Otsing

01/2019 23 karita kibuspuu
Vastab Karita Kibuspuu


Üldiselt on ikka nii, et tähtpäevad on mõeldud inimeste jaoks, mitte inimesi pole loodud tähtpäevade jaoks. Piiblit lugedes näeme, et Jumal andis Iisraelile tähtpäevi selleks, et pidada meeles suuri asju, mida tema nende heaks teinud oli (nt hapnemata leibade püha tähistas juutide Egiptusest välja toomist) või tähistada millegi olulise sündimist ja rõhutada puhkamise tähtsust (seitsmendal päeval peale maailma loomist Jumal ise hingas/puhkas).

Nõnda võiks konkreetse tähtpäeva pidamisele mõeldes esmalt iseenda jaoks lahti mõtestada, mis on selle tähendus minule. Pereinimestel on muidugi oluline mõelda ja arutada teemat veidi laiemalt: mida tähendab konkreetne tähtpäev minu abikaasale ja mis on see, mida tahame selle päevaga seoses edasi pärandada oma lastele. Kui jõulud tähendavad vaid, et tuleb osta hulganisti kingitusi (ehk teha palju kulutusi), hirmsasti koristada ja vaaritada (näha kõvasti vaeva) ning riburada pidi sugulasi külastada (nädal aega järjest ringi sõita ja suhelda), võib tõepoolest juhtuda, et tähtpäevast saab kurnav kohustus ning püha algne mõte ja tähendus hajub kusagile kaugustesse.


Teine oht seoses tähtpäevadega on rituaalidesse või traditsioonidesse takerdumine. Võib küll mõtestada jõule Jeesuse sünnipäevana, kuid kui pühad saavad rikutud, sest Jeesus-lapsukest tähistav beebinukk on aasta jooksul keldris ladustatud sõimekomplektist kaduma läinud või ebaõnnestub aastakümneid vanavanaema retsepti järgi tehtud piparkoogitegu, on taas põhjust iseendasse vaadata ja küsida: mis on minu jaoks päriselt jõulude tähendus?
Eesti keeles kasutatakse tähtpäeva sünonüümina sügava tähendusega sõna „püha“. Sellest võikski tähtpäevale isikliku tähenduse andmisel lähtuda. Mis on minu (ja meie pere) jaoks püha? Kas jõulusündmused teevad need päevad minu jaoks „pühaks“? Kui mulle on perekond püha, on ilmselt oluline tähistada emadepäeva ja isadepäeva, võib-olla ka tasapisi juurduvat vanavanematepäeva. Kui mulle on püha Eesti riik, pean oluliseks tähistada meie iseseisvumis- ja taasiseseisvumispäevi. Kristlastele läheb väga korda, mida Jumal on meie (ja kogu inimkonna) heaks teinud. Seepärast on oluline meeles pidada ning tähistada nii Jeesuse sündimist kui tema ristisurma ja ülestõusmist. Piibel nimetab nii tähtpäeva-pühi kui hingamispäevi Issanda pühadeks päevadeks (Js 58:13; Ho 9:5).
Kui nüüd olulised ja „pühad“ tähtpäevad on perekalendrisse kirja saanud, võib edasi mõelda, kuidas neid päevi pidada – mil moel ja kui palju nendele elada. Siingi saab appi võtta sellesama hindamiskriteeriumi: mis on minu jaoks püha, kõige olulisem? Kui olen inimene, kes väärtustab peret ja lähisuhteid, ongi lähedased ja sõbrad need, kellele pühadega seoses eelkõige mõelda. Keda tahan eriliselt meeles pidada? Kellele saata tänukaarti, julgustavat sõnumit või kindlasti helistada? Kelle juurest sooviksin läbi sõita või keda igatsen külla kutsuda? Võib-olla aga hoopis võtta argitempo aeglustumisel aega (esmalt) oma abikaasa ja (seejärel ka) laste jaoks… Suhetesse investeerimisel on esmatähtis üksteise jaoks võetud kvaliteetaeg: tähendusrikkad vestlused „päris“ (isiklikel) teemadel, koos-palvetamised. Õhtusöögimenüü mitmekäigulisus, valge laualina ja veatult läikivad köögi tööpinnad lisavad koosviibimisele küll esteetilist väärtust, kuid on suhete seisukohalt teisejärgulised.
Kristlasena on minu jaoks oluline mõelda, mida Jumal igatseb minuga seoses nendel tähtpäevadel. Kuulda minu tänupalveid kõige hea eest, mida ta on minule, mu perele, meie rahvale teinud? Näha mind jagamas tema armastust ja valgust neile, kellel on puudus kõhutäiest või… hoopis lootusest? Kohtuda minuga vaikuses, et minuga Vaimus koos kõndida ja kõneleda?
Kristlase ja pereterapeudina usun, et tähtpäevad ‒ ja tegelikult ka iganädalased hingamispäevad ‒ on meile antud eelkõige puhkamiseks ja taashäälestumiseks sellele, mis peaks olema meie elus kõige olulisem. Puhkepäevad annavad võimaluse kiiruse maha võtta, ennast töisest välja lülitada ja „hingata“, otsides Jumala lähedust ning osadust oma kõige kallimatega. Selles tähenduses saavad tähtpäevadest ja puhkepäevadest tõepoolest elus üliolulised, pühad hingamise päevad.

Kui teil on küsimusi, millele soovite samamoodi vastust, siis saatke need julgelt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja need saavad omakorda juba jumalakartlikele psühholoogidele edasi saadetud – ehk isegi järgmises Teekäija numbris vastatud!

Uudised

2023-1-jaanuar

31 Jaanuar 2023
2023-1-jaanuar

SISUKORD Eestimaalaste usk läbi rahvaloenduse prisma Laur Lilleoja Tänupalve uuel aastalPalve Ukraina ja Venemaa inimeste eestRahu üle mõistuse Erki Tamm Kerli ja Ürgo Perend tunnistavad Jumala armu Kerli ja Ürgo Perend...

Kelle puuslik on parem?

31 Jaanuar 2023

Jaanuar 2023Heili Meibaum, Allika baptistikogudus Elame armuajal, kuid meid ümbritseb palju ebajumalaid. Neid jagub igale maitsele.On oht, et mõni iseenesest hea püüdlus võtab esikoha Issanda asemel. Liigne tegusus võib toota...

Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)

31 Jaanuar 2023
Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)

Jaanuar 2023 Einike Pilli, KUSi rektor Liidu venekeelsetesse kogudustesse kuuluvad Adel Kuznetsova (Kohtla-Järve) ja Rebeka Mia Raihhelgauz (Tallinn) kohtusid ja said headeks sõpradeks KUS-LNK arenguprogrammis Futuurum. Mis olid esimesed mõtted ja...

Õigete rada on otsekui valgusepaistus

31 Jaanuar 2023
Õigete rada on otsekui valgusepaistus

Jaanuar 2023 Igor Raihhelgauz, Tallinna Vene Kogudus „Betaania“ Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud. Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea,...

In memoriam Alfred Elmi

31 Jaanuar 2023
In memoriam Alfred Elmi

Jaanuar 2023 18.06.1930 – 08.12.2022 Alfred sündis Hiiumaal Kassaris Ristete talus 18. juunil 1930 Priidu ja Liisa Elmi kuuenda lapsena. Tal oli 5 venda ja 2 õde. Isa Priidu teenis elatist...

2023. aastal ilmub Teekäija 7 numbrit

31 Jaanuar 2023

Jaanuar 2023Sven-Joonatan Siibak, EKB Liidu peasekretäri kohusetäitja Oleme tänulikud, et alates 1904. aastast on Eesti inimesed võinud lugeda head sõnumit Teekäija vahendusel. Ajakirja väljanägemine ja rõhuasetused on ajas muutunud, kuid...

Vägivallatuse tee Piiblis

31 Jaanuar 2023
Vägivallatuse tee Piiblis

Jaanuar 2023 Joosep Tammo, vanematekogu esimees Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud –, et ka teie võiksite pärida õnnistuse (1Pt 3:9).Kindlasti...

Mida võidab ja kaotab internetis aktiivne kogudus?

31 Jaanuar 2023
Mida võidab ja kaotab internetis aktiivne kogudus?

Jaanuar 2023 Hele-Maria Kangro, 3D Kogudus Kui neli aastat tagasi tundus, et YouTube’i kanalit vajab ainult 3D Kogudus ja teenistuste ülekanded olid Pereraadio pärusmaa, siis nüüdseks on pilt märkimisväärselt muutunud. 24...

Oikumeeniline rändnäitus kristlikest märtritest 20. sajandil

31 Jaanuar 2023
Oikumeeniline rändnäitus kristlikest märtritest 20. sajandil

Jaanuar 2023 Ruudi Leinus, Mähe baptistikoguduse pastor „Ole ustav kuni surmani ja ma annan sulle elu krooni“ (Ilm 2:10b). Sellise moto all koostatud näitus märtritest avati 21. oktoobril 2022 Berliini Eliisabeti...

Vastavad EKB Liidu vanematekogu liikmed

31 Jaanuar 2023
Vastavad EKB Liidu vanematekogu liikmed

Jaanuar 2023 EKB Liidu valimiskonverentsi eel avasid vanematekogusse kandideerijad Teekäijas 2/2020 oma mõtteid vendluse ühistööst. Sellest on möödunud 30 kuud ja ajakirja toimetus palus vanematekogu tänastel liikmetel vastata kahele küsimusele:1....

Linke