednikeks. Taimeks on armastus, mille eest hoolitsedes kannab see vilja. Abielludes tõotame aia eest hoolitseda ... armastada, austada, kalliks pidada.
Jumal asetas Aadama ja Eeva Eedeni aeda. Ta andis neile võimaluse elada täiuslikus aias, kus olid kaetud kõik vajadused. Ainus, mis neil tuli teha, oli aia eest hoolt kanda. See on töö (tegevus). Kui teha seda hästi, kannab aed vilja. Jumal lõi mehe ja naise, et nad teineteist selles aitaksid.
Sama kehtib abielu kohta. Meil on võimalus elada täiuslikus abieluaias ja kanda vilja Jumala auks, kuid see nõuab tööd. Jumal käskis meil hoolt kanda oma suhete eest: esiteks temaga, teiseks abikaasaga, seejärel lastega ja lõpuks kaasinimestega. Meie töö on armastada (tegevus), mitte olla armastatud (emotsioon).
Kui Aadam ja Eeva patustasid, siis tuli maailma surm. Mis patt see oli? See oli isekus. Mis takistab meid aia eest hoolitsemast? Ikka seesama isekus. Kui me keskendume vaid oma vajadustele ja soovidele, tekib kibestumine, kui abikaasa ei vasta kõigile ootustele või me tunneme, et ta ei tee seda, „mida ta peaks". Enne kui arugi saame, on meie aiad nii kibestumist täis kasvanud, et nende taastamine näib võimatuna. Sellises olukorras oligi Suzie. Ta vaatas oma laokil aeda ja leidis, et armastuse taim oli umbrohu poolt lämmatatud. Tundus olevat lihtsam kõigele käega lüüa ja uus aed rajada. Üle tema huulte tulid sõnad: „Me kasvasime lahku."
Aia eest hoolitsemine
Vahet pole, kas sa alles valmistud abielluma, oled värske abieluinimene või olnud abielus 50 aastat, abieluaia kohta kehtib ikka üks ja sama tõde: mida külvad, seda lõikad (Gl 6:7–10). Praegu on õige hetk teha oma aias inventuur ja mitte ainult selleks, et umbrohi hävitada, vaid panna aed õitsema ja vilja kandma Jumalat austaval viisil.
Kas teie armastus on istutatud heale pinnasele?
• Otsige aktiivselt Jumalat, palvetades iga päev koos ja teineteise eest.
• Rajage oma abielu Jumala sõna kindlale alusele, lugedes ja mõtiskledes selle üle iga päev.
• Pange asjad õigesse järjekorda: Jumal, abikaasa, lapsed, kaasinimesed.
Kas sinu armastusetaim on terve?
• Taga, et saaksid piisavalt puhata, toitu tervislikult, tegele tervisespordiga.
• Hoia oma armastust ebatervete mõjude eest, nagu negatiivne meedia või kooselu lõhkuvad sõbrad.
• Ütle oma abikaasale iga päev, et sa oled Jumalale teie kokkuviimise eest tänulik.
• Kavandage igaks nädalaks kohting. Pöörake kordamööda tähelepanu teineteise huvidele. Mehe planeeritud päeval minge näiteks kalale ja naise päeval kontserdile.
Millised umbrohud lämmatavad armastuse?
Kibestumine. Ära võrdle enda pingutusi abikaasa omadega. Abielu ei ole 50/50.
Kui tunned, et sulle on haiget tehtud, siis veendu esmalt, kas su haavumine ei rajane ebareaalsetel ootustel (nii oli minu lapsepõlves – või – mida abikaasa „peaks teadma"). Kui haigetsaamine on õigustatud, palveta ja räägi sellest oma abikaasaga teda süüdistamata. Väldi sõna „sina" ja räägi lihtsalt, millise tunde see konkreetne tegu sinus tekitas. Kasuta „võileiva meetodit": alustuseks ütle, mida sa abikaasas armastad, seejärel räägi asjast ja lõpuks kinnita oma armastust tema vastu.
Hoidke oma päevakavad kontrolli all, eriti seoses lastega. Ärge planeerige üle. Ära unusta, et kui te teineteisele tõotuse andsite, lubasid oma abikaasat armastada isegi siis, kui ta ei ole armastusväärne (nii heas kui halvas). Tema on sinu esmane misjonipõld. Isegi parimates abieludes tuleb aegajalt raskeid aegu. Siis tuleb meil sügavale enda sisse vaadata, võtta vastu otsus armastada ja anuda Jumala abi. Kuidas see välja näeb? „Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused" (Rm 5:8). Oma mina suretades austad Jumalat, oma abikaasat, perekonda ja Jumala riiki. Saatanale meeldib kuulda: „Me kasvasime lahku." Jumalale meeldib kuulda: „Me kasvasime armastuses kokku."
Tõlkinud Krista Esta
