01/2015
Vastab Karita Kibuspuu
Esimese asjana tuleb paraku tõdeda, et kedagi kõrvalseisjat, eriti täiskasvanud inimest, midagi tegema sundida, on üsna keeruline. Kui täiskasvanud meesterahvas ikka ei soovi oma elus midagi muuta, ei ole ka abikaasal kõrvalt võimalik väga palju ära teha. Aga proovida võib siiski...
See, mis paneb inimesi kõige rohkem muutuse suunas liikuma, ei ole mitte väline motivatsioon (abikaasa käsk või perearsti korraldus, surve väljastpoolt), vaid sisemine motivatsioon (tõdemus, et muutus on tema enda jaoks oluline). Seega peaks ülekaaluline mees esimese sammuna mõistma, miks kaalulangetamine on tema enda huvides oluline. Näiteks füüsilise tervise aspektist on ülekaal vaieldamatult üks tõsistest riskifaktoritest, mis pikemas perspektiivis toob kaasa terve rea tervisehädasid. Kehv tervis ja vähene füüsiline suutlikkus mõjutavad omakorda nii igapäevast enesetunnet kui üldist enesehinnangut. Lisaks eelnevale võiks iga kristlase südame vastu kõneleda Piibli seisukoht, et meie ihud on loodud Püha Vaimu templiteks ja me peame ka oma kehadega Jumalat austama (1Kr 6:19–20). Tänapäevases kontekstis võiks seda lahti mõtestada just läbi igapäevase tasakaalustatud toitumise, piisava puhkuse ja regulaarse liikumise. Eluviis, mis mõjub kehale hävitavalt, ei ole kindlasti austuseks selle keha loojale.
Kaalulangetamine on tihtipeale pikem protsess, mis nõuab järjepidevust ja iseloomukindlust, tihtipeale ka muutust elustiilis. Siia alla kuulub kogu perekonna söögisedeli ja toitumistavade ülevaatamine. Ühe pereliikme jaoks on väga keeruline ja isegi demotiveeriv jälgida kaalu ning olla järjekindel samal ajal, kui teised pereliikmed jätkavad harjumuspärase eluviisi kursil. Teiste eeskuju või solidaarsus mõjuvad sageli aga vastupidiselt, hoopis nakatavalt. Öeldakse, et treeningu kõige raskem osa on teekond diivanilt välisukseni. Koos abikaasa, poja või tütrega on selle osa ületamine oluliselt kergem.
Seega, enne abikaasale karmide käskude kättejagamist, tasub üle vaadata iseenda elustiil ja kogu pere toitumisharjumused. Nagu ikka, tuleks esmalt ise peeglisse vaadata ja võib-olla haarata kampa hoopiski nooremad (või nooruslikumad) pereliikmed. Siis on lootust, et ka perepea sõnastab enda jaoks elus olulise ja liitub eesminejatega.
Kui sul on küsimusi artikli või suhete teemal üldisemalt, on neile valmis vastama psühholoog ja üks suhtematerjali „Tahan Sind hoida" autoritest Karita Kibuspuu. Oma küsimused palun saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Küsijate anonüümsus on tagatud.
