05/2014
Vastab Karita Kibuspuu
Jeesus kutsub meid korduvalt ja väga jõuliselt üles kaasinimesi armastama. Ta ei piirdu sugugi kristlaste omavahelise armastusega, vaid laiendab selle üleskutse meie kõikidele ligimestele, sealhulgas ka inimestele, keda peame suisa vaenlasteks. See on väga tõsine elukestev väljakutse! Kindlasti on seda omast jõust ellu rakendada väga raske, kui mitte võimatu. Õnneks antakse meile Piiblis ka juhtnöörid, kust ja millega alustada.
Esmalt peame õppima armastama Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega (Mk 12:30). See tähendab kogu oma elu fookuse koondamist Kristusele, tema ligiolu, tahte ning juhtimise otsimist.
Teiseks peame õppima armastama iseennast (Mk 12:31). See tähendab iseenda tundmaõppimist ja aktsepteerimist Jumala näo järgi loodud ainulaadse inimesena. Kui meil on elav igapäevane suhe Jumalaga ja rahu iseendaga, on ka teiste inimeste jumalanäolisuse ning väärtuslikkuse märkamine lihtsam. Isegi siis, kui seda jumalanäolisust on rikkunud nende keeruline elukäik ja valed valikud.
Siiski võime suure tõenäosusega oma elu jooksul kohtuda paljude inimestega, kelle seisukohad, käitumine ja isegi väärtushinnangud erinevad meie omadest nagu öö päevast. Mida enam tajume end rünnatavat või kogeme vajadust oma väärtusi või seisukohti kellegi eest kaitsta, seda raskem on meil temasse armastavalt suhtuda.
Eriti keeruline on leida oma südames armastust inimeste vastu, kes on tõepoolest meisse pikka aega vaenulikult suhtunud, meie vastu kurja kavatsenud või raskesti eksinud. Jumalik ligimesearmastus on õigupoolest midagi sellist, milleks me end inimlikult sundida ei saagi. Kuid me saame – läbi isikliku jumalasuhte ja eneseaustuse – õppida kaasinimesi defineerima, nägema ning respekteerima kui Jumala näo järgi loodud unikaalseid ja väärtuslikke isiksusi. Sellele aitab kaasa lihtne mõttekäik: „Jah, see inimene on minust nii erinev, tema käitumine on kummaline/ ebameeldiv/ mulle vastuvõetamatu, kuid ometi on Kristus surnud ka tema eest. Jumala arm ulatub ka temani." Me ei pea aktsepteerima kõiki inimeste seisukohti ja heaks kiitma nende tegusid, kuid me ei saa eitada nende hinge väärtuslikkust Jumala silmis. Läbi kaasinimest kui Jumala loomingut austava hoiaku saab Jumala Vaim meisse istutada jumaliku ligimesearmastuse taime, et seda siis tasapisi suuremaks kasvatada.
