Eleri ja Valdur vastavad

10/2016 12 psyhholoogid 1

Suvel oli Pereraadios saatesari „Suvepsühholoog”, kus kaks noort psühholoogi, Eleri Viinalass ja Valdur Rosenvald, vastasid avameelsetele küsimustele. Järgnevalt avaldame 3 küsimust ja vastust, mis eetrisse ei jõudnud.

Minu tutvusringis on inimene, kes vihastub kergelt ja väljendab oma viha füüsiliselt. Näiteks kui keegi pereliige talle mingil põhjusel närvidele käib, siis ta lükkab või lööb teda (vahel päris hullusti, tagajärjeks sinikad). See on kestnud aastakümneid. Ta on ka kristlane. Olen temaga sellest rääkinud, aga ei ole vist abi olnud. Kas tegu võib olla mingi psüühilise haigusega?

ELERI: Tundub, et tegemist on üsna raske juhtumiga, kui ütled, et see on kestnud aastakümneid. Huvitav, kui vana see inimene on? Kas saab mõelda ajas tagasi, et millal viha selliselt väljendamine võis alata? Vägivalla all ei tohi keegi kannatada ja kui asi on tõsine, siis tuleks pöörduda kasvõi politseisse, kes juhendab vajaliku abi saamiseks edasi.
Psüühilise haiguse diagnoosimiseks tuleb minna psühhiaatri vastuvõtule. Muutuse toimumiseks on vaja, et inimene tunnistaks oma viga ja tal oleks tahe muutuda. Ta peab võtma isikliku vastutuse oma tegude ees ja tundma ära probleemi, ja mis kahju ta teistele sellega teeb. Kui ei aita ühe sõbra rääkimine, siis tuleb minna kahekesi. Vahest ta ei mõista probleemi tõsidust, kui tema juurde selles küsimuses on pöördunud ainult üks inimene. Ka peavad need sõbrad olema sellised, kes on tema jaoks usaldusväärsed. Loe ka Matteuse 18:15–17. Loomulikult võiksid tema eest püsivalt palvetada ja loota, et ta kuuleb Jumala kõnetust oma elus.
Samuti võib mõelda hetkedele, kus ta ei ole vihane ja saab oma tunnete kontrollimisega hakkama. Mis on siis teisiti? Kas ta elus on siis vähem stressi? On see näiteks pärast trenni, kus ta saab end teisel viisil välja elada? Ühesõnaga, tuleks leida just sellele inimesele sobivaid viha väljaelamise viise. Palju on ka vastavat kirjandust, mida tasub raamatupoodi või -kokku uudistama minna. Siinkohal aga on oluline jällegi selle inimese enda tahe muutuda. Palveta tarkust edasi tegutsemiseks!

Kuidas rääkida oma sõbrale Jumalast?

VALDUR: Ma olen kogenud, et tõele vastab ütlus „suu räägib sellest, millest süda on tulvil” (Mt 12:34). Ühel eluperioodil, kui mul oli raske aeg, kuulasin peaaegu igal hommikul ühe jutluse Timothy Kellerilt. See aitas suunata mu mõtted rohkem vaimulikele teemadele ja ma hakkasin paremini aru saama, kuidas Jumal minu elus parasjagu tegutseb. Avastasin, et vestlustes mittekristlastega kerkisid vaimulikud teemad üles loomulikult. Väga lihtne oli neile rääkida Jeesusest, kui juba päeva algul oli fookus Jumalale suunatud.
Tasub läbi mõelda, kuidas jagada oma tunnistust ja evangeeliumi sisu näiteks 30 sekundi või 5 minutiga. Väga oluline on oma sõpra tegelikult kuulata. Aja jooksul võib meil välja kujuneda oma kindel jutt, mille ette vuristame ilma, et me tegelikult huvituks, mis küsimused või mõtted on sõbral. Enne tuleb proovida mõista, mitte kohe hukka mõista.

Kuidas toetada bipolaarseid inimesi, kes ühel hetkel on väga „usklikud” (palvetavad, on osaduses, ülistavad) ja teisel hetkel on usk kadunud, esineb ka jumalavaenulikku käitumist jms.

VALDUR: Bipolaarne häire on nagu depressioongi raske psüühiline haigus. Inimesed on harjunud füüsilisi haigusi nägema piiravana, aga psüühilised haigused võivad tunduda kuidagi kergemad, sest pealtnäha ju pole viga midagi. Kui inimesel on jalaluumurd, siis keegi ei oota, et ta jookseks sama kiiresti kui terved. Samuti ei peaks ootama, et bipolaarse häirega inimese emotsionaalne stabiilsus ja selle väljendus (ka kristlasena) oleks sama normaalne kui tervel inimesel. Ma ei taha öelda, et olukord peaks nii jääma. Nõnda nagu jalaluumurd paraneb, võib inimene terveks saada ka bipolaarsest häirest, kuigi viimase puhul võib see olla pikem ja keerulisem protsess.

Mõlemal juhul tuleks pöörduda arsti poole ja probleemiga tegeleda. Arvan, et häirega inimesi saab toetada, olles nende jaoks olemas nii lihtsal kui raskel perioodil. Kindlasti võiks nende eest ja koos nendega palvetada ning ühtlasi jälgida, et nad saaksid vajaliku ravi ja võtaksid ka neile välja kirjutatud ravimeid. Ning samas mõista, et nende häirest tulenev emotsionaalne ebastabiilsus, mis väljendub näiteks vihas Jumala vastu, on samuti Jumala kontrolli all ja tema näeb alati suuremat pilti.

Kui teil on küsimusi, millele soovite samamoodi vastust, siis saatke need julgelt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja need saavad omakorda juba jumalakartlikele psühholoogidele edasi saadetud – ehk isegi järgmises Teekäija numbris vastatud!