Otsing

01/2019 23 karita kibuspuu
Vastab Karita Kibuspuu


Üldiselt on ikka nii, et tähtpäevad on mõeldud inimeste jaoks, mitte inimesi pole loodud tähtpäevade jaoks. Piiblit lugedes näeme, et Jumal andis Iisraelile tähtpäevi selleks, et pidada meeles suuri asju, mida tema nende heaks teinud oli (nt hapnemata leibade püha tähistas juutide Egiptusest välja toomist) või tähistada millegi olulise sündimist ja rõhutada puhkamise tähtsust (seitsmendal päeval peale maailma loomist Jumal ise hingas/puhkas).

Nõnda võiks konkreetse tähtpäeva pidamisele mõeldes esmalt iseenda jaoks lahti mõtestada, mis on selle tähendus minule. Pereinimestel on muidugi oluline mõelda ja arutada teemat veidi laiemalt: mida tähendab konkreetne tähtpäev minu abikaasale ja mis on see, mida tahame selle päevaga seoses edasi pärandada oma lastele. Kui jõulud tähendavad vaid, et tuleb osta hulganisti kingitusi (ehk teha palju kulutusi), hirmsasti koristada ja vaaritada (näha kõvasti vaeva) ning riburada pidi sugulasi külastada (nädal aega järjest ringi sõita ja suhelda), võib tõepoolest juhtuda, et tähtpäevast saab kurnav kohustus ning püha algne mõte ja tähendus hajub kusagile kaugustesse.


Teine oht seoses tähtpäevadega on rituaalidesse või traditsioonidesse takerdumine. Võib küll mõtestada jõule Jeesuse sünnipäevana, kuid kui pühad saavad rikutud, sest Jeesus-lapsukest tähistav beebinukk on aasta jooksul keldris ladustatud sõimekomplektist kaduma läinud või ebaõnnestub aastakümneid vanavanaema retsepti järgi tehtud piparkoogitegu, on taas põhjust iseendasse vaadata ja küsida: mis on minu jaoks päriselt jõulude tähendus?
Eesti keeles kasutatakse tähtpäeva sünonüümina sügava tähendusega sõna „püha“. Sellest võikski tähtpäevale isikliku tähenduse andmisel lähtuda. Mis on minu (ja meie pere) jaoks püha? Kas jõulusündmused teevad need päevad minu jaoks „pühaks“? Kui mulle on perekond püha, on ilmselt oluline tähistada emadepäeva ja isadepäeva, võib-olla ka tasapisi juurduvat vanavanematepäeva. Kui mulle on püha Eesti riik, pean oluliseks tähistada meie iseseisvumis- ja taasiseseisvumispäevi. Kristlastele läheb väga korda, mida Jumal on meie (ja kogu inimkonna) heaks teinud. Seepärast on oluline meeles pidada ning tähistada nii Jeesuse sündimist kui tema ristisurma ja ülestõusmist. Piibel nimetab nii tähtpäeva-pühi kui hingamispäevi Issanda pühadeks päevadeks (Js 58:13; Ho 9:5).
Kui nüüd olulised ja „pühad“ tähtpäevad on perekalendrisse kirja saanud, võib edasi mõelda, kuidas neid päevi pidada – mil moel ja kui palju nendele elada. Siingi saab appi võtta sellesama hindamiskriteeriumi: mis on minu jaoks püha, kõige olulisem? Kui olen inimene, kes väärtustab peret ja lähisuhteid, ongi lähedased ja sõbrad need, kellele pühadega seoses eelkõige mõelda. Keda tahan eriliselt meeles pidada? Kellele saata tänukaarti, julgustavat sõnumit või kindlasti helistada? Kelle juurest sooviksin läbi sõita või keda igatsen külla kutsuda? Võib-olla aga hoopis võtta argitempo aeglustumisel aega (esmalt) oma abikaasa ja (seejärel ka) laste jaoks… Suhetesse investeerimisel on esmatähtis üksteise jaoks võetud kvaliteetaeg: tähendusrikkad vestlused „päris“ (isiklikel) teemadel, koos-palvetamised. Õhtusöögimenüü mitmekäigulisus, valge laualina ja veatult läikivad köögi tööpinnad lisavad koosviibimisele küll esteetilist väärtust, kuid on suhete seisukohalt teisejärgulised.
Kristlasena on minu jaoks oluline mõelda, mida Jumal igatseb minuga seoses nendel tähtpäevadel. Kuulda minu tänupalveid kõige hea eest, mida ta on minule, mu perele, meie rahvale teinud? Näha mind jagamas tema armastust ja valgust neile, kellel on puudus kõhutäiest või… hoopis lootusest? Kohtuda minuga vaikuses, et minuga Vaimus koos kõndida ja kõneleda?
Kristlase ja pereterapeudina usun, et tähtpäevad ‒ ja tegelikult ka iganädalased hingamispäevad ‒ on meile antud eelkõige puhkamiseks ja taashäälestumiseks sellele, mis peaks olema meie elus kõige olulisem. Puhkepäevad annavad võimaluse kiiruse maha võtta, ennast töisest välja lülitada ja „hingata“, otsides Jumala lähedust ning osadust oma kõige kallimatega. Selles tähenduses saavad tähtpäevadest ja puhkepäevadest tõepoolest elus üliolulised, pühad hingamise päevad.

