Otsing

01/2019 23 karita kibuspuu
Vastab Karita Kibuspuu


Üldiselt on ikka nii, et tähtpäevad on mõeldud inimeste jaoks, mitte inimesi pole loodud tähtpäevade jaoks. Piiblit lugedes näeme, et Jumal andis Iisraelile tähtpäevi selleks, et pidada meeles suuri asju, mida tema nende heaks teinud oli (nt hapnemata leibade püha tähistas juutide Egiptusest välja toomist) või tähistada millegi olulise sündimist ja rõhutada puhkamise tähtsust (seitsmendal päeval peale maailma loomist Jumal ise hingas/puhkas).

Nõnda võiks konkreetse tähtpäeva pidamisele mõeldes esmalt iseenda jaoks lahti mõtestada, mis on selle tähendus minule. Pereinimestel on muidugi oluline mõelda ja arutada teemat veidi laiemalt: mida tähendab konkreetne tähtpäev minu abikaasale ja mis on see, mida tahame selle päevaga seoses edasi pärandada oma lastele. Kui jõulud tähendavad vaid, et tuleb osta hulganisti kingitusi (ehk teha palju kulutusi), hirmsasti koristada ja vaaritada (näha kõvasti vaeva) ning riburada pidi sugulasi külastada (nädal aega järjest ringi sõita ja suhelda), võib tõepoolest juhtuda, et tähtpäevast saab kurnav kohustus ning püha algne mõte ja tähendus hajub kusagile kaugustesse.


Teine oht seoses tähtpäevadega on rituaalidesse või traditsioonidesse takerdumine. Võib küll mõtestada jõule Jeesuse sünnipäevana, kuid kui pühad saavad rikutud, sest Jeesus-lapsukest tähistav beebinukk on aasta jooksul keldris ladustatud sõimekomplektist kaduma läinud või ebaõnnestub aastakümneid vanavanaema retsepti järgi tehtud piparkoogitegu, on taas põhjust iseendasse vaadata ja küsida: mis on minu jaoks päriselt jõulude tähendus?
Eesti keeles kasutatakse tähtpäeva sünonüümina sügava tähendusega sõna „püha“. Sellest võikski tähtpäevale isikliku tähenduse andmisel lähtuda. Mis on minu (ja meie pere) jaoks püha? Kas jõulusündmused teevad need päevad minu jaoks „pühaks“? Kui mulle on perekond püha, on ilmselt oluline tähistada emadepäeva ja isadepäeva, võib-olla ka tasapisi juurduvat vanavanematepäeva. Kui mulle on püha Eesti riik, pean oluliseks tähistada meie iseseisvumis- ja taasiseseisvumispäevi. Kristlastele läheb väga korda, mida Jumal on meie (ja kogu inimkonna) heaks teinud. Seepärast on oluline meeles pidada ning tähistada nii Jeesuse sündimist kui tema ristisurma ja ülestõusmist. Piibel nimetab nii tähtpäeva-pühi kui hingamispäevi Issanda pühadeks päevadeks (Js 58:13; Ho 9:5).
Kui nüüd olulised ja „pühad“ tähtpäevad on perekalendrisse kirja saanud, võib edasi mõelda, kuidas neid päevi pidada – mil moel ja kui palju nendele elada. Siingi saab appi võtta sellesama hindamiskriteeriumi: mis on minu jaoks püha, kõige olulisem? Kui olen inimene, kes väärtustab peret ja lähisuhteid, ongi lähedased ja sõbrad need, kellele pühadega seoses eelkõige mõelda. Keda tahan eriliselt meeles pidada? Kellele saata tänukaarti, julgustavat sõnumit või kindlasti helistada? Kelle juurest sooviksin läbi sõita või keda igatsen külla kutsuda? Võib-olla aga hoopis võtta argitempo aeglustumisel aega (esmalt) oma abikaasa ja (seejärel ka) laste jaoks… Suhetesse investeerimisel on esmatähtis üksteise jaoks võetud kvaliteetaeg: tähendusrikkad vestlused „päris“ (isiklikel) teemadel, koos-palvetamised. Õhtusöögimenüü mitmekäigulisus, valge laualina ja veatult läikivad köögi tööpinnad lisavad koosviibimisele küll esteetilist väärtust, kuid on suhete seisukohalt teisejärgulised.
Kristlasena on minu jaoks oluline mõelda, mida Jumal igatseb minuga seoses nendel tähtpäevadel. Kuulda minu tänupalveid kõige hea eest, mida ta on minule, mu perele, meie rahvale teinud? Näha mind jagamas tema armastust ja valgust neile, kellel on puudus kõhutäiest või… hoopis lootusest? Kohtuda minuga vaikuses, et minuga Vaimus koos kõndida ja kõneleda?
Kristlase ja pereterapeudina usun, et tähtpäevad ‒ ja tegelikult ka iganädalased hingamispäevad ‒ on meile antud eelkõige puhkamiseks ja taashäälestumiseks sellele, mis peaks olema meie elus kõige olulisem. Puhkepäevad annavad võimaluse kiiruse maha võtta, ennast töisest välja lülitada ja „hingata“, otsides Jumala lähedust ning osadust oma kõige kallimatega. Selles tähenduses saavad tähtpäevadest ja puhkepäevadest tõepoolest elus üliolulised, pühad hingamise päevad.

Kui teil on küsimusi, millele soovite samamoodi vastust, siis saatke need julgelt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja need saavad omakorda juba jumalakartlikele psühholoogidele edasi saadetud – ehk isegi järgmises Teekäija numbris vastatud!

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke