Otsing

Detsember 2019 04 karita kibuspuu
Karita Kibuspuu, Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse psühholoog ja pereterapeut

Algajatele pereterapeutidele esitatakse õpingute alguses traditsiooniliselt küsimus: „Kas naine näägutab seepärast, et mees joob, või mees joob seepärast, et naine näägutab?“ Kristlaste kontekstis võiks küsimust veidi ümber sõnastada ja küsida näiteks nii: „Kas naine näägutab kodus seepärast, et mees on palju kodust ära ja tööl, või on mees palju tööl, seepärast et naine kodus näägutab?“

Miks mitte alustada suhtetasandi märkamist just praeguses jõuluootusajas!

Kumb oli siis enne: muna või kana?
Antud kontekstis ei ole nende näidete puhul oluline, kumb käitumine on põhjus ja kumb tagajärg, vaid see, mis paneb muidu toredad ja meeldivad inimesed käituma viisil, mis on nende lähedastele ebamugav ja raske taluda? Tegelikult on ju olemas ka „näägutavad“ mehed ja „virisevad“ lapsed.
Vaevalt, et ükski mees või naine abiellub selleks, et saada oma armsama tujurikkujaks. Samuti on raske uskuda, et mõni laps sünnib siia ilma eesmärgiga muuta oma vanemate elu keeruliseks. Piibel võrdleb riiakat naist alaliselt läbitilkuva katusega (Õp 27:15). Vaevalt, et pidevalt pahur meeski mõnusam kaaslane on.


Igapäevases suhtlemises toimub kommunikatsioon alati kahel tasandil: on pinnapealne tasand ehk sisutasand ja sügavam tasand ehk suhtetasand. Sisutasandil vahetame infot argiolukordade ja -käitumiste kohta, suhtetasandi info räägib sellest, mis toimub meie igapäevastes suhetes. Sisutasand kõneleb sellest, millest me parajasti räägime, suhtetasand annab märku, kuidas me end tunneme omavahelises suhtes. Kui abikaasa, olgu ta siis mees või naine, võtab sisutasandil teemaks kaaslase tiheda töögraafiku või tegemata kodused tööd, võib suhtetasand kõneleda hoopis üksildusest ning igatsusest suurema läheduse järele. Kui laps keeldub tegemast „koostööd“, trambib jalgu ja „tujutseb“, võib see anda märku, et lapse elus on hetkel midagi tema jaoks üle jõu käivat (nt väsimus, igavus või hoopis muljete üleküllus) või tunneb ta puudust turvalisest lähedusest oma ema/isaga.
Kui me ei oska teadvustada ega väljendada oma füsioloogilisi (nälg, janu, vajadus puhata) või emotsionaalseid (igatsus läheduse või hoopis üksi olemise järele) vajadusi, hakkavad täitmata vajadused kõnelema enda eest sisutasandi suhtlemises. Naine näägutab hiljem töölt tuleva mehe kallal. Mees ärritub jalus vedelevate mänguasjade pärast. Laps nende kahe vahel ei lase kummalgi rääkida, vaid katkestab vanemaid ja sikutab neid küll kätest, küll riietest. Niisugusel puhul kõneleb vaatepilt enamasti sellest, et olmeteemade all on peidus jäämäe suur ja nähtamatu osa – suhtetasand. Tundlikkus ja reaktiivsus suhetes (pisarad, kiire ärritumine, näägutamine, kurjustamine, jonnimine) võivad kõneleda üksildusest, ülekoormatusest, murest, hirmust, segadusest või abitusest. Inimene, kes ei oska või ei tunne ennast suhtes turvaliselt, et oma vajadustest või igatsustest otse kõneleda, hakkab kõnelema mõistu. Selleks et tema sõnumite alltekstist aru saada, peab kuulaja oskama näha suuremat pilti ja ka julgema küsida: mis on selle käitumise tegelik, sügavam tähendus? Mis on see, mis paneb mu armsa inimese praegu niimoodi käituma? Mida ta püüab mulle oma käitumisega öelda?
Paradoksaalsel kombel ei ole võimalik suhtetasandi probleeme lahendada, tegeledes sisutasandi teemadega –, kuigi paljud paarid ja pered just nii proovivad. Lõputud arutelud ja kirglikud vaidlused teemal, kes, kui palju ja milliseid kodutöid peaks tegema, millal on õige aeg koju tulla ning kuidas sisustada ühist nädalavahetust või puhkust, ei vii sageli mitte kusagile, vaid hoopis lisavad pingeid ja vähendavad kriisis olevat lähedust veelgi. Sisutasandi probleeme – sest ka parimates peredes on vaja aeg-ajalt täpsustada vastutusalasid või arutada olmeküsimusi – on enamasti võimalik lahendada sisutasandil arutledes. Kõige selgem märk sellest, et tegemist võib olla sügavama – suhtetasandi – probleemiga, ongi tõsiasi, et pealtnäha lihtsad sisulised arutelud muutuvad kergesti emotsionaalseks ning ei vii, hoolimata püüdlustest, lahenduste suunas. Niisugusel puhul tasub iseenda ja oma kõige kallimate nimel julgus kokku võtta ja nii endalt kui kaaslaselt hoolivalt küsida: „Kuule, mis Sulle tegelikult muret teeb?”

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke