„Mida peaksin tegema, kui kogen kodus vägivalda?”

04/2015
Vastab Karita Kibuspuu

Meile meeldib mõelda, et kristlikus kodus vägivalda ei esine. Paraku tõdevad mitmed kristlastest nõustajad, oma töökogemusele toetudes, vastupidist: paljud pealtnäha toredad ja edukad kristlased võitlevad oma pereelus erinevate koduvägivalla ilmingutega. Perevägivald ei ole sugugi ainult füüsiline vägivald, selle erinevateks liikideks on ka vaimne, seksuaalne, sotsiaalne ja majanduslik vägivald. Samuti ei tähenda füüsiline vägivald ainult peksmist või asjade loopimist ega vaimne vägivald teise peale karjumist – tegelikult on ka liigne kontrollimine, manipuleerimine, alandamine, hirmutamine, sarkasm või hoopis ignoreerimine ja pikaajaline vaikimine (ning veel palju muud) käsitletavad vägivallana.

Perevägivallaga seotud teemad on keerulised ja tundlikud teemad, sest need puudutavad inimesi, kes peaksid olema üksteisele kõige lähedasemad ning turvalisemad kaaslased: abikaasad, lapsevanemad, õed-vennad. Tihti seob asjaosalisi lisaks vägivallatseja-ohvri sidemele veel ka tihe emotsionaalne, sotsiaalne ja majanduslik sõltuvus.

Kristlaste pere võib kanda lisaks vaikimisi ühist kohustust säilitada laitmatu perekonna kuvand koguduse ja ühiskonna silmis. Siinkohal tuleb vägisi meelde Jeesuse toodud võrdpilt lubjatud haudadest (Mt 23:27).

Tegelikult ei tohiks ükski koduse vägivalla ohver jääda vaikselt kannatajaks! Kui kodus kasvavad lapsed, lasub vanemal otsene vastutus astuda samme olukorra muutmiseks. Ei ole mõtet petta end illusiooniga, et tegemist on abikaasadevahelise asjaga, mis lapsi ei puuduta. Lapsed on kaugelt tundlikumad ja tähelepanelikumad, kui me arvata oskame. Kõik see, mis vanemate vahel toimub, puudutab neid väga otseselt: nad on justkui väikesed svammid, mis kogu kodus toimuva – eriti ärevuse, hirmud ja viha – endasse tõmbavad.

Esimene samm väljapääsu suunas on probleemi kellegi usaldusväärse inimesega jagada. Usaldusväärseks inimeseks ei ole siinkohal kindlasti keegi, kes manitseb alandlikkusele ja kannatlikkusele ning soovitab teine põsk lööjale ette keerata. Usaldusväärne tugiisik on see, kes kuulab tingimusteta ja toetab ohvrit lahenduste leidmisel. Vahel võib olla oluline, et tugiisik ei kuuluks ohvriga samasse sotsiaalsesse süsteemi (pere, suguvõsa või kogudus).

Abiks võivad olla ka veebilehed: www.naistetugi.ee ja www.naisteabi.ee (NB! Seal võivad ühendust võtta ka abivajajad mehed). Loomulikult võib alati pöörduda ka otse mõne psühholoogi poole.


Kui sul on küsimusi artikli või suhete teemal üldisemalt, on neile valmis vastama psühholoog ja üks suhtematerjali „Tahan Sind hoida" autoritest Karita Kibuspuu. Oma küsimused palun saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Küsijate anonüümsus on tagatud.