02/2014
Vastab Karita Kibuspuu
Nõustajana töötades olen kogenud, et abielu eelistes pole võimalik sõnadega veenda inimest, kes abielusse ei usu. Laulatus on oluline eelkõige neile inimestele, kes usuvad Jumalat ning soovivad oma kooselule Looja heakskiitu ja õnnistust.
Juriidilises mõttes annab registreeritud abielu perekonnale riikliku, s.t seadusliku kaitse, hõlmates nii pärimisõigust kui ka näiteks ravikindlustust veidi suurema lapsega kodusele vanemale tema töötava abikaasa kaudu.
Vestlustest registreerimata kooselus (vabaabielus) elavate naistega on jäänud kõlama igatsus ning tõdemus, et sugugi vähem tähtis pole seadusliku abielu emotsionaalne ja moraalne väärtus.
Registreerimisel ja laulatusel annavad abiellujad ametliku lubaduse, tegelikult veelgi enam – avaliku tõotuse. Sellega võtavad nad tunnistajate, parimate sõprade ja lähisugulaste (ja Jumala!), ees vastutuse oma kaaslase eest hoolitseda ning just sellele suhtele pühenduda. See pole siis kusagil omavahel vaikselt sosistatud emotsioon, mis keeruliste aegade tulles olematusse hajub. Jah-sõna kinnitatakse ka paberil oma allkirjaga. Ja kuigi ainult paber ühtegi suhet koos hoida ei saa, on valjusti välja öeldud sõnal vaieldamatult oma jõud ja vägi. See annab abikaasadele võimsa sõnumi, et nad on oma armsama väljavalitud, teineteisele kallid ja piisavalt väärtuslikud, selleks et oma vallalisuse vabadusest loobuda.
Abielu annab ka moraalse kaitse paarisuhte nõrgemale poolele. Inimestena on abikaasad mõlemad unikaalsed ja võrdselt väärtuslikud, kuid ometi jagunevad mehe ja naise rollid nii, et lapseootel, äsjasünnitanud või mitme väikelapsega naine on paratamatult haavatavam ja kaitsetum. Otse sünnitusmajast või mõnenädalase imiku juurest palgatööle naasta on naisele tunduvalt keerulisem kui mehele. Kuigi ka siin ei saa pelgalt paber kedagi kinni hoida, annavad abielutõotus ja -seaduslikkus nii olulist turvatunnet kui ka selge sõnumi, et ollakse üks perekond nii headel kui keerulistel aegadel.
Märgilist sõnumit kannab ka abielutraditsioon, mis annab pereliikmetele – nii abikaasadele kui hiljem ka nende lastele – ühise perekonnanime. Jättes välja juriidilised nüansid, annab see kogukonnale sõnumi: see siin on üks pere, need inimesed kuuluvad kokku.
Niisiis, kuigi laulatatud abielu eelised peab igaüks enda jaoks ise läbi mõtlema ja sõnastama, võiks abielu piltlikult kujutada kui turvalist kaitsemüüri kõige ilusama ja isiklikuma lähisuhte ümber, mille Jumal inimesele on kinkinud.
