6/2010 Tarmo Lige
Meelis Einstein (50) on kõigepealt tubli pereisa. Eesliinil tegutsevat Meelist toetab tagalast abikaasa Marika. Meelis ütleb, et ta hoolib oma perest väga.
Meelis on Kunda Nordic Tsemendi esimene eestlasest juht. See on suur vastutus ja samas ka omanikepoolne usaldus. Kundas sündinud noormehele oli loogiliseks jätkuks peale Tallinna Tehnikaülikoolist mehaanikainseneri diplomi saamist tööle asumine samasse ettevõttesse, kus töötasid juba tema vanaisa ja isa. Siis oli tehase nimi „Punane Kunda". Nii on Meelis jäänud ustavaks oma kodulinna tehasele, vaatamata omanike ja riigikorra muutumisele.
.Meelis alustas lukkseppade tööjuhina ja on hiljem olnud keskastme juht erinevates ametites. Kui eelmine soomlasest tegevjuht pensionile läks, polnud ilmselt omanikel raske uut juhti leida, sest kes veel tunneks tehast paremini kui kogu elu seal töötanud insener. Peale tegevjuhi ameti on Meelis praegu ka Rakvere Karmeli koguduse juhatuse liige, Reci Eesti AS nõukogu liige, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse liige, Tööandjate Keskliidu volikogu liige, Betooniühingus võtmefiguur ja Kunda Ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees.
Kundas on tsementi toodetud juba üle 170 aasta. Praegu kuulub tehas maailma ühe suurema ehitusmaterjalide tootja Heidelberg Cement Gruppi, neil on tehased 40 riigis. Meelisega vesteldes saab mulle üha rohkem selgeks, et tegelikult peab ta kõige tähtsamaks "ametiks" pereisa ametit. Aga ka väljaspool perekonda peetakse temast väga lugu. Mistahes tööalaste ürituste vaheajal on tema ümber suur hulk teisi juhte, kes Meelise arvamust kuulda tahavad ja selle meelde jätavad.
Temas põleb miski. Arvan, et see on mõju, mille annab Meelisele usk Jumalasse. Kõik see kokku teeb temast mehe, kelle sõnad ja teod käivad käsikäes.
Sa ei ole oma ametites kunagi varajanud, et oled kristlane. Kuidas jõudis sinu tee Jumala juurde ja kes on olulised sinu usuteel?
Kasvasin üles kristlikus kodus, kus ema luges meile Piiblit ette ja vedas meid igal pühapäeval Kundast Rakvere Karmeli kirikusse. Varakult regulaarne koguduses käimine tuleb tervele usuelule kõvasti kasuks. Esimest pastorit Arpad Arderit mäletan väga hästi. Mõnikord olid pühapäeviti perekonna hommikud ja siis ta rääkis ka lastele. Üks jutlus hiire ja lõvi sõprusest on siiani meeles. Otsuse oma elu Jumala juhtida anda tegin 12-aastaselt. Tol ajal oli meie pastor Ilmar Kurg. Siis sai Jumal mind meie tollase pastori kaudu kätte. Edaspidi olen oma otsust muidugi mitu korda uuendanud ja oma suhet Jumalaga pidevalt arendada püüdnud.
Kuidas jagad aega töö, pere, koguduse ja hobide vahel?
Minu tööpäevad Kundas jäävad üldiselt ikka normi piiridesse, aga nädalas paar korda olen Tallinnas ja vahel ka tööreisidel. Siis kindlasti kaheksa tunniga päevas hakkama ei saa. Eks erinevatel eluetappidel võib ka tasakaal nende vahel erineda ehk teisiti öeldes, asjad tasakaalust väljas olla. Mõni asi lihtsalt nõuab teatud ajal suuremat tähelepanu ja meil peab olema paindlikkus kehtestatud tasakaalu rikkuda, muidu jäävad olulised asjad tegemata. Tingimuseks on kokkulepe teiste osapooltega, kuidas seda aktsepteeritakse või kompenseeritakse. Mõnikord ikka juhtub, et enda arvates on kõik heas tasakaalus, aga peab uurima, kas lähedased ja Jumal sellega ka nõus on.
Kodus olles meeldib mulle „ümber maja käia", mootorrattaga sõita, purjelauaga merel mässata. Jalgrattaga läbin aastas ka vähemalt 1000 km. Harva, kui tahan midagi üksi teha, ikka meeldib teha seda kõike koos Marika ja poistega. Niipalju kui võimalik.
Kui oled igapäeva tööst vaba, mis on sulle siis tähtis?
Olen juba 17 aastat õnnelikus abielus Marikaga ja meil on kaks poega: Mattias (16) ja Miikael (15). Abikaasa töötab raamatupidajana. Ma pean väga väärtuslikuks, et saan temaga päris paljud asjad läbi arutada. Ilma tema heakskiiduta ma midagi olulist otsustada ei taha. Mattias lõpetab sel kevadel põhikooli ja muusikakooli ning mängib ühes noortebändis ja koguduses basskitarri. Miikael käib 8. klassis ja mängib korvpalli. Meile meeldib koos perega midagi ette võtta: reisida näiteks. Igal kevadel käime koos roheliste rattamatkal. Mulle meeldib ka poistega koos kodus tööd teha, aga nemad seda vist nii palju ei naudi. Eks kodus on tegelikult väga hea olla, aga koostegemistest jäävad eredamad hetked meelde reisidel olles. Viimased eredad mälestused on Iisraelist sel aastal – Templimüür, Surnumeri, Masada ja muu.
Kuidas sa täna koguduses kaasa teenid?
Kui olin 20aastane, siis ristis mind Peeter Roosimaa. Tema pani mind ka kohe tunnistama. Edaspidi võttis meie järgmine pastor Meelis Etti mind tihti autojuhiks kui ta lisaks Karmelile ka Rakke kogudust teenis. Tal endal sel ajal autot ja juhiluba veel ei olnud. Ikka pidin teenistustel ka oma sõna ütlema ja muidugi ka Karmelis regulaarselt kõnelema. Tunnistamine ja sõna jagamine oli minu arenemisel väga suure tähtsusega, sest see õpetas mind Piiblit lugema, Sõnale mõtlema ning sõnumit vormistama. Alguses oli see väga raske: mitmetest kordadest mäletan, kuidas higi mööda selga alla sokkidesse nirises.
Hiljem tegin Rakvere koguduses laste- ja noortetööd. Praegu olen juhatuse liige ja naljaga öeldes Gunnari abi „murede alal". Teeme Kundas meeste osadusgruppi; vahel jagan sõna; aitan eelarveid teha. Proovin oma panuse anda koguduse strateegiliste arenguplaanide tegemisel.
Kuidas sinust sai ettevõtte juht?
Olen selles firmas töötanud kogu oma senise elu. Kui mulle pakkumine tehti, siis oli piisavalt aega asjad läbi mõelda. Nii suures kontsernis plaanitakse juhtide arengu võimalused ja vahetused pikalt ette. Aga kõige taga on ikkagi Jumal. Me mõnikord kardame, et ta ei saa meie mittekristlastest ülemustega hakkama, aga ka kuninga süda on nagu veeoja Jumala käes.
Mida juhiks olemine eeldab? Kas on vahet kristlasest juhil ja mittekristlasest juhil?
Iga inimene erineb teisest. Kindlasti on teistmoodi ka kristlane ja mittekristlane. Peamine erinevus võib olla väärtushinnangutes. Aga olen näinud ka „maailma inimestel" päris sarnaseid prioriteete kristlastega. Üks moment, mida tahan mainida, on allumise oskus, mida kristlased peaksid hästi teadma suhtest Jumalaga.
Juht peab oskama mosaiigi ehk tervikpildi kildudest kokku panna, ja seda isegi siis, kui osa või suurem jagu juppe veel puudu on. Ääretult olulised on suhtlemisoskus ja meeskonna arendamine. Mida aeg edasi, seda paremini mõistan, et edu võti on heas meeskonnatöös.
Mis on sinu arvates oluline inimeste motiveerimisel? Mis vahe on tasu eest tehtava töö ja vabatahtliku töö puhul (näiteks koguduses)? On sul mõned nõuanded?
Nõustun nendega, kes ütlevad, et motivatsioon tuleb igaühel ise leida. Teised- juhid sealhulgas- saavad natuke kaasa aidata. Oluline ongi seda mõista ning enda ja inimeste suhtes aus olla. Pole vahet, kas selle eest palka makstakse või mitte. Minu arvates on tähtis aidata motiveeritavatel näha tulemust tervikpildis ja leida üles punktid, kuidas see neile kasulik on. Sealjuures pean silmas mitte ainult materiaalset kasu vaid näiteks puhast südametunnistust, tervist, paremaid suhteid lähedastega, eneseteostust ja paljut muud. Koguduses on asi teistmoodi sellepärast, et siin ei piisa inimlikust motivatsioonist. Tõelise motivatsiooni ja seejärel meiepoolse vastuse pühenduda saab inimesele anda ainult Jumal.
Kas sulle meenub mõni kompromissitegemise kiusatus oma tööalases tegevuses?
Minu arvates olukorda kristlus versus majandustulemus ei saa olla, sest otsustada olla kristlane ja käituda Jumala Sõna järgi võrdub muuhulgas ka hea majandustulemusega pikas perspektiivis. Ainult hetkelist kasu või enda mugavust silmas pidades võib kristlike põhimõtetega vastuolu tekkida. Olen sügavalt veendunud selles, et Jumala printsiipide rakendamine ärielus toob kaasa kordamineku. Kiusatus on tavaliselt teha järeleandmisi põhimõtetes ja minna kergema vastupanu teed. Õiged otsused võivad seejuures olla mõnikord väga valusad ja mõne kõrvaltvaataja poolt vaadatuna ka valed.
Kuidas lahendad kriise tänases majandusolukorras ja ka isiklikus elus?
Üldine skeem igas kriisis on, et tuleb vaikseks jääda; kuulata, mida Jumal ütleb ning siis selle järgi plaan kokku panna ja see ellu viia. Niimoodi olen üritanud talitada. Teooria on lihtne, aga selle realiseerimine läheb alati üle kivide ja kändude ning võib rohkem aega võtta. Kogemused tulevad kasuks. Mõnikord aitab liigsest dramaatikast üle saada kui defineerime olukordi mitte kriisina vaid näiteks nii, et majanduses on langustsükkel, perekonnas on suhtlemises vajakajäämised ja muudes olukordades samamoodi. Kriisis või keerulises olukorras peab olema realist ja mõistma, et peab plaanipäraselt tegutsema: käed rüpes istumine lahendust ei too. Aus suhtlemine kõigi osapooltega kriisiajal on ääretult tähtis.
Mida arvad kristlasena ärieetikast?
Mulle meeldib Skandinaavia kõrgete nõudmistega ärieetika, kus valetamisel ega ebaausal käitumisel palju ruumi ei ole. Lugesin hiljuti ühte juhtimisraamatut ja seal oli huvitavalt öeldud: „Aus käitumine äris on väga tulemuslik, aga seda pole veel piisavalt uuritud". Kas pole huvitav – kõikvõimalikku manipuleerimist on läbi aegade arendatud, aga selle peale, et kõikide vastu aus olla ja õiglaselt käituda – lihtsalt ei tulda.
Kus läheb piir ahnuse ja edu vahel?
Ma täpselt ei tea. Üks lähenemine võiks olla selline, et edu on tööga välja teenitu pluss Jumala õnnistus. Aga ahnus see kui midagi soovitakse saada teiste arvelt, nii et keegi jääb oma osast ilma.
Mis vahe on 30-aastase ja 50-aastase mehe vahel?
Väga palju võib vahet olla kui prioriteedid ei ole varakult paigas. Ma enda kohta seda öelda ei saa, sest peamised printsiibid ei ole paigast liikunud. Ja iga mehe südames on ikka üks uudishimulik poisike ka ja talle tuleb vahel ruumi anda, muidu jääme ruttu vanaks, kes juba kõike teavad ja midagi uut ette võtta ei viitsi. Loodetavasti saame eluküpsemaks.
Mida vaatad vanemaks saades teistmoodi?
Üks teema võib olla aeg. See läheb kogu aeg kallimaks, sest ajaressurss väheneb ja seega tunnihind tõuseb. Kui midagi jääb järjest vähemaks, siis tuleb väga hoolega mõelda, millele seda kulutada. Olen enam hakanud hindama kvaliteetaega, mida saan veeta näiteks Jumalaga või Marikaga. Nautida head seltskonda või midagi tõesti väga meeldivat tehes.
Millest sinu alaline sõbralik naeratus? Tundub, et oled vana rahu ise.
Ega ausalt öeldes mul kogu aeg ka naeratus näol ole- mõnikord olen tõsine, vahel vihane või nördinud ka. Aga ma olen ju õnnelik inimene. Arvan põhjuse olevat selles, et olen püüdnud oma elus asjad inimese kasutusjuhendi (Piibli) järgi tasakaalu viia.
Oled oma kodulinna suurim tööandja. Mida soovitad neile, kel hetkel tööd ei ole?
Soovitan võimalikult palju suhelda kõikvõimalike inimestega, mitte üksi koju istuma jääda. Sest mõnikord on nii, et teised näevad lahendusi, mida me ise ei märka. Teistel võib olla nõu, mille peale me ise pole tulnud.
Mida teeksid edasi siis kui su lepingut enam ei pikendataks?
Eks siis on aeg ringi vaadata, mis pakkumised saadaval on. Olen ka mõelnud, et huvitav oleks ise ettevõtjaks hakata.
