Otsing

1/2009 Meego Remmel, EKB Liidu president

Kõndisin vanaaasta õhtul mööda Kuressaare peatänavat kesklinna poole koos Texase sõpruskoguduse venna Ralph Girlinghousiga. Korraga nägin meie ees ühel puuoksal rippuvat kollast salli. Just sellist, nagu minulgi samal hetkel kaelas.

Tegelikult oli samasugune kollane sall enam kui sajal aastavahetuse evangeelsest talvefestivalist osavõtjal Kuressaares. Too erekollane sall üle Eesti ja välismaaltki Saaremaale kogunenud nooruslike kristlaste kaelas pidi näitama usku talvefestivali motosse: „Julge särada!" Talviselt pimedal ajal, kui enamus eestimaalasi peidab end tumedate ja paksude talverõivaste alla, oli tore näha, kuidas siin liikusid ringi säravate kollaste sallidega inimesed, kehastamaks usku evangeeliumisse.

.

Linna keskele suure jõulukuuse alla oli üles pandud kaks telki ja lava. Telgis jagati inimestele tasuta kuuma teed ja pontšikuid ning vaimulikku kirjandust ja kutseid erinevatele talvefestivaliga seotud sündmustele. Mitmel pool linnas olid avatud õpikojad lastele, noortele, täisealistele, kus omandati oskust väljendada kristlikku elurõõmu ja rõõmusõnumit. Hooldekodudesse viidi head ja paremat nii suhupistimiseks kui südamessevõtmiseks.

Aasta eelviimasel õhtul liikus läbi linna suur valgusemarss, kus kollaste sallidega lapsed, noored ja täiskasvanud kandsid tõrvikuid ja küünlaid linna ühe kiriku juurest teise kiriku juurde. Lauldi rõõmusõnumilaule, tervitati pealtvaatajaid rõõmuhõisetega ning palvetati kirikute treppidel seisatudes koos kohaliku vaimulikuga õnnistuseks konkreetsele kogudusele, linnarahvale, saarerahvale, Eesti rahvale, maailma rahvastele.

Õhtustel evangeelsetel kontsertteenistustel oli Siioni kirik rahvast täis. Olles oma jutluse lõpetanud ning astunud teenistusel osalenud ja ka tervituse öelnud Kuressaare linnapea juurde, ütles ta mulle, et ta pole kunagi varem midagi seesugust kogenud. Ta tänas südamest ja tunnistas, et sai sel õhtul seesmiselt puudutatud.

Tänu Jumalale, kes on saatnud meile, inimlastele oma rõõmusõnumi, kes sai lihaks jõuluööl sündinud Jeesuses ning elas meie keskel, näidates meile julgelt säravas kirkuses Isa au täis armu ja tõtt! Tänu, et sellesama rõõmusõnumi läbi oleme ka meie võinud leida oma elule tõelise aluse! Tänu, et oleme kutsutud uskuma evangeeliumisse ja elama seda välja ustavalt ja usaldustväärivalt!

Jeesus ütles: „Uskuge evangeeliumisse!" Ta ütles ka: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus." (Jh 8:12) Samas ta kinnitas: „Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus." (Jh 9:5) Edasi ütles ta: „Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas." (Mt 5:14-16)

Niisiis, julgeme särada! Usume evangeeliumisse! 2000 aastat tagasi kehastus rõõmusõnum maailma Jeesuse kaudu. 2009. aastal pärast Kristust kehastub rõõmusõnum maailmas meie kaudu. „Teie olete maailma valgus," ütleb Jeesus oma järgijatele.

Evangeelium ei ole veenvalt tõestatud matemaatiline valem, vaid keset elutegelikkust jagatud rõõmusõnum usus ja usalduses Kristuse suhtes.

Ka sina oled evangeelium, kas sa usud seda? Keegi on öelnud, et Jumal on inimestele jätnud viis evangeeliumi: Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese ja Sinu elu evangeeliumi. Läbi kahe aastatuhande on olnud vähe neid, kes on lugenud esimest nelja. Vähemalt 1500 aastat tuli enamus kristlastest usule läbi viienda evangeeliumi, lugedes teiste kristlaste elust, mida tähendab uskuda Kristusesse. Tänapäeval on neli evangeeliumi kättesaadavamad kui kunagi varem. Teadmata arvus keeltes on evangeeliumid terviktekstidena saadaval hiirekliki kaugusel internetis, rääkimata paberkandjatele trükitud evangeeliumidest hotellides, haiglates, vanglates, raamatulettidel, kirikutes, kodudeski. Ometi loeb enamus inimesi jätkuvalt vaid viiendat. Ja inimesed usuvad, mida nad loevad.

Millist evangeeliumi nad sinu ja minu elust välja loevad? On see neile rõõmustav või masendav sõnum? On see päästev või hukkamõistev sõnum? On see pühima armastuse või armutu silmakirjalikkuse sõnum? On see sõnum Kristusest meie maailmas või maailmalikkusest vaatamata meie kristlaseksolemisele?

