Kas juhi töö- ja eraelu saab lahutada?

10/2014 23 haide perekond
Vaido Palmik, Estanc AS tegevdirektor

Haide Antson on juhtimiskonsultant, juhtide ja meeskondade arendaja olnud pea 15 aastat, tal on oma väike ettevõte Juhtimispartner OÜ. Lisaks põhitööle on tal eravastuvõtt pereterapeudina.

Kas pereteraapia ja juhtide nõustamine on omavahel seotud?

Need on nii erinevad kui ka sarnased. Ühelt poolt hoian ma terapeudi ja juhtide nõustaja rolli lahus ning erinevad on ka klientide vajadused. Teraapias on rohkem sügavutiminekut, lapsepõlve- ja peremustritega tööd, teadlikuks saamist ja toimetuleku kasvatamist. Juhtide nõustamisel on fookus konkreetsetel eesmärkidel, takistuste kõrvaldamisel ja lahenduste leidmisel.

Sarnasus tuleneb aga sellest, et inimene on üks tervik ja mina töötan tema vajaduste ja eesmärkidega, olen talle tema teekonnal toeks, sõltumata sellest, kas teen seda pereteurapeudi või juhtide nõustajana. See on suur lisaväärtus, et mul on erinevate teraapiate taust. See aitab kaasa inimeste mõistmisele ja toetamisele just selles, milleks nad valmis on. Lihtsam on hoida piire asjade vahel, mida sa tunned.

Kuidas defineeriksid sõna "juht"?

Eelkõige on inimene iseenda juht, suunates oma mõtteid, tundeid, käitumist. Usun, et mida paremad on kellegi enesejuhtimise oskused, ehk lihtsalt öeldes, mida parem sõber on ta endaga, seda parem juht saab ta olla teistele.

Juht mõjutab inimesi ja protsesse soovitud eesmärkideni jõudmiseks. Mõjutamise teeb võimalikuks juhi positsioonist tulenev võim või juhi isiklik mõjusus, autoriteet ja eeskuju.

Kaasaegses maailmas, kus inimestel on suurem valikuvabadus, on oluliseks muutunud küsimus, keda inimesed järgivad, keda nad peavad autoriteediks ja eeskujuks – see ongi juht.
Ametiga saame anda juhi nimetuse, kuid autoriteeti ei saa nimetusega anda, selle annab meeskond ja see määrab tegelikud juhid, kel on mõju ja keda päriselt järgitakse.

Kuidas mõjutab lapsepõlv meie töö- ja peresuhteid?

Inimese elulugu on temaga töökohal kaasas, lapsepõlvekogemused on teda mõjutanud ja määranud suures osas selle, kuidas ta asjadesse suhtub ja käitub. Öeldakse, et inimene kohtleb end suuresti samamoodi, nagu tema vanemad on teda kohelnud.

Kui last pole väärtustatud, siis on ka täiskasvanuna tema tegutsemise sügavam ajend saada pidevat kinnitust oma väärtuslikkusele.

Näiteks võib töönarkomaania taga olla pidev tung saavutada rohkem, et tunda end väärtustatuna. Sõnastamata sisetunne ütleb, et ilma ettenäidatud tulemusteta pole ma keegi.
Kui täiskasvanuna on peamine jõud suunatud edu kasvatamisele ja oma väärtuse tõestamisele, siis võivad pere ja suhted jääda tahaplaanile.

Kui me ei armasta ega hinda ennast, siis on keeruline olla ka õnnelikus abielus, kuna ootused abikaasale on ebarealistlikud ja meil jääb alateadlik ootus, et partner täidaks kõik lapsepõlves rahuldamata jäänud vajadused.

Kas sinu praktikas tuleb ette, et juhtimisalase probleemi põhjused leiame hoopis paarisuhtest?

See pole tõesti võimalik, et inimene siseneb tööle ja jätab kõik muud mured ukse taha. Kui juhil on kodus pingeline periood suhetes abikaasa või lastega, siis see loomulikult mõjutab teda ka tööl.

Kuid seda, kus on tegelik põhjus, on raske öelda. Sageli satuvad inimesed nõiaringi – kodus on pinged, need kanduvad tööle ja tööpinged lisavad omakorda pingeid kodus. Olulisem on küsimus, kuidas halba mustrit muuta ja suletud ringist välja saada.

Ka see, kuidas inimesed eraeluraskustega tööl toime tulevad, on erinev. Ühed võivad olla liimist lahti ega suuda keskenduda, raske on oma töötajaid mõista, olla kannatlik või ka selge oma nõudmistes, sest enda sees on segadust/pahameelt palju.

Teised jällegi võivad põgeneda just töösse ja olla näiliselt äärmiselt tõhusad, kuid varem või hiljem tekivad probleemid nt suhetes või tervisega.

Millised on juhi väljakutsed perekonnas?

Vast kõige keerulisem on enese jagamine vastutusrikka töö ja perekonna vahel.

Töö avaldab meile survet – ootused, eesmärgid, tulemusplaanid jne; pereringis on võimalus end lõdvaks lasta, loota, et küll pere mõistab. Siin on aga suur oht, et ühel hetkel leiad end küsimuste ees, et miks me üldse koos oleme või, et kuidas need lapsed juba suureks on saanud, ei teagi neist midagi.

Tegelikult ei ole ma näinud ühtegi juhti, kellele tema oma pere korda ei läheks. Küll olen ma näinud juhte, kes oma pereni lihtsalt ei jõua ja kes endale seda pigem ette heidavad.

Sageli hakkavad organisatsiooni või meeskonna eesmärgid ja vajadused meid juhtima ja me kaotame kontrolli oma elu üle. Siinkohal tuleks aeg maha võtta, mõelda, mis on terviklikult oluline, ja püüda teadlikult juhtida oma elu selles suunas.

Millele pöörata tähelepanu perekriiside ennetamiseks?

Esiteks on oluline teada, et kriisid ja raskused on peres loomulikud. Ilma erimeelsuste ja tülideta perekond on pigem illusioon, kus tõenäoliselt keegi oma vajadusi alla surub. Igasugune muutus – lapse sünd, kooliminek, teismeiga, kodust eraldumine, uus töökoht, abikaasa koondamine, mõne lähedase surm, elukoha vahetus jne – on perele omamoodi väljakutse.

Erinevate väljakutsetega toimetulekule aitab kaasa teadlikkuse kasvatamine ja enese arendamine pere- ja paarisuhete ning lastekasvatuse teemadel. Haridussüsteemis seda meile ei õpetata, mistõttu tugineme pigem lapsepõlvest kaasa saadud alateadlikele mustritele, mis ei pruugi alati kõige toetavamad olla. Töökohtadel on enesetäiendamine enesestmõistetav, see võiks saada sama loomulikuks ka pere- ja lähisuhetes.

Muide, tänapäeval on tekkinud uus probleem, et üha rohkem asendavad vahetut sisulist vestlust oma pereliikmetega erinevad elektroonilised seadmed. Seetõttu on äärmiselt vajalik võtta „kasvõi jõuga" aega üksteise jaoks ning teha teadlikku tööd usalduslike suhete loomisel ja hoidmisel (justnagu töö juures).

Kas juhtimisoskustest võib olla ka kodus kasu? 22 haide antson

Kindlasti. Sageli kasutavad juhid oma häid meeskonnajuhtimisoskusi ka peres, nt võttes ühiselt perega aastat kokku, jagades üksteisega oma unistusi ja eesmärke uueks aastaks, tehes üks ühele arendavaid vestlusi oma lastega vms. Mäletan mitut juhtide arenguprogrammi, kus oleme tegelenud kuulamisoskuse arendamisega ja juhid on rõõmsalt jaganud, kuidas teadlik kuulamine on aidanud neil parandada oma suhteid abikaasa või teismelise lapsega.

Mida soovitaksid seda artiklit lugevale juhile?

Kõige praktilisem soovitus, mis on universaalne nii kodus kui tööl – märka head ja ütle seda välja nii oma abikaasale, lastele kui töötajatele, ja loobu kartusest, et sa sellega kellegi ära rikud või uhkeks teed.

Ja veel tahan südamele panna, et looge oma organisatsioonis ja meeskonnas kultuur, kus inimesel on tervikuna ruumi. Kus tema kui inimese vastu tuntakse huvi, kus rõõmustatakse õnnestumiste üle ning ebaõnnestumiste puhul aidatakse näha õppetunde ja areneda, kus ta võib olla ka ebatäiuslik ja ekslik. Inimeste pühendumus ja saavutused on suuremad, nad on loovamad ja paremad muutustega kohanejad, kui neid toetab võimalus oma töös turvaliselt nõrk olla – luba seda nii endale kui oma töötajatele.

Pereinimesena tasub meeles pidada, et kodu on meie tagala ja toetusvõrgustik. Perega tuleb jagada nii rõõme kui muresid, pühendada neid ka oma tööellu. Mida rohkem me ennast oma lähedastega jagame, seda lähedasemad me oleme.

Ja lõpetuseks – elu paljususe ja kiiruse keskel on kerge iseennast ära unustada. Pea meeles, et sina ise oled oluline ja väärtuslik ning palju algab sinust endast. Leia võimalusi vahel aeg maha võtta ja mõtiskleda elus tähtsa üle.