11/2011
Ruudi Leinus
Kurb on tõdeda, et Eestis on pikka aega kasvanud vabaabielu ja kahanenud traditsioonilise abielu osakaal. Viimasel kümnendil on sündinud enamik lapsi väljaspool registreeritud abielu; varalised ja õiguslikud suhted on samas muutunud aina keerukamaks. Lisaks nõuavad samasoolised paarid oma kooselu avalikku ehk siis riiklikku tunnustamist.
Justiitsministeerium on uurinud Riigikogus esindatud parteide seisukohti antud temaatika osas ja lähtuvalt saadud seisukohtadest võtab järgmise aasta tööplaani mitteabielulise kooselu paremaks reguleerimiseks kooseluseaduse loomise.
.Märkimist väärib asjaolu, et ka praegu on vabaabielu praktiseerivatel inimestel võimalik reguleerida vastastikused võimalikud materiaalsed kohustused kehtivate seaduste alusel, kuid neid võimalusi tihti ei kasutata. Seega ei muuda kooseluseadus iseenesest nende jaoks midagi.
Isiklikult näen, et kooseluseadusega tahetakse riiklikult sätestada lisaks vabaabielule ka samasooliste kooselu. Sellise seaduse mõjul kinnistub ühiskonnas arusaam, et kooselu ongi perekond. Minu arvates taotletakse perekonnaseaduse alusel registreeritud abielu ja kooseluseaduse alusel registreeritud kooselu võrdsustamist. Eesti peaks jääma Jumala loodud ja läbi aastatuhandete hästi toiminud perekonnamudeli juurde. Sekulaarses ühiskonnas levivad alternatiivsed kooseluvormid (vabaabielu, samasooliste kooselu) on reguleeritavad olemasolevate seadustega (varalised suhted, vastastikused kohustused jne), mida on võimalik vajadusel täiendada.
Kirikud peaksid igati seisma elu edasiviiva ja turvalisust pakkuva kooselu vormi – mehe ja naise vahel sõlmitava püha abielu – eest, mida riiklikult reguleerib kehtiv perekonnaseadus. Eesti ühiskonna tulevik ja tervis sõltub Jumala tahte arvestamisest ka oma perekonnaelu korraldamisel. Selle nimel tuleb vaeva näha nii isiklikus elus, kuid selle eest tuleb meil seista kogu ühiskonnas!
