Jõulud väravas ja lossis

12/2014 05 ermo
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Üks fotograaf otsis ajakirja esikaanele kaunist motiivi. Seejuures köitis ta tähelepanu üks vana, aga muinasjutuliselt ilus loss, mida ümbritses imekaunis park. Ta tegi kaks ülesvõtet. Esimesel korral teravustas ta oma kaamera täpselt peaväravale, mis asus lossi lõunaküljel. Teise vaate puhul seadis ta fookuskauguse asendisse „lõpmatus". Ta saigi kaks toredat pilti. Esimene foto tõi väga selgelt esile uhke peavärava koos selle detailide ja kaunistustega ning tagaplaanil paistsid pisut udused lossikontuurid. Teisel pildil oli auväärne värav veidi udune, aga lummav iluaed ja majesteetlik loss oma tornidega särasid täies ilus.

On inimesi, kes imetlevad jõuludes Jumala lõpmatusest säravat tõelisust.

Jõulud köidavad väga paljude inimeste tähelepanu. Kuid ka jõuludest on inimeste keskel levinud kahesuguseid vaateid. Ühed elavad oma jõulud läbi vaid pealiskaudselt (võiks öelda lühinägelikult). Samas on inimesi, kes imetlevad jõuludes Jumala lõpmatusest säravat tõelisust.

Esimene pilt jõuludest on midagi, mida võiks nimetada ehk „lastejõuludeks": me näeme lastesilmade sära, me kogeme lastesüdamete imestust. Neid jõule on vahel nimetatud ka „saksa jõuludeks", sest see suur rahvas tähistab oma jõulusid vahest kõige meelelisemalt. Neid tavasid on vorminud sajandid ja jõulude imelossi viival teel seisev värav on samuti tähtis. Paljudel asjadel on seal oma kindel koht ja need peaksidki omale kohale jääma.

Aga ka teine, asja ennast edastada püüdev pilt, ei tohiks kellegi jõulualbumist puududa. Selliste jõulude puhul ei piirdu kogu tähelepanu siiski piknikuga „värava" ees. Loomulikult on siingi silmad avatud nägema nii kogu idülli kui armetust, kuid otsustav on teine hoiak – ollakse orienteeritud „lõpmatusele". Vaid sellisel juhul tuleb esile lossi tegelik pilt, mis vastab Jumala tahtele, ja üksnes siis avaneb meile jõulude tegelik mõte.

Teel jõulude tuuma juurde on hea käia koos kristliku kogudusega läbi adventaja – uurida Piiblist prohvetlikke ettekuulutusi, mis Jumal andis Moosese, Prohvetite ja Laulude kaudu; lugeda seda, mida evangeeliumid räägivad meile Jeesuse enda elust ja tööst; panna tähele apostlite tunnistust, kuidas nad läksid omaaegsesse maailma, huultel usutunnistus: „Jeesus on Issand!"
Nii toimis ka Maarja, kellest jõuluevangeeliumis öeldakse: „Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames" (Lk 2:19).