Kas Sina oled truu abikaasa?

Aprill 2019 13 paarv01
Karita Kibuspuu, pereterapeut

Truudusetus – kui kole sõna! Kindlasti ei sobi see ühe pühendunud kristlase iseloomustamiseks. Küllap on nii mõnigi staažikatest abieluinimestest vahel mõelnud, et „olen ma kaasana olnud, mis ma olen, kuid truudusetu pole ma olnud kohe kindlasti…“ Truudusetusest mõeldakse ja räägitakse enamasti kõrvalsuhte kontekstis, sellega seostatakse traagilist olukorda, kui paarisuhtesse on tekkinud juurde keegi kolmas, kes seal kindlasti olla ei tohiks.

Rõhk on siinkohal teise jaoks olemas olemisel, just siis ja sellisel viisil, kui tema seda vajab.

Paarisuhtes on truudusetusel hoopis laiem tähendus. EKSS selgitab: „Truu on keegi, kes on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav“. Kristlastest psühholoogid Henry Cloud ja John Townsend (Boundaries in Marriage, 1999) kirjutavad, et truudus abielus tähendab truu olemist kõigis eluvaldkondades. Truud meest või naist saab tema abikaasa alati usaldada kõiges, mis puudutab nende ühist elu. See tähendab, et ka pere rahadega ebamõistlikult ümber käies, aega valesti kasutades või argiseid lubadusi unustades on põhjust rääkida truudusetusest. Staažika abielu-uurija John Gottmani (What Makes Love Last, 2012) sõnul tähendab truudus paarisuhtes seda, et me oleme oma abikaasa jaoks emotsionaalselt kättesaadavad ja olemas iga kord, kui tema seda vajab. See võib hõlmata kuulamist, lohutamist, julgustamist, tunnustamist vms – rõhk on siinkohal teise jaoks olemas olemisel, just siis ja sellisel viisil, kui tema seda vajab. Tõenäoliselt ei ole selle seletuse järgi ühtegi abieluinimest, kes poleks aeg-ajalt truudusetu.

Tähtis pole see, et me peaksime olema täiuslikud. Seda me niikuinii ei suuda! Tähtis on hoopis, mida teeme, kui oleme olnud oma abikaasa vastu truudusetud. Gottmani aastakümnete pikkune nõustamispraktika näitab, et osa paare suudab truudusetuse kogemusega toime tulla, samal ajal kui teiste jaoks saab truudusetusest alguse abielu hävitav allakäigutrepp.

Esimene aste sel trepil ongi hetk, mil abikaasa vajab meie emotsionaalset tuge, kuid mingil põhjusel ei oska, ei suuda või ei taha me seda pakkuda. See võib juhtuda keerulise elusündmuse keskel (lähedase haigus, surm, töömured, kolimine, jms), kui pinget on palju ja igaüks püüab iseendaga toime tulla. Kuid truudusetust võib kogeda ka vähem dramaatilises kontekstis: tavalisel argiõhtul, mil mõlemad kaasad on tööst ja pererutiinist väsinud ning kumbki ei leia endas jõudu ega tahet teise jaoks olemas olla. Vahel on üks pool harjunud varasemas elus üksi endaga toime tulema ega oskagi teise jaoks emotsionaalselt olemas olla.

Võtmesõnadeks olukorras, kus üks abikaasadest kogeb truudusetust, on emotsionaalne turvalisus, avatus ja rääkimine. Kui mu abikaasa on minu jaoks usaldusväärne, ja vastupidi, ei tohiks olla probleemiks jagada oma tundekogemust truudusetusest (nagu ka reetmisest, hülgamisest, pettumusest vms). Ääretult oluline on, et niisugusel haavataval eneseavamise hetkel võtaks kuulaja pool truudusetuse sõnumit tõsiselt ja kahetseks oma möödalaskmist. Kahetsus ja leppimine kasvatavad usaldust ja lähedust. Niisuguses abielus ei pea truudusetuse pärast liigselt muretsema.

Kui aga abielus ei tunta end piisavalt turvaliselt, puudub usaldus ja avatus teatud teemadel rääkimiseks või ei võta truudusetult käitunud pool oma kaasa eneseavamist tõsiselt, koguni naeruvääristab tema tundeid, hakatakse negatiivseid kogemusi jagamise asemel vaikides endasse koguma. Tekivad „tundlikud“ teemad, mida hakatakse vältima, ja tasapisi kogunevad suhtesse nähtamatud pinged. Rääkimata teemad ja jagamata kogemused loovad paari vahele saladusi, mis hävitavad lähedust. Tekib emotsionaalne distants. Kuigi näiliselt elatakse koos, on paar oma igapäevastes tegemistes täiesti erinevates maailmades. Emotsionaalne distants toob kaasa suure üksildustunde ja kui niisugune üksildane inimene satub elu keerdkäikudes kokku teise samasuguse üksildasega, võibki juhtuda tragöödia, mida siiani truudusetuse kitsamas tähenduses mõistetakse – tekib afäär ehk kõrvalsuhe, mis halvimal juhul võib hävitada abielu.

Gottmani sõnul on afäär aga truudusetuse trepi kõige viimane aste. Tegelik truudusetus algab kuid, kui mitte aastaid varem, nendest esimestest hetkedest, mil üht abikaasat pole teise jaoks olemas siis, kui teda vajatakse. Hetkedest, mis jäävad paaril avameelselt lahti rääkimata.