Palju hoolsamat tähelepanu!

05/2017 05 ermoj
Ermo Jürma, peatoimetaja

„Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks” (Hb 2:1).

Kapten teab oma eesmärki ja tunneb oma sadamat.

Selles lauses on pildike meresõidust. Keegi võib lasta laeva eesmärgist, s.t sadama sissesõidust, kõrvale uhtuda.
Siit nõudlikust piiblisalmist tuleks õppida: me peame pöörama suurt tähelepanu, et meie elulaev ei kanduks eesmärgist kõrvale. Meil tuleb palju hoolsamini panna tähele Jumala sõna. Meil on vaja end Pühakirjas kinnitada, sinna oma „otsad anda” –, nagu kinnitatakse üks laev tugevate köitega sadamakaile. Siis saavutame oma elu eesmärgi.

Küllap märkame ka salmi algussõna „seepärast”, mis viitab, et siin on ka midagi eelnevalt öeldud.

Nimelt saame Heebrea kirja algusest lugeda: „Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu ... kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise ... saanud ülemaks inglitest ... Sest kui juba inglite kaudu räägitud sõna jäi püsima ... kuidas siis meie võiksime pageda, kui me ei hooli nii suurest päästest, mis sai alguse Issanda enda kuulutusest ja mida meile on kinnitanud need, kes kuulsid?”

Jumal on prohvetite, inglite ja oma Poja kaudu väga mõjuvalt ja selgelt rääkinud. Evangeeliumi eesmärk ja Jumala elujuhised on Pühakirjas nii arusaadavalt esitatud selleks, et inimene ei eksiks oma elus, vaid saavutaks igavikulise eesmärgi – elaks Jumalaga lepitatult ja osaduses.

Päris igapäevaselt öeldes: kapten teab oma eesmärki ja tunneb oma sadamat. Tal on ju läbitud merekool ja praktika. Iga tähelepanelik Piibli sõnumi kuulaja tunneb Seadust ja Prohveteid, teab patu rikkuvat mõju ja tunneb andestuse armu. Kristlased teavad eesmärki ja tüürivad sadama poole.
Kuidas siis juhtub, et laev sadamasuust mööda uhutakse ja karidele satub? Võib-olla laskis tüürimees rooliratta korraks käest lahti, pööras tähelepanu millelegi muule, ei arvestanud tuule ja hoovustega? Ükski kapten ei sõida eesmärgist meelega mööda. Ja ka enamus inimesi ei pööra meelega Jumalast ära, vaid nad libisevad peaaegu nagu märkamatult sadamamuulist mööda. Pikk ja tormine teekond võib olla juba läbitud, aga ikkagi läheb nende elu mööda sellest sihist, mille Jumal on seadnud.

Mida võiksime siis tänasel päeval päris praktiliselt teha? – „Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks” (Hb 2:1).