Kui teil on küsimusi, millele soovite samamoodi vastust, siis saatke need julgelt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja need saavad omakorda juba jumalakartlikele psühholoogidele edasi saadetud – ehk isegi järgmises Teekäija numbris vastatud!

Uudised

2020-8-detsember

19 Detsember 2020
2020-8-detsember

SISUKORD Markuse evangeeliumiga läbi elu aia Joosep TammoSõbralt Sõbrale avas ukse noormehe unistuse täitumiseks Laura MaideValgem kui lumi Rando SelbakJõulud avavad taevaukse Ermo JürmaPriidu Ellam – põhja piirkonna politsei ja piirivalve...

Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

19 Detsember 2020
Ühel elul võib olla nii suur väärtus!

Detsember 2020 Einike Pilli ja Mikael Raihhelgauz, KUSi meeskond Lõppeval aastal oleme õppinud nägema inimelu väärtust teisiti kui varem. Oleme kaalunud mõttes, kui suurt majanduskahju võime kanda, et päästa inimeste elusid....

Kahekordsed jõulud Kosovos

19 Detsember 2020
Kahekordsed jõulud Kosovos

Detsember 2020 Daily Adam, misjonär Kosovos Jõulud Kosovos on tavaliselt vähemärgatavad. Vähemalt need, mida peetakse detsembri lõpus. Ilm on siis tavaliselt külm, udune ja sünge. Tänavatele pole veel tulesid välja pandud.Kuna...

Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

19 Detsember 2020
Piibliseltsi jõulumargid juba 25. korda

Detsember 2020 Jaan Bärenson, EPSi peasekretär 2020. aasta oli Piibliaasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid tähistasid sellega 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast. Tema täispiibli tõlge Vulgata (originaalkeeltest ladina keelde)...

JÕULULÄKITUS 2020

19 Detsember 2020

 Detsember 2020„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14).Me kasutame enda väljendamiseks sõnu ja vahel...

JÕULUVALGUS

19 Detsember 2020

Detsember 2020Tõnu R. Kallas'e jõuluhaikud Hinges heliseb – süda hellemast hellem.Hele jõulupäev. *Õhtusoojusessügaval südame alljõuluigatsus. *Tuuled mängivadaialippides jõulu-õhtu koraali.

Rõõmusta ja jaga rõõmu

19 Detsember 2020
Rõõmusta ja jaga rõõmu

Detsember 2020 Tõnu Lehtsaar, Tartu Kolgata baptistikoguduse diakon Jõulud võiksid olla rahu ja rõõmu pühad. Selleks pakub õigustust jõulusündmus, milles ingel kuulutas karjastele suurt (kr mega) rõõmu Päästja sündimisest. Taevased väed...

Pastoriprouade jõuluroad

19 Detsember 2020
Pastoriprouade jõuluroad

Detsember 2020 Toorjuustu-kookoskook Maarja Roosimaa, Hiiumaa Kristlik MisjonikogudusPõhi: 150 g Mesikäpa, Domino või Oreo küpsised, 50 g võidTäidis: 500 g maitsestamata toorjuustu, 200 g sulatatud juustu – Merevaik, 200 ml kreemjat...

Mulle tulevad külla hommikumaa targad

19 Detsember 2020
Mulle tulevad külla hommikumaa targad

Detsember 2020 Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks...

Muusika avab nähtamatu saladuse

19 Detsember 2020
Muusika avab nähtamatu saladuse

Detsember 2020 Allar Kaasik, Olevistes õnnistatud diakon Kristuse sündimise püha avab meie ees nähtamatu maailma saladuse. Pürgimust seletada jumalikku haaramatut müstikat, mis kulmineerus Kristuse sündimises, võiks võrrelda sooviga selgitada sõnadega muusikat.„Tema...

Linke