Otsing

01/2017 06 ene johannaga 2
Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Tartus Tammelinnas olla üks maja, millel on lillat värvi uks. See on maja, kus on varasemalt elanud Kolgata koguduse pastoripered: Jürmad, siis Pillid ja nüüd Paldred. Mis puudutab lillat värvi, siis see pärineb koguduse tänase pastori Leho Paldre pintslitõmmetest, kes sellesse majja pea 18 aastat tagasi kolis. Siis oli ta veel 25aastane poissmees ja ehk ei osanud unistadagi, et ta seal oma tulevase naisega nelja tütart kasvataks.
Koputan uksele ja loodan elus esimest korda sellest sisse pääseda. Vist õnnestubki!
Ukse avab aga vanem härra, kel on valged juuksed ja kuldsed käed. Tuleb välja, et tegemist on koguduseliikmest ehitusmeistri Aare Luigega, kes teisel korrusel remonti teeb. Tema järel ilmub esikusse majaperemees ja pastor, alati suursuguste ning lugupidavate žestidega Leho. Räägime põgusalt ta kodu ajaloost ning kui täistund lööb, saabub trepist alla abikaasa Ene Paldre, näol võidukas naeratus. Ta on äsja toitnud nende neljandat last, 3kuust Ilse Margaretet, kes olla jäänud nagu kellavärk magama.
Seepeale kutsutakse mind köögilauda, kus ootab värske Napoleoni kook ja aurav kohv. See on rohkem kui olen soovinud ja nii lihtsalt olengi pääsenud Paldrete koju ning veel pastoriproua jutule!

Teil sündis äsja neljas laps. See on päris äge ju?

On küll. Olen mitu aastat mõelnud, et oleks tore kui beebi oleks taas majas. Ka tööalaselt oli see õige ajastus ja ma usun, et ma kedagi seal alt ei vedanud sellega. (Ene töötas sealsamas, kus ta ka õppis, Tartu ülikoolis. Tema vastutusalad olid nii administratiivsed kui organisatoorsed ülesanded kunstide osakonnas.)

Aga mõtled sa, mis saab edasi? Kui laps suurem, lähed sa sinna tagasi?

Tagasi tööle plaanin minna kolme aasta pärast, aga kas enam samale kohale, seda ei tea, sest siis on toimunud rektorivalimised ja mitmed ümberkorraldused. Eks ma jään ka senitehtust puudust tundma, eelkõige vabade kunstide professorite töö korraldamisest, sest seal sai kokku puutuda väga toredate inimestega. Sellised inimesed nagu Merle Karusoo, Arvo Pärt, Vello Salo ja paljud teised! Meeldis, et akadeemilisuse kõrval oli loomingulisust.

Kui Ene räägib, on ta rõõmsameelne. Istub sirge seljaga, ühelt poolt väärikalt, aga teisalt on valmis ka end kõrvalt vaatama ja enda üle naerma. Tartusse on ta tulnud Haapsalust, kasvades üles omakorda pastoriperes. Juttu rääkides jääb ta aeg-ajalt mõne ilusama eestikeelse sõnaga mängima, see paistab meeldivat talle.

Varem kui beebit ei olnud, siis olid tööl ja kodus ei saanudki olla? On nüüd teistmoodi?
Jah. Need õhtud, mil lapsed tulid koju, väsinud ja näljased, võtsid hingetuks, või veel parem sõna oleks „hingeldama”. Ise olin ka väsinud, ja teinekord võisin enesehaletsusest nutma puhkeda, kuid eks ka sellise eluga harju ära. Mida aga ei tahtnud, oli see, et kool ja küla kasvataks lapsi.

Aga kes sa oled? Identiteeti silmas pidades. 07 paldre pere 1

Ma ütleks kristlane ja ema. Abikaasa muidugi ka. Varasemalt vastanuks midagi tööalaselt, aga praegu mitte. Abikaasana olen eelkõige tagalahoidja, ja püüan mitte nii väga pildile jääda. Seekord see vist väga ei õnnestunud.

Väga ei õnnestunud tõesti. Me tegime mõned lood ka teistest pastorinaistest: Aili Roosimaast, Maali-Liina Remmelist ja Einike Pillist.
Einike Pilliga oleme sugulased. Aili Roosimaaga elasime tudengipõlves ühe aasta samas ühikatoas.
Einikese kõrval võib ka kergesti alaväärsust tunda, sest ta on nii võimekas ja aktiivne. Absoluutselt teisest kategooriast! Ta on ühtlasi Kolgata eelmise pastori abikaasa. Aga eks võrdlemine on patt, ega ole hea asi. Seda pole vaja. Ja tegelikult, enne teda oli Kolgatal ju Urve Jürma, kes oli seal Einikesest veel kauem! Tema tegeles pühapäevakoolilastega, kellest paljud olid mittekristlikest peredest ja kellest mitmest on nüüdseks saanud ususambad.

Kuidas oli sul pastori naiseks saamisega? Sa ise ju tuled pastoriperest. Tahtsid sa seda?

Teismelisena ei tahtnud. Võib-olla mulle ei meeldinud see, et peale teenistust pidi nii kaua ootama ja oli igav. Aga muul ajal oli isal mu jaoks aega, olime väga head sõbrad. Ka emaga saime kõigest rääkida.

Kuid ega Leho planeerinud ju ka pastoriks saada?

Jah, mäletan, et see oli ühel jaanuarikuul, siis kui me veel käisime. Ta ütles, et on nõus pastoriametiga, kui kogudus teda usaldab. Aga tegelikult sa ei abiellu ju pastori, vaid inimesega! Pastoriksolemine on üks identiteet, kuigi, jah, inimesest üsna suurt osa hõlmav.

Aga selline nimi nagu Pastoriproua, kuidas see tundub?

Omal ajal öeldi ka „koguduseema”. Mulle tulid alguses Kolgatal vanemad liikmed ütlema, et „meie koguduseema”, aga selle peale ma kohkusin nii ära ja 24aastase tüdrukuna vastasin: „Mis ema, ma olen teile hoopis tütar!” Maakogudustes võib seda seni olla või mäletatakse seda, aga linnakogudustes ja nooremates kogudustes on ajad muutunud. Autoriteedi-kesksest lähenemisest on läinud kogudusejuhtimine koostöökesksemaks ja annipõhisemaks – eks teisi uusi sõnu on veel. Loen üle-eelmise põlvkonna pastor Oskar Olviku mälestusi, kes töötas nõukogude ajal. Praegu täidavad näiteks hingehoidja rolli koguduses mitmed vastava anniga inimesed. Tol ajal kujunes aga sageli pastori abikaasast see, kelle juures käidi hinge hoidmas – ta oli justkui vaimuliku ema eest.

Aga millist elu sa tahaksid kunagi tulevikus, näiteks pensionärina?

Oi, ma tean küll! Minu jaoks on suur eeskuju mu oma vanaema, kes oli suure pere ema. Ta palvetas koguduseliikmete ja üldse paljude inimeste eest. Temaga oli tunda armastust nii praktilistes asjades kui palvetes. Ta oli vana aja pastori abikaasa, tagala. Hoolitses, et kodu ja lapsed oleksid korras. Temani ma ei küündi. Võib-olla igatsen just seda, et mul oleks inimestega sisulisi vestluseid ja usalduslikke suhteid. See on ühtlasi see, mis mulle töö juures meeldis, kui sain rääkida päris asjadest. Jumal kinkis olukordi ja loodan, et ka sellest mingi jälg jäi.

Kuidas näeb välja su argipäev?

Olen beebiga õnneks ühes rütmis ja oleme mõlemad pigem ööinimesed. Esimene söömine on tal 3:30, siis järgmine 6:30. Kella 7st keedan lastele hommikuputru ja siis saadame Lehoga kordamööda lapsi kooli. Vahel saab peale koolisaatmist ka puhata, aga siis on lõuna tegemine. Lapsed tulevad pooleks tunniks koju, lähevad muusikakooli, kes flööti, klaverit või viiulit õppima. Mina käin laste e-koolis ja kui koju jõutakse, on pilliharjutamine, koolitükkide tegemine ja siis saab igaüks 30 minutit olla arvutis. Õhtul saab teinekord ka mõnusasti lastega aega veeta. Lehole meeldivad lauamängud. Esmaspäeviti ja laupäeviti oleme püüdnud hoida päevi perele, aga eks neid erandeid tuleb ikka sisse. On ka koguduse emmede kodugrupp, mis vahel satub pühapäeva peale.

Mis sulle meeldib teha vabal ajal?

Lugemine. Muusika. Klaverimäng. Kuigi jah, jõuluõhtuks ei jõudnud sel korral midagi ära õppida. Samuti ajalugu ja kirikulugu. Kui saab, siis ka suusatamine.

Mida sa sellelt aastalt kõige rohkem ootad?

„Oh kaunis hetk, oh viibi veel…” vastaksin hoopis. Ma ei oskagi nii ette mõelda või eesmärke seada. Võib-olla soovin enim, et võiksin olla Jumalale tööriistaks ja ta kasutaks mind kasvõi läbi palvete. Eestis on liberalismi diktatuur ja sõna kristlus on Euroopas üldse devalveerunud. „Aga eks me tea, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.”

Akna taha linnumajakesse lendab rasvatihane ja nokib toitu. Maha on sadanud lumi. Paldretel seisavad ees uued toimetused. Järgmisel päeval on nende teisel tütrel kaheksas sünnipäev ja sellega on Ene väga rahul. Siis vastutavat kogu peo eest Leho ja sünnipäevalised sõidavad autodega Võrtsjärve äärde, Ene jääb beebiga koju.

 

 

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke