Vastab Karita Kibuspuu
Mida teha, sest tunnen teatavat armukadedust, kuna mu abikaasa peab seoses tööülesannetega viibima sageli vastassugupoole keskel?
Armukadedus nagu kõik teised ebamugavad ja häirivad tunded (viha, ärritus, kibestumine, hirm, jms) on eelkõige sõnumitooja, mis annab meile märku, et meil on tekkinud probleem. See võib peituda meis endis – meie käitumises või mõtlemises – või ka meist väljaspool, antud küsimuse puhul abikaasa käitumises. Teisisõnu annab armukadedus meile märku, et käes on aeg põhjalikumaks eneseanalüüsiks.
Esimese sammuna tuleks proovida lahti harutada ja sõnastada armukadeduse sildi taha peituvad tunded. Mis on see, mida ma antud olukorrale mõeldes tunnen: hirm, viha, väärtusetus, kadedus, hüljatus vms? Kui oled oma tunded teadvustanud ja sõnastanud, kaevu sügavamale ning küsi endalt: Mis on selle tunde taga? Mis paneb mind niimoodi tundma? Milles on asi tegelikult?
Võib-olla on armukadeduse taga hüljatus, sest abikaasal pole enam ammu jätkunud töö kõrvalt piisavalt aega pere jaoks? Või on see kadedus, sest päevast päeva saavad kolleegid/ koguduseliikmed endale kogu tähelepanu, millest osa kuulub õigusega abikaasale? Või on see väärtusetus, sest näib, et töömurede jaoks on abikaasal alati aega, kuid mitmed olulised kodused toimetused on juba kuid tegemata? Või hoopis hirm, sest tajutakse, et abielusuhtes oluline lähedus on hakanud kaduma?
Tihti saavad armukadeduse sildi all kokku mitmed valusad ja keerulised tunded. Tähtis on meeles pidada, et ükski tunne pole vale ega tähtsusetu. Tundeid ei saa alla suruda, välja naerda või käsu peale keelata. Tunnetega tuleb tegeleda, siis alluvad nad kontrollile.
Armukadedust võib põhjustada ka erinevate väärtuste põrkumine. Näiteks võib meest häirida, kui tema abikaasat kallistavad vastassoost koguduseliikmed, naine näeb selles vaid vennalikku tervitust. Naist võivad häirida mehe pikad autosõidud naiskolleegidega, mehe jaoks on see vaid tööga kaasnev tüütu formaalsus.
Üldine reegel armukadeduse puhul abielus on siiski: kui ühel abikaasadest on probleem, on tegemist ühise probleemiga, millele tuleb leida mõlemat osapoolt arvestav lahendus. Seega tuleb peale põhjalikku eneseanalüüsi julgus kokku võtta ja abikaasaga oma tunnetest ausalt ja otsekoheselt rääkida. Hooliv abikaasa kuulab oma kaaslase mure ära, püüab seda mõista ning aitab leida mõlemale poolele sobiva lahenduse.
Kui sul on küsimusi artikli või suhete teemal üldisemalt, on neile valmis vastama psühholoog ja üks suhtematerjali „Tahan Sind hoida" autoritest Karita Kibuspuu. Oma küsimused palun saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Küsijate anonüümsus on tagatud.