Kas oled nõustanud inimesi ka vaimulikel teemadel? On sul tööalastes vestlustes tulnud Jumalast juttu?
Olen nõustanud, aga mitte töö juures. Juttu on Jumalast ikka olnud, aga püüan oma positsiooni mitte ära kasutada, et midagi vaimulikku „maha müüa".
Mida loed oma elus kõige väärtuslikumaks praegu?
Mulle meeldib üks laul, kus on sõnad „... sinuta (Jumalata) olen kadunud..." Minu väärtus on Jumalas, temast saab kõik mõtte ja alguse. Pere on mulle ka ääretult kallis.
Mida tahaksid veel ära teha?
Mul on küll paar suuremat visiooni, mille teostamise juures tahan kaastegev olla, aga ei hakka siin neid üles loetlema. Küll omal ajal, kui Jumal lubab, jõuab neist rääkida.
Meelisega vestles Tarmo Lige
1. Varakult regulaarne koguduses käimine tuleb tervele usuelule kõvasti kasuks.
2. Tunnistamine ja sõna jagamine oli minu arenemisel väga suure tähtsusega, sest see õpetas mind Piiblit lugema, sõnale mõtlema ning sõnumit vormistama.
3. Mõnikord aitab liigsest dramaatikast üle saada kui defineerime olukordi mitte kriisina vaid näiteks nii: majanduses on langustsükkel, perekonnas on suhtlemises vajakajäämised ja muudes olukordades samamoodi.
4. Iga mehe südames on ikka üks uudishimulik poisike ka ja talle tuleb vahel ruumi anda, muidu jääme ruttu vanaks, kes juba kõike teavad ja midagi uut ette võtta ei viitsi.
5. Minu väärtus on Jumalas, temast saab kõik mõtte ja alguse.
Gunnar Kotiesen (Rakvere Karmeli Koguduse pastor):
Olen saanud aastaid koos Meelisega olla väga erinevates olukordades. Meelis on olnud minu teekonnal väga oluline isik. Palju inimesi on mingil hetkel meie ellu tulnud ja siis on nad "sealt" edasi liikunud. Meelis on olnud minu elus niikaua kui mäletan. Juba noore poisina käisin vahel koos kogudusega tema vanematekodus jaanitulel. Kuid rohkem huvitasid mind seal Meelise ja tema noorema venna tehnikapark – mootorattad ja tolle aja vägevad Žigulid. Ja loomulikult oli parim osa see, kui sai Meelisega sõita mõned "kiiremad kilomeetrid".
Mäletan, et juba siis oli ta alati abivalmis ja panustas rõõmuga kõigesse, milleks oli jõudu ja aega. Kord käisin oma emaga Kundas ujumas ja kohe kuidagi ei jaksanud rannast bussile minna (seda vahemaad võis olla 2-3 km). Siis tuli Meelis, kes meid oma auto peale võttis ja bussi peale viis – see oli väikesele poisile korralik palvevastus.
Olles juba teismeline, oli mul suurepärane võimalus abistada jõudumööda Meelist poisteklubi töös ja noortelaagrite korraldamises. Temaga oli kogudusetööd mõnus ja turvaline teha, sest alati oli ta elurõõmus ning julgustav. Nende pikkade aastate ja suure hulga tegemiste peale mäletan vaid korra, et Meelis ägestus. See oli hetk kui olin saanud endale esimese auto ning tahtsin kõigile näidata kui "hea" sõitja ma olen. Minu "esinemine" lõppes sellega, et sain väga napilt enne Meelist oma auto pidama. Siis oli tõesti vaja noorele mehele mõni krõbedam sõna öelda, et "mõistus koju tuleks".
Olen imetlenud, kuidas vaatamata nii suurtele muutustele tema elus on ta jäänud alati samasuguseks – osavõtlikuks ja abivalmiks nii inimeste isiklike vajaduste suhtes, kui ka koguduse töös.
Aga eriti on hea meel, et Meelis on minu elus nende inimeste hulgas, kellega koos võime jätkuvalt käia Jumalast antud teekonda. Olen Jumalale väga tänulik, et täna võime koos tema toreda perega teenida Jumalat Rakvere Karmeli Koguduses ja tema armu läbi olla koos osa Kunda koguduse rajamise protsessist. Arvan, et sageli on heaks pereelu kvaliteedi näitajaks meie lapsed. Tänaseks on nad aktiivselt kaasa löömas koguduse erinevates tegemistes. Seegi on tunnistus, et Meelise teenimine ei ole olnud pinnapealne, vaid see on puudutanud positiivselt ka kõige lähemaid.
