Kas sa aru ka saad mida sa loed?

03/2014 10 ermo helarilt
Ermo Jürma, Mooste Baptistikoguduse pastor

Ap 8:26–40.
Etioopia kuningriigi finantsminister (Idamaa J. Ligi või A. Hansson) oli tõllaga koduteel. Tema elus oli kõik vajalik olemas: kindel koht tööturul (tänapäeval haruldane), kõrge ühiskondlik positsioon (haruldasem), raha ja mõjujõud (veelgi haruldasem).

Kaalukamate muutuste puhul peavad kaasa rääkima meie pea, süda ja käed.

Kuid veidi religiooni kuulub ka elu juurde – ja ta külastas Jeruusalemma. Eunuhhina poleks ta ise saanud juutlusse astuda, aga ta oli nende sõber, nagu on paljudel kirikutel liikmekohustusteta sõpru. Pühas linnas soetas ta reisilektüüriks Jesaja-rulli. Seegi polnud mittejuudile lihtne, aga tema rahakott ja mõjujõud olid piisavad. Nüüd sõidab ta koju ja loeb arveraamatute ja börsiteadete vahelduseks raamatute Raamatut, kirjutatud heebrea keeles, paremalt vasakule.

Igaüks meist on teel läbi elu. Meil on oma kohustused, sissetulek ja positsioon. Televisiooni ja interneti ajastul haarame meiegi vahel mõne raamatu ja loeme.
Järgneva jutluse teemaks on muutused. Mõned muutused lihtsalt sünnivad: näiteks sain mina Moostes oma esimesed hallid juuksed... aastad lihtsalt sealmail. Teiste puhul räägivad kaasa meie pea, süda ja käed.

Mida sa loed?
On oluline, mida me loeme – see kujundab elu. Lugesin hiljuti ühe Lõuna-Aafrika pastori jutlust, mis rääkis lugemise olulisusest. Ta meenutas sealset apartheidiaega. Mustanahalistel oli siis keelatud juurdepääs raamatukogudele, aga alkoholile prii. Valged teadsid, et kui mustad ei loe, vaid joovad, on neid kergem rõhuda. Tema julgustas oma noori: „Lugege rohkem! Ostke igas kuus vähemalt üks raamat! Vaadake valgeid, mida nad teevad bussipeatuses – loevad, raudteejaamas – loevad. Nende kaubanduskeskustes on palju raamatulette, meie omades mitte."

Mida lugeda? Mõnes väljaandes on nii suured pildid ja tähed, et mõtetel on vähe ruumi. Alaline teema on vaid: poliitikud on ülemakstud ja äraostetavad, igas põõsas luurab mõni pervert, kõik naised peaks nii välja nägema nagu foto esikaanel.

Etioopia rahandusminister oli ostnud aga midagi erilist – Jesaja raamatu. Kes soovib oma eluteel Jumalaga kohtuda, peab lugema Piiblit. See on elav raamat, kindlasti põnevam kui paljud teised raamatud. Seal on reisikirjeldusi ja mõrvalugusid, intriige ja kiusatusi. Esile tuleb kogu inimtunnete palett, alates: A – armastus, B – brutaalsus, ..., R – rõõm, ... kuni Ü – üllus. Piibli ridade kaudu ja ridade vahelgi kõnetab meid Jumal.

Mida me loeme? Mina loen Postimeest, ajakirja Teekäija, uudiseid internetist jne, kuid need siiski ei konkureeri Piibliga – selles olen ma ennast taas leidnud, olen kohtunud Jumalaga. Kellel on huvisäde saada teada, millega on tegemist kristlikus usus, see peab lugema. Kui sa oled kristlane, siis ära unusta oma Piiblit lugeda!

Kas sa ka aru saad, mida sa loed?
Teine küsimus tuleb sõna-sõnalt Piiblist: „Kas sa ka aru saad, mida sa loed?" Tema vastas: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?" (Ap 8:30j).

Kristluses on oluline tõe tundmine. Kes tuleb usule, see ei pea oma mõistust garderoobis ära andma. Arusaamine on enam kui tark olemine. Finantsminister teadis palju, aga mõista Piiblit pole üksnes teadmiste, vaid ka suhtumise küsimus. Ta istus küll oma vankris, aga mitte kogu elu kõrgel komandosillal. Aga tema laskis end aidata. Kes tahab kristlaseks saada ja kristlasena elada, vajab ikka ja jälle abi: eluabi, reisiabi, mõistmisabi.11 jesaja rull

Ta luges parasjagu Jesaja igivana teksti: „Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud" (s 32). Piibel räägib sageli lammastest ja võrdleb inimesi nendega. Lammastel pole orienteerumisvõimet, vaid nad vajavad karjast.
Jesaja rääkis süütust tallest, keda viiakse tapja ette. Keda peab prohvet siis silmas? Kes on tall Jesaja raamatus? Etiooplane oskas lugeda küll sõna „tall", aga kristlane Filippus pidi selgitama, keda seal on mõeldud.

Tekstis pole üldsegi meeldiv vaatepilt. Tegu on 700-aastase ettekuulutusega Jeesusest, keda alandati, põlastati ja löödi risti. Rooma riik karistas nii paljusid kurjategijaid. Jesaja-rullis on vaade aga süütule inimesele. Seal loeme: „Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale" (Js 53:5j).

See on aegade lõpuni hea uudis kõigile, kes on ummikus ega tea, mida hakata peale oma haiguse, valu ja süüga. Kogu Piibel tunnistab head sõnumit: Jumal on toimetanud sinu eest lunastuse. Jeesus suri sinu eest. Ta ise ütles: „Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest" (Jh 10:11).

Muutused elus
Muudatus sisaldab kolme astet. Esmalt informatsioon – selle hankimiseks oleme tihti valmis. End korraks informeerida on lihtne: sõita kursusele, astuda läbi, lugeda midagi.

Finantsminister istus küll oma vankris, aga mitte kogu elu kõrgel komandosillal.

Hoopis raskem on muuta oma suhtumist. See on nagu tervisega. Lihtne on võtta vastu infot tervislikust toitumisest. Muuta oma suhtumist pole ka raske: vitamiinid on ju maitsvad. Aga ikka võime jääda rasvaseid grillvorste edasi sööma ja vahel mõelda mahetoidust.

Kahe esmasammu tee on lühike, aga käitumise muutmise tee on pikk. Selle, mida Piibel Jeesuse kohta ütleb, võib kergesti vastu võtta. Olulisim sõnum on siin: Jeesus Kristus kui Jumala Tall on surnud ristil kõikide inimeste eest. Selle info võib igaüks teatavaks võtta. Mõistnud olen ma seda aga siis, kui suudan öelda: „Jeesus Kristus suri ristil ka minu eest." Suhtuda Jeesusesse positiivselt pole tingimata raske. Ta astus välja teiste eest, aitas paljusid, õpetas head, tervendas. Mis muutub aga sinu elus, kui oled evangeeliumi kuulnud ja mõistnud?

Kas sa käitud selle kohaselt, mida oled mõistnud?
Etioopia tark mees tõllas tegi järeldused. Kui ta oli mõistnud, milline tähendus on Jeesusel Kristusel tema elu jaoks, peatas ta vankri: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?" (Ap 8:36).

Ristimine on loogiline järeldus Jumala poole pöördumisest. Kes laseb end ristida, tunnistab: ma tahan oma elus küsida ja elada Jumala tahte järgi. Ma peatan oma eluvankri ja pööran uude suunda. Ma kohustun vabatahtlikult lugema Jumala sõna, palvetama ja pidama osadust kogudusega.

Mis takistab, et mind ei võiks ristida?
Kes tahab oma käitumist muuta, peab kõrvaldama takistused. Vahest takistab sind uhkus: nii palju aastaid olen ma oma eluga ise toime tulnud, kas ma peaksin siis hakkama Jumala ja koguduse nõuandeid kuulama? Kas ma siis ikka peaksin laskma ennast ristida vee alla kastmisega? „...nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema" (Ap 8:38). Nii on ristimine sümbol sellest, et mu vana elu saab maha maetud ja ma tõusen nüüd uuele elule, et mu enesekeskne elu on surnud ja nüüdsest lasen end Jeesusel vormida.

Võib-olla hoiab sind kinni traditsioon? Su tuttavatel on kristluse kohta ju vaid väike naeratus. Vahest ei suuda sa hüpata üle oma varju, mida heidab su minevik?
Ehk segab mõte: mida siis teised mõtlevad, kui minust saab kristlane? Mida meist arvatakse, pole ju kellelegi tähtsusetu. Otsustav aga on: mida mõtleb minust Jumal?
Tihti takistab teadmine: ma ei ole küllalt hea. Piibli hea sõnum on: küsimus ei ole selles, kas sina tunned ennast piisavalt heana, vaid et Jumal on hästi teinud. Jeesus pakub andestust, tervenemist haavadest ja uut algust oma Vaimu juhtimise all. Tema tahab sind oma meeskonda.

Etioopia kojaülem on meile kõigile eeskujuks. Esmalt muretses ta endale Pühakirja ja luges seda. Siis palus ta abi, et loetut paremini mõista. Selleks kutsus ta enda kõrvale Filippuse, kes avas Jumala sõna tähenduse. Kui ta mõistis, kes Jeesus Kristus on ja mida ta tema eest on teinud, tegi ta sellest oma praktilised järeldused.

Mida sina loed ja tead? Mida sa mõistad sellest, mida oled lugenud? Mis sa teed sellega, mida õigeks pead? Kristlaste suurim puudus on, et me teame päris palju, aga teeme üpris pisut. Me teame lepitusest palju, aga kes on valmis astuma esimese sammu ja andestama?
Kes aga laseb oma eluteel peatuse teha ja pöördub Jumala poole, selle käsi käib nagu Etioopia finantsministril: „...ta läks oma teed edasi rõõmuga" (Ap 8:39).