Kirjas Jumala märkmikus

03/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

Meie, 21. sajandi inimesed, mõtleme sageli, kuidas teised meie isikuandmetega ümber käivad. „Andmekaitse” on sagedane märksõna. Me tahame teada, mida keegi meist teab; milline „profiil” on kuskil meie kohta koostatud; millistes nimekirjades me oleme. Ettekujutus, et kuskil on mingi mega-pank, mis teab meist pisemaidki detaile ja võib ette öelda, millised on meie ostueelistused või kelle poolt me valime, on meile loomulikult hirmuäratav.
Jeesuse lause „...rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” (Lk 10:20) kuulub aga sellesse ritta. Kas siis ka taevas, Jumala juures, on mingi liikmenimekirjadega andmebaas? Põhimõtteliselt küll, peaksime ütlema. Seejuures kaugeleulatuva mõjuga, nii negatiivses kui positiivses mõttes.

Kõigis gruppides oli neid, kes Jeesusega liitusid.

Negatiivsest poolest ei räägi Jeesus siin üldse, nimelt võimalusest, et mina võiksin puududa sellest tähtsast sõprade nimekirjast. Ükski meist ei ole oma Loojale valge leht, häbenemist vääriv tundmatu, kellega ta ei tahaks praegu tegemist teha. Vastupidi! Jumal tunneb meid! Ta ise on otsinud ja leidnud meie elus võimalusi endast märku anda. Kuid siin pean ma tunnistama: inimesed, kes on kristlikus kodus üles kasvanud, neil on eeliseid.

Hea sõnum kõigile teistele aga on: Jumal ei ole spetsialiseerunud vaid sellistele inimestele. Seda näeme juba sellest, kuidas ta meie juurde tuli. Ta sai selleks, kes me kõik oleme: inimeseks, keda kutsuti Jeesuseks. Kui ta alustas Jumala tööd siin maa peal, ei pöördunud ta vaid nende poole, kes olid juba niigi religioossed. Ei, tema vaateväljas olid kõik: vagad ja jumalatud, vaesed ja rikkad, korralikud ja korratud. Ja üllatus: mitte kõik ei võtnud teda avasüli vastu, kuid kõigis gruppides oli neid, kes Jeesusega liitusid. Nad usaldasid Jeesusele oma elu, oma tuleviku –, kuid ka oma armastuse, oma aja, oma raha.

Neile, kes seda tegid, ütleb ta: „Rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” Niisiis, rõõmustage selle üle, et Jumal ei ole teid unustanud. Ta on teie jaoks alati kohal, juba nüüd ja eriliselt veel siis, kui jõuate tema juurde igavesse Kuningriiki.

Saksa treeneril Sepp Herbergeril oli kuulus märkmik. Kui ühe andeka jalgpalluri nimi seal juba kirjas oli, siis varem või hiljem tuli tollele kutse rahvusmeeskonna treeningule. Mõtle täna: kuidas võiks sinu rõõm Jumala „märkmikust” sulle endale ja teistele kogetav olla.