Jeesus ütleb: „Uskuge evangeeliumisse! Mina olen maailma valgus. Teie olete maailma valgus." Paulus kirjutab: „Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub... Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama."" (Rm 1:16-17)

Need piiblisõnad andsid tõuke Martin Lutheri usupuhastuseks. Sama sõnum tõi samal ajal elava usu juurde ka tuntud katoliikliku reformatsiooni algataja Ignatius Loyola. Usk evangeeliumisse on muutnud Eestimaa inimeste elu. 125 aastat tagasi alanud vaimulikust ärkamisest Läänemaal sai alguse üle Eestimaa levinud elumuutev vaimulik liikumine, mis tõi tuhandeid inimesi elavale usule ning evangeeliumikuulutusele kaasinimeste usklikukssaamiseks. Nii tekkisid baptistikogudused, priikogudused, evangeeliumi kristlaste vabakogudused ning nelipühilikud kogudused, kes täna moodustavad 83 kogudusest koosneva Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu. Sellesse ühendusse kuulub ligi 6000 isiklikus usus ristitud koguduseliiget, peale selle lapsed, noored, vanemad, kes võivad usus kasvada laste pühapäevakoolides, noortetöös, täiskasvanutele suunatud alfakoolitustel, koguduse koosolekutel, kodugruppides, kodututele pakutud öömajades, saunapäevades, supiköökides, aga ka edukatele ühiskonnategelastele korraldatud palvushommikusöökidel, heategevusüritustel, kristlikel konverentsidel, seminaridel, koolitustel, aga ka hoolitsemisel ja hoolekandel inimeste füüsiliste, psüühiliste, sotsiaalsete ja materiaalsete vajaduste eest, kus iganes keegi abi vajab.

Jeesuse sõnad ja elu ütlevad: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid." (Mt 22:37-40) Selles topeltkäsus on kokku võetud mitte ainuüksi Jeesuse usuline ja kõlbeline õpetus, vaid ka kogu kristuslik elukäsitus ja elulugu. Seesama armastuselugu peab saama ka meie elulooks, vastasel juhul me vaevalt Kristust järgime.

Sellepärast rõhutabki Eesti EKB Koguduste Liit usku evangeeliumisse 2009. aastal läbi kolme prioriteetse tegevuse: kuulutuse, hoolitsuse, koolituse. Samamoodi toimis Jeesus. Ta kuulutas, hoolitses ja koolitas. Liidu uusaastaläkituses öeldi: „Kõige pimedamatel aegadel on jumalik

Päästja astunud inimeste keskele ning kehastanud rõõmusõnumit kuulutades, hoolitsedes, koolitades. Raskeimatel aegadel oleme meiegi Kristuse esinduskoguna kutsutud elama ja olema inimeste keskel ning kuulutama Päästja olemasolu, hoolitsema abivajajate eest ning koolitama nii iseennast kui kaasinimesi jüngerlikult Jeesuse sarnaseks elukäsituseks ja ennastandvaks teenimisvalmiduseks läbi kõigi vaimuandide, mis ta oma koguduseihule on usaldanud. Rõõmusõnumi Issand tahab oma Vaimu kaudu meid kõiki sel aastal eriliselt õnnistada ja tarvitada. Avagem end sellele võimalusele 365 päeval ja ööl aastas!"

Piibel ütleb: „Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." (Hb 11:1, 1968. a tõlkes) Nii tähendab piibellik usk evangeeliumisse täieliku usalduse ülesnäitamist N/nähtamatu N/nähtavale toomisel. Evangeelium ei ole veenvalt tõestatud matemaatiline valem, vaid keset elutegelikkust jagatud rõõmusõnum usus ja usalduses Kristuse suhtes. Kandkem sellist evangeelset usku oma elu keskmes! Jagagem uuel aastal usku ja usukogemusi, evangeelseid tunnistusi ja elulugusid.

Tuntud missioloog Leslie Newbigin on öelnud, et kui üldse evangeeliumi kuulutada, siis tuleb seda teha selliselt, et sellest aru saadakse ning ollakse võimelised seda vastu võtma. Helmut Thielicke leiab, et evangeeliumi peab kuulutama värskelt ja igale põlvkonnale uuel viisil, sest igal ajastul on erilised küsimused, mis on küllaltki unikaalsed. Karl Barth tunnistab, et evangeelium muutus tema jaoks hoopis teistsuguseks, kui ta sai oma üllatuseks Safenwilis õunapuu all istudes aru, et apostel Paulus ei saatnud oma kirja mitte vaid oma kaasaegsetele Roomas, vaid et see kiri oli tegelikult saadetud Karl Barthile ja Karl Barth pidi sellele kirjale vastama. Nii sai temastki evangeelium möödunud sajandi maailmas. Kes on evangeeliumiks sel sajandil ja eeloleval 2009. aastal Eestis?

Näitasin Ralphile kollast salli puu otsas ja ütlesin, et keegi on selle vist kaotanud. Ta võttis selle puuoksalt ja pani endale kaela. Otsekui märgiks, et temagi, rääkimata meist, eestimaalastest, on kutsutud olema Jumala evangeeliumikirjaks kaasaja Eestile. Kas ka sina?

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke