Oktoober 2020 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Teekäija oktoobrikuu number on viimane, mis ilmub enne kirikuaasta lõppu. Vana Testamendi tark Koguja ütleb: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!““ (Kg 12:13).
Inimelu tõeline eesmärk ja viimne mõte on selles, et jõuda oma Loojaga õigesse vahekorda, s.t et Jumala poolt pakutud lunastus saaks vastu võetud ja inimene võiks siis oma Issandat teenida. See teenimine väljendub kõiges, mida Jumal meile oma sõnas on ilmutanud ja milleks Püha Vaim märku annab. Kõik muu on igaviku vaates vähe(m)tähtis.
Inimelu tõeline eesmärk ja viimne mõte on selles, et jõuda oma Loojaga õigesse vahekorda.
Uuest Testamendist loeme: „Siis ütles Jeesus kõikidele: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle, sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle. Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?“ (Lk 9:23–25).
Jeesus ootab, et me oma mina ära „salgaks“ ja oma elu tema pärast „kaotaks“. Tõeliselt saabki ennast vaid nii leida ja oma hinge päästa, aga mitte tervet maailma oma kätte saada püüdes ja kõrget enesehinnangut otsides. Püsivalt kõrget arvamust enda ja oma hakkamasaamise kohta, samuti õnne, rahulolu ja rõõmu me ei leiagi, kui otsime üksnes neid. Kõik need kaunid asjad on vaid „kõrvalproduktid“ ja võivad kaasneda nagu iseenesest, kui järgime päevast päeva kõige olulisemat.
Ligi nelikümmend aastat saadab mind üks mõttearendus Adolf Pohli juhatatud palvuselt: „Kui innukad on meie koguduse Piiblit uurivad vennad! Kui ustavad on meie õdede palveringid! Kui tulised on veel meie noored! Ja kui hästi laulavad meie muusikud! Nad kõik on küll väga suur õnnistus, aga meid ei päästa keegi muu kui Jeesus!“
Jah, oma usukaaslasi peame märkama, neilt õppima, koos nendega minema, üksteist virgutama ja toetama, kuid ka parimatele nendest ei saa me oma elu rajada. Apostel Peetrus võis julgelt tunnistada: „Taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks“ (Ap 4:12).
Peagi lõpeb üks kirikuaasta ja ilmselt algab uus. Aga me teame, et kord lõpeb iga inimese – ka minu ja sinu – elu ja siis öeldakse lõppsõna kõigest: kas oleme „iga inimese kohust“ täitnud, Jumalat kuulanud ja teda teeninud